Obsah (5)

§ 459§ 230§ 231§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17427 Tsiviilasi K

§-de 497 ja 459 alusel.

§ 459

lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (

§ 459lg 1 p 2).

Otsust võib

§ 459lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast.

1. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-33-11).
2. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et olukord võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga on oluliselt muutunud. Võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga on suurenenud hageja kulutused, kuna lapse kasvades on suurenenud ka lapsele vajaminevad minevad kulud. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et lapse vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega. Eelmise kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on laps saanud kooliealiseks. On üldteada, et koolilapse kulud on kordades suuremad. Koolilapse eluviis on aktiivne, riietus ja hobid on tunduvalt suuremate kuludega kui koolieelsel lapsel. 5
3. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Hageja nõuab kostjalt elatist summas 480,68 eurot. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 järgi on alates
4. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest 1/2 on 250 eurot kuus ühe vanema kohta.
5. Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada.
8. Hageja nõuab kostjalt elatist 480,68 eurot kuus, seega enam kui seadusega ettenähtud miinimumsumma. Kuna hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt suuremas ulatuses, kui on seadusega ettenähtud miinimumsumma, siis lasub hagejal ka kohustus tõendada lapsele minevaid tavapärasest suuremaid kulutusi, esitades selleks kohtule dokumendid, mis neid kulutusi tõendavad.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kostja leiab, et hagis esitatud kulud lapse igakuisele ülalpidamisele on ülepaisutatud ja tõendamata. Kostja on nõus elatise summaga, mis vastab seadusega kehtestatud miinimummäärale, mis 2018.a. moodustab 250 eurot kuus.

1. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib perekonnaseadus (PKS) § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
4. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
5. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hageja ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida

§ 231

lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised (vt ka 12.02.2019 istungiprotokoll): 6

