KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2621 Tsiviilasi XX hagi CC ja YY vastu elatise vähendamiseks ja MM vastu peretoetuse jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.10.2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 900 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja ja kostja III MM (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta Harju Maakohtu 02.10.2018 otsus muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda. Kostjatel puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
- Võtta poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- XX (hageja, laste isa) esitas 17.02.2018 hagiavalduse ja 08.03.2018 hagi täpsustuse CC ja YY (lapsed) vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks ning MM (laste ema) vastu riiklike lastetoetuste jagamiseks.
- Hagejalt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-168324 välja alates 01.01.2017 (v.a iga aasta juuni, juuli ja augusti eest) elatis summas 200 eurot kuus ühe lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni.
- Hagiavalduse kohaselt kulub laste isal kooli ajal laste peale kokku 645 eurot kuus (kohtuotsuse järgi 400 eurole lisanduvad eluasemekulud 50 eurot, transport 25 eurot, toit 80 eurot, riided, riiete pesu ja hügieen 25 eurot, vaba aeg 15 eurot, riided 50 eurot). Suvevaheajal kulub laste peale 655 eurot. Sellised summad on laste isa sissetulekute juures liiga suured.
- Hageja ainus sissetulek on palk 1150 eurot (neto). Hageja kodukulud on laenuvõtmise tõttu suurenenud. Kodulaen on 297 eurot, kommunaalkulud 60 eurot, kodukindlustus 15 eurot, vesi ja kanalisatsioon 15 eurot, prügivedu ja hoolduskulud 15 eurot, küte 15 eurot. Kokku on kodukulud seega 417 eurot. Autolaen on 124 eurot, kütus 75 eurot, autokindlustus 13 eurot, autohooldus 10 eurot. Kokku on transpordikulu 222 eurot. Sidekulud on 15 eurot. Kui lisada juurde kahele lapsele elatis igakuiselt 200 eurot, kokku 400 eurot, siis on laste isa püsikulud igakuiselt 1054 eurot. 96 eurost, mis jääb palgast üle ei ole võimalik laste isal ennast ära elatada. Laste ema sissetulek on 1400 eurot neto, samuti on laste emal elukaaslane, kes teenib samas suurusjärgus.
- Hageja palub vähendada elatist kooliajal (9 kuud) kokku 100 euro võrra kuus. Samuti soovib hageja, et suvekuudel (3 kuud) saab laste isa pool (55 eurot) riiklikest lastetoetustest oma majapidamisse laste käsutusse. 11.06.2018 toimunud istungil tegi hageja ettepaneku vähendada igakuist elatist 75 euro võrra, kuna nimetatud summa kataks ära kasvõi riidekulu lastele. Kostjate vastuväited
- Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Laste isa tegelik sissetulek on 1157,46 eurot ehk 1400 eurot bruto. Laste ema sissetulek on 1538 eurot bruto. Seega on vanemate brutopalkade vahe 138 eurot. Laste ema elukaaslasel on endal 2 alaealist last, kellele ta kokkuleppel nende emaga igakuiselt elatist maksab. Elatisraha määramisel peaks arvestama vaid laste isa ja ema sissetulekutega. 2
- Laste isa väidab, et tal kulub laste riietusele 50 eurot kuus, kuid väide on tõendamata. Riiete pesule kuluv 25 eurot kuus on arusaamatu. Laste isa väidab oma aastaseks keskmiseks elektriarveks 60 eurot, kui laste emal on see 22 eurot. Lapsed viibivad isa juures vähem ning seega on selline kulu põhjendamatu. Kulude ülevaates esitatud tõendid ei näita lastele tehtud kulutusi, vaid laste isa kulutusi tema eluasemele, mida ta kasutab ise igapäevaselt uue elukaaslasega. Samuti on arusaamatu, et laste kulutused eluaseme osas suurenevad suvel 150 euro võrra. Laste ema juures on laste eluasemekulud aastaringselt ühes järgus.
