TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2294 Määruse kuupäev 13. juuni 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Alihan Ibragimovi kaebus seoses suitsetamise keelamisega Viru Vangl

) § 79 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja lasi mööda vaide esitamise tähtaja ning vangla ei pidanud vajalikuks seda ennistada. 8.

§ 75

sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Vangla kodukord on üldkorraldus, s.t haldusakt (

§ 51lg 2).

Kohtupraktika põhjal saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul selle mõju ilmnemisest kaebaja suhtes. Kohtu hinnangul hakkas tähtaeg nii tühistamis- kui ka kohustamisvaide esitamiseks kulgema samal ajal, kuna nii suitsetamise võimaluse puudumine kui ka vajadus taotleda selle taastamist pidid saama kaebajale teatavaks üheaegselt.

1. Viru Vangla märkis vaide tagastamise otsuses, et kaebaja on vangla andmetel suitsetaja. Sama järelduse võib teha kaebaja kohtule esitatud pöördumiste põhjal. Kuna suitsetamise keeld hakkas Viru Vanglas kehtima 01.10.2017, hakkasid vastavad kodukorra sätted sellest kuupäevast kaebaja õigusi mõjutama. Kohus nõustub vanglaga, et sellest kuupäevast hakkas kulgema 30-päevane vaide esitamise tähtaeg. 2 Kaebajale pidi alates 01.10.2017 olema arusaadav, et ta ei saa suitsetada. Teadaolevalt ilmnevad suitsetamise mittevõimaldamisest tulenevad võõrutusnähud nikotiinisõltuvuses inimesel kõige tugevamini vahetult pärast harjumuspärase sõltuvustegevuse lõpetamist. Kohus ei pea usutavaks, et kaebajal kui vanglas viibival kinnipeetaval sai esineda selline takistus, mis ei võimaldanud tal oktoobrikuu jooksul vaiet esitada. Kaebajale pidi olema äratuntav, et suitsetamise keeld tuleb vaidlustada võimalikult kiiresti pärast selle kehtima hakkamist. Viimane päev vaide esitamiseks oli 31.10.
2. Kaebaja esitas vaide 01.11.
3. Seega rikkus kaebaja vaide esitamise tähtaega.
4. Kohus ei pea põhistatuks kaebaja väidet, et ta esitas vaide 29.10.
5. Kohus nõustub sellega, et kaebaja vaie (tl 17), millele on kuupäevaks märgitud 29.10.2017, ei ole ilmselgelt kirjutatud kaebaja enda poolt (võrdluseks vt tl 1-6, 37-42, 62). Vaidel puudub ka kaebaja allkiri. Lahtrisse „Vaide esitaja allkiri ja vaide esitamise kuupäev“ on trükitähtedega kirjutatud kaebaja perekonnanimi. Kohtu käsutustes olevatel kaebaja avaldustel on kaebaja trükitähtedega kirjutatud perekonnanimele lisanud allkirja ning trükitähtede kirjutamise viis on vaidel ja kaebaja avaldustel erinev (tl 6, 42, 62). Vangla on selgitanud, et vaide tegelik koostaja ja kaebaja ei puutunud 29.10.2017 omavahel kokku ning vaie ei saanud legaalsel viisil kaebajani jõuda. Kaebaja andmed vaide üleandmise kohta on üldsõnalised ja ei ole kinnitust leidnud. Kohus peab kokkuvõttes usutavaks, et vaie anti vanglale üle 01.11.
7. Haldusorgan võib vaide esitamise tähtaja ennistada, kui tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel (

§ 77ja § 34 lg 1).

Vangla selgitas vaide tagastamise otsuses, et talle teadaolevalt ei esinenud kaebajal mõjuvaid põhjusi vaide esitamisega hilinemiseks. Sellseid põhjusi ei ole välja toonud ka kaebaja.

1. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vangla on õigesti vaide tagastanud ja jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamata. Kohtu hinnangul ei saa vanglale ette heita ka seda, et ta ei andnud kaebajale täiendavat võimalust selgitada tähtaja ületamise põhjust. Eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes ei ole usutav, et kaebajal sai esineda mõjuv põhjus tähtaja rikkumiseks. Vanglal oli menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt õigus jätta kohe tähtaeg ennistamata.
2. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 29.04.
3. a määruses asjas nr 3-3-1-78-13 (p-d 18 ja 19), et kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule lubatav. Seega ei ole kaebaja kaebus kohtule lubatav ning kohus tagastab selle halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.
4. Kohus jätab läbi vaatamata kaebaja taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus VSKE § 641 p 31 osas, kuna sellise taotluse saab kohus lahendada asjakohase õigusküsimuse lõplikul otsustamisel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.11.2017.a määrus nr 5-17-33, p 10). Seega ei lahenda kohus seda taotlust kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel.
5. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas. 3
6. Kohus selgitab kaebajale, et tema kaebuse tagastamine ei tähenda seda, et Viru Vanglas suitsetamise keelamise õiguspärasuse küsimus jääb kohtu poolt üldse kontrollimata. Kohtule on esitatud ka teisi kaebusi, milles kaebajad taotlevad suitsetamise keelu tühistamist ning sigarettide keelamise põhiseaduspärasuse kontrolli. On küll õige, et kaebaja ei saa nendes menetlustes osaleda ja oma seisukohti esitada. Kui aga mõnes sellises kohtuasjas kaebus rahuldatakse, siis kehtib vangla kodukorra suitsetamist keelava sätte tühistamine HKMS § 177 lg 2 alusel ka kaebaja suhtes. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 4