- Riikliku peretoetuse jagamise küsimus oli tsiviilasja nr 2-16-8324 raames korduvalt arutusel. Tsiviilasjas nr 2-16-8324 tehtud maakohtu 22.05.2017 otsuses on kirjas, et laste spordilaagrikulude kandmisel arvestab kohus riigi poolt makstavate lastetoetustega. Kuna laste ema maksab suvekuudel laagrikulusid ja käsipalli trenni kuutasu, siis on põhjendatud, et ka suvekuudel jäävad lastetoetused emale. Ka Ringkonnakohus leidis samas tsiviilasjas 06.09.2017 tehtud otsuses, et riikliku lastetoetust ei pea vanemate vahel jagama, vaid see jääb emale. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
- Harju Maakohus jättis 02.10.2018 kohtuotsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks, et asjas menetluskulud puuduvad.
- Hageja on esitanud nõude tsiviilasjas nr 2-16-8324 Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2017 kohtuotsusega laste kasuks väljamõistetud igakuise elatise summas 200 eurot vähendamiseks 50 euro võrra. Hageja nõue võiks rahuldamisele kuuluda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
- Kostjad CC ja YY on hageja ja MM alaealised lapsed. Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2017 otsusega mõisteti laste isalt igakuine elatis CC ülalpidamiseks alates 01.01.2017 (v.a iga aasta juuni, juuli ja augusti eest) summas 200 eurot kuus kuni CC täisealiseks saamiseni, s.o 28.01.
- Sama lahendiga mõisteti laste isalt igakuine elatis YY ülalpidamiseks alates 01.01.2017 (v.a iga aasta juuni, juuli ja augusti eest) summas 200 eurot kuus kuni YY täisealiseks saamiseni, s.o 11.07.
- Ringkonnakohus tuvastas nimetatud otsuse p-s 30, et laste vajadused on suuremad, kui seda katab seaduses sätestatud miinimummääras elatis. Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3687 kinnitati laste ema ja isa vaheline kompromiss, millega lepiti kokku laste isa suhtluskord lastega.
- Kohus oli seisukohal, et hagiavalduses väljatoodud asjaolud ei anna alust väljamõistetud elatise vähendamiseks, kuivõrd elatise nõude aluseks olevad asjaolud ei ole võrreldes 06.09.2017 otsuse tsiviilasjas nr 2-16-8324 tegemise ajaga selliselt muutunud, et see annaks aluse elatise suuruse muutmiseks.
- Hageja kinnitas 11.06.2018 toimunud kohtuistungil kohtule, et laste hageja juures viibimise aeg ei ole muutunud võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga ning lapsed viibivad hageja juures sama palju nagu ringkonnakohtu lahendi tegemise ajal (tl 91 pöördel). Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et võrreldes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaga on 3 suurenenud hageja poolt lastele tehtavad kulutused. Juba tsiviilasja nr 2-16-8324 menetlemise ajal arvestas kohus sellega, et isa juures viibides tasub laste isa laste toidu, kommunaalteenuste, transpordi jm sellise eluks vajaliku eest. Seega on Tallinna Ringkonnakohus lahendi tegemisel arvestanud sellega, et kui lapsed viibivad laste isa juures, siis kaasnevad sellega laste isale kulud. Hageja poolt kohtule esitatud kontoväljavõtted, spordipoodide tšekid ja maksekorraldused ei tõenda seda, et nimetatud riided on just ostetud kostjatele ning ei tõenda ka seda, et hageja kulud kostjate riietele on suurenenud. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt on laste isa soetanud lastele tema juures viibides üksikuid vajalikke tooteid nagu sokid, T-särgid, pliiatsid jne. Samuti ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud foto laste riidekapist asjaolu, et hageja kulud laste riietele on laste tema juures viibimise ajal suurenenud.
- Samuti on hageja tuginenud asjaolule, et tema kodukulud on suurenenud. Hageja on hagis välja toonud, et varasemalt oli kodulaen 170 eurot, kuid nüüd on 297 eurot kuus. Kohtule esitatud ja kohtu poolt krediidiasutustest kogutud pangakontode väljavõtetelt nähtuvalt ei ole suurenenud hageja eluaseme- ega kommunaalkulud. Pangakontodelt ei nähtu, et kostja tasuks kodulaenu 170 eurot kuus. Hageja pangakontodelt nähtuvalt on suurenenud hageja töötasu võrreldes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaga. Käesoleval ajal on kostja töötasu suuruseks umbes 1 183,95 eurot ning lisandunud on ka üüritulu 200 eurot kuus.
- Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja ei ole nõude esitamisel tõendanud asjaolu, et laste vajadused ja/või hageja varaline seisund on võrreldes tsiviilasjas nr 2-168324 06.09.2017 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega on hagejal võimalik anda kummalegi lapsele ülalpidamist (v.a iga aasta juuni, juuli ja augusti eest) summas 200 eurot kuus (kokku 400 eurot kuus).
- Perehüvitise seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt taotleb peretoetusi last kasvatav vanem. Sama seaduse § 26 lg 3 alusel, kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele. Vaidlus puudub selles, et peretoetus laekub kostjate emale, kokku 110 eurot, ning kostjad elavad põhilise aja (v.a suvekuud) ema juures.
- Kohtu hinnangul ei ole käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga võimalik kohustada kostjat MM tahteavalduse andmiseks poole peretoetuse kandmiseks hageja arvele. TsÜS § 68 lg 5 ei ole iseseisvaks aluseks nõusoleku andmisele ning kohtul ei ole alust kohustada kostjat MM tegema vastavasisulist tahteavaldust. Kohus leidis, et lapsetoetusega seonduvat vastuväidet tuleb arvestada konkreetses elatiseasjas. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus arvestas elatise väljamõistmisel asjaoluga, et laste emale laekub riiklik lastetoetus. Sellevõrra jäid laste ülalpidamiskulud minimaalmäära ületavas osas laste ema kanda. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus MM osas rahuldamisele ei kuulu. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Maakohus oleks pidanud tegema krediidiasutustele päringu alates
- a novembrist, siis oleks näha, et varasem kodulaenu kulu oli 170 eurot. Hagejal ei ole täiendavat sissetulekut üüritulu osas nagu kohus väidab. Hageja elukaaslase poolt makstav raha ei ole üüritulu, vaid seda saab võtta kui tema osa eluruumi kasutamise eest. Kohus oleks pidanud hindama ka laste ema majanduslikku seisu. Maakohus ei arvestanud, et hageja elab lastega koos kolmandiku ajast ja osaleb sellel ajal vahetult laste kasvatamises ja ülalpidamises. Hageja soovib vähendada elatist 50 euro võrra lapse kohta kooliajal. 4 Vastus apellatsioonkaebusele
- Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
- Tallinna Ringkonnakohus mõistis 06.09.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8384 hagejalt kummagi lapse kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 01.01.2017 (v.a iga aasta juuni, juuli ja augusti eest) kuni laste täisealiseks saamiseni.
- Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud tingimused elatise suuruse muutmiseks ei ole täidetud, kuna elatise suurust mõjutavad asjaolud ei ole oluliselt muutunud võrreldes Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2017 otsuse tegemise ajaga tsiviilasjas nr 2-16-
- Hageja on kinnitanud 11.06.2018 toimunud kohtuistungil maakohtus, et laste hageja juures viibimise aeg ei ole muutunud (tl 91 pöördel). Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-8384 on arvesse võetud seda, et hageja annab lastele ülalpidamist osaliselt vahetult. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt lastele tehtavate kulude osakaal võrreldes ema poolt lastele tehtavate kuludega on oluliselt suurenenud.
- Hageja on maakohtus väitnud, et tema kodukulud on suurenenud. Varasemalt oli kodulaen 170 eurot kuus, nüüd 297 eurot kuus. Kolleegium märgib, et hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja tasub laenu ca 297 eurot kuus (tl 104-109). Eelnevalt oli hageja tasunud kodulaenu ca 170 eurot kuus (tl 166 – 171). Samas nähtub, et suurenenud on ka hageja sissetulekud. Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2017 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-8384 nähtuvalt on selles tsiviilasjas arvestatud hageja töötasuga 850 eurot (neto) kuus. Otsuse kohaselt avaldas hageja, et tal on võimalus teatud tingimustel teenida lisatasu, mille järgselt on tema töötasu 1100 eurot (neto) kuus, kuid ringkonnakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-168384, et hageja arvelduskonto väljavõttest lisatasude maksmine ei nähtu. Maakohus tuvastas käesolevas asjas, et hageja töötasu on umbes 1183,95 eurot (neto) kuus. Seega on ka hageja töötasu tõusnud ning kodulaenu suurenemine ei anna alust elatise vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus ka hinnata, kas hageja elukaaslase poolt igakuiselt tasutud 200 eurot (selgitusega üür), tuleks lugeda hageja sissetulekute hulka.
- Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2017 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-8384 nähtuvalt oli laste ema töötasu suuruseks 1373 eurot (bruto) kuus. Käesolevas tsiviilasjas on laste ema avaldanud oma sissetulekuks 1538 eurot (bruto) kuus. Laste ema sissetuleku muutus ei ole selline, mis annaks alust hagejalt väljamõistetud elatist vähendada.
- Ülaltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult hagi laste vastu rahuldamata.
- Mis puudutab peretoetuste jagamise nõuet, siis on põhjendatud maakohtu seisukoht, et peretoetusega seotud vastuväidet tuleb arvestada konkreetses elatiseasjas elatise suuruse määramisel. Tallinna Ringkonnakohus arvestas tsiviilasjas nr 2-16-8324 asjaoluga, et laste emale laekub riiklik lastetoetus. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud õigesti rahuldamata hagi kostja III vastu peretoetuste jagamiseks. 5
- Hageja on 21.01.2019 menetlusdokumendis palunud ringkonnakohtul anda hinnang, kas hageja on põhjendatult arvanud kulud riietele elatise võlgnevusest maha. Kolleegium märgib, et käesolevas asjas hindab kohus seda, kas on põhjendatud elatise suurust muuta. Hageja poolt tõstatud küsimus ei kuulu käesoleva vaidluse esemesse.
- Samuti soovis hageja 21.01.2019 menetlusdokumendis, et kohus märgiks otsuses, et kostja III annaks lapsed üle korrektse ja ilmastikule vastava riietusega, ning et puuduva riietuseseme hüvitab kostja III hagejale, kui hageja on soetanud selle lastele igapäevaseks kasutamiseks. Kolleegium märgib, et ka see taotlus väljub käesoleva tsiviilasja raamest. Käesolevas tsiviilasjas hindab kohus küsimust, kas elatise suurust mõjutavad asjaolud on muutunud võrreldes Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-
- Hageja esitas 04.11.2018 ringkonnakohtule täiendava tõendina arvelduskonto väljavõtte, 18.12.2018 täiendava tõendina e-kirjavahetuse Maksu- ja Tolliametiga, 21.01.2019 täiendava tõendina e-kirjavahetuse kostjaga III, 31.01.2019 täiendavate tõenditena tõendid laste riietega seonduvalt, 22.04.2019 täiendava tõendina e-kirja, 30.05.2019 täiendavate tõenditena tõendid lastega suhtlemise aja kohta, 31.05.2019 ja 05.06.2019 täiendavate tõenditena tõendid laste riietega seonduvalt. Hageja soovib tõenditega tõendada laenumakse suurust, asjaolu, et igakuiselt laekuv 200 eurot ei ole üür ning asjaolu, et ta peab tegema laste riietele täiendavaid kulutusi. Kostjad on 03.06.2019 esitanud täiendavate tõenditena tõendid laste riietega seonduvalt ning hageja majandusliku olukorraga seonduvalt. Kolleegium leiab, et põhjendatud on võtta poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde (TsMS § 238 lg 1).
- Kostjad on palunud jätta hageja 05.06.2019 vastus tähelepanuta, kuna see esitati pärast ringkonnakohtu poolt määratud tähtaega. Kolleegium märgib, et kuna hageja 05.06.2019 seisukoht esitati vastuseks kostjate 03.06.2019 seisukohale, mis sisaldas uusi väiteid, siis puudub alus jätta hageja 05.06.2019 seisukohta tähelepanuta. Menetluskulude jaotus
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjad ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega puuduvad kostjatel menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 6