1. Majaliising 453,17 eur. Maja osteti 2018.a. märtsis, lapsel on eraldi tuba. Laenusummade makseid tõendab laenuandja AS Xxxx tõend. Kostja leiab, et maja on lapse ema eraomand ja endine abikaasa ei pea selle eest maksma. Kohus asub seisukohale, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Hageja enda väite kohaselt kuulub leibkonna hulka hageja, hageja ema J P, hageja ema praegune abikaasa N P, vanaisa ning J P ja N Pi kaks ühist last. Kohus jagades majaliisingu kulu majas elava 6 inimesega, siis on põhjendatud kulu 75,52 eurot.
2. Vesi 19,15 eurot. Hageja ütluste kohaselt on maja ümber aed, millele kulub kastmisvett, veearve on 95 eurot. Poolte ärakuulamisel kohus avaldab 05.07.2019 veearve (tlk 31) ja küsib hagejalt, mis perioodi eest on veearve tasutud. Hageja vastab: juuni 2018.a. Kohus ei arvesta lapse kulu hulka kastmisevett, samuti ei ole basseinivesi lapse esmavajadus. Kohus loeb põhjendatud veekulu 3,19 eur (19,15 eur/6).
3. Prügi 18, 37 eurot. Eesti Keskkonnateenused väljastatud arve kinnitab prahikulu 18, 37 eurot, millest kohus loeb lapse osaks 3,06 eurot (18, 37 eur/6).
4. Elekter 18,25 eurot. Hagile lisatud Xxxx arve tõendab, et hageja ema on sõlminud võrgulepingu ja elektri tarbimiskoht on hageja elukoht (tlk 10). Kostja on nõus hageja elektrikuluga. Kohus loeb tõendatud elektrikulu 18,25 eurot.
5. Telefon 8,98 eurot ja internet 5,60 eurot. Hageja ema ütluste kohaselt on lapsel suur sõprusringkond ja sotsiaalvõrgustik ning lapse telefon ja internet on xxxx perepaketis. Kohtule esitatud arvetelt nähtub, et N P on tasunud Xxxx teenuste eest, mida kohus tõendina ei arvesta. Kostja vastuväite kohaselt on xxxx teenuste kulud esitatud topelt ulatuses, nii koduse interneti kui ka mobiilse interneti eest. Xxxx 30.03.2018 arvelt nähtub, et perepaketi kuutasu 8.976 eur sisaldab sh interneti kuutasu, interneti soodustust, paketitasus sisalduvad minutid, tasuta perekõned, paketitasus sisalduvad sõnumid, lühisõnumite saatmine välismaale ja interneti kasutust. Kohus peab põhjendatud telefoni/interneti kulu kokku 8,98 eurot kuus.
6. Toidukulud 200 eurot. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel (https://www.ki.ee) oli
7. aasta juunis põhitoiduainete ostukorvi maksumuseks 76,23 eurot ühe inimese kohta. Arvestades, et hageja on poisslaps ja kasvavas eas, kes tegeleb aktiivselt spordiga, siis kehaline tegevus suurendab ka energiakulutust ja tõstab lapse söögiisu ja toiduvajadust. Lisaks igapäevastele toiduainetele vajab laps ka puuvilju, juurvilju, mahlu, aegajalt ka maiustusi. Kohus loeb põhjendatud toidukulu 150 eurot kuus. 7
8. Judotrennikulu 40, 50 eurot. Laps käib MTÜ Xxxx, mida kinnitab hagile lisatud arve 40,50 eurot. Hageja ema pangakonto väljavõte tõendab judotrennile minevat kulu 40,50 eurot kuus.
9. Kimono kulu 160 eurot/aastas 13,35 eurot/kuus. Kimono maksab 40 eurot, hinna üle pooltel vaidlus puudub. Hageja põhjendab, et kimono on tarvis soetada kord 3 kuu jooksul. Trenn on iga päev v.a. pühapäeval. Mõnel päeval kaks korda päevas. Kostja vastuväite kohaselt kimono kestab aasta aega, kostja lepingulise esindaja enda poeg käib judos ning kimono ostetakse 1 kord aastas. Arvestades, et kimono soetatakse 1 kord aastas, siis kohus loeb põhjendatud kulu 3,33 eur (40/12).
10. Ravimid ja spordivarustus 20 eurot/kuus. Kohtu hinnangul tuleb üldtuntuks lugeda asjaolu, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. Kohus leiab, et põlvekaitsmed jm turvalisust tagav spordivarustus on lapse tervise huvides ja põhjendatud. Kohus loeb ravimite ja spordivarustuse põhjendatud kulu kokku 20 eurot kuus.
11. Igakuised võistlused Eestis ja välismaal: piletid 154,00 eurot/kuus, muuseumid 18,75 eurot, söök/jook 120,00 eur (
12. päevaks, 4 korda päevas), viisa 35,00 eurot. Kokku reisikulu on 327,75 eurot (ei ole arvestatud majutust hotellis, ei leidnud arve). Hageja käib tihti võistlustel Soomes, Poolas, Rootsis, Venemaal. Näiteks võistlused Moskvas 2016 juuli. Välismaised võistlused toimuvad 4 korda aastas, väiksemad võistlused on Eestis tihedamalt. Hetkel on
13. kuu jooksul 1 võistlus välismaal, mis teeb reisi ja võistluskuludeks 109,25 eurot/ kuus. Kohus asub seisukohale tuginedes Riigikohtu praktikale, et eeldada tuleb, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (3-2- 1-118-12 p. 16 jt.). Selline rahasumma peab eelduslikult katma kõik hageja vajadused, sealhulgas tavapärased kulutused tervisele, teda arendavatele tegevustele ja hobidele, sealhulgas sporditreeningutele ja -varustusele. Seda, milliseid konkreetseid kulutusi teha lapse igapäevavajaduste rahuldamiseks, sealhulgas tema hobidele, otsustab lapsega koos elav vanem. Küll ei anna see, et faktiliselt kulutusi tehakse, iseenesest alust nõuda lapsest lahus elavalt vanemalt lapsele suuremat elatist. Hobide valikul tuleb otsustada võimalusega sellega seotud kulusid katta. Kostjal on võimalik kanda hageja võistluskulusid 50 eurot kuus ja millise summa kohus kostjalt välja mõistab.
14. Suvelaager 2 korda aastas, kokku 480 eurot. Suvelaagri pikkus 14 päeva. Hind 240,00€ /kord. Suvelaagri kulu aastas on 480 eurot. (480 : 12 kuud on 40,00€/ kuus). Kohus leiab, et MTÜ Xxxx 05.22.2018 tõend (tlk 39) ei kinnita suvelaagrite kulusid. Vinni laagri kulude arved summas 240 eurot on hageja esitanud topelt (tlk 27-28). Kohus leiab, et laager on põhjendatud 1 kord aastas, summas 240 eur /12 kuud, so 20 eurot kuus. 8
15. Kingitused 16,70 eurot kuus. Kohtule on usutav, et lapsed käivad oma sõprade sünnipäevadel ja teevad sõpradele kingitusi. Kohus arvestab nimetad kulu summas 16,70 eur kuus.
16. Juuksur
17. korda kuus 46 eurot (23 eurot x2) kuus. Üldtuntuks asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene käib aegajalt juuksuris. Kohus nõustub kostja märgituga, et 1 kord kuus on põhjendatud juuksurikulu. Hageja on tõendanud juuksuri kulu 23 eurot kuus.
18. Kosmetoloogiline ravi 46 eurot. Kohtule esitatud dokument (tlk 54) ei tõenda kosmetoloogilist ravikulu. Kostja leiab, et 1 kord kuus kosmeetiku kulu on põhjendatud summas 15 eurot. Kohus jätab kostja kanda kosmeetiku kulu 15 eurot kuus.
19. Riided 205, 79 eurot. Asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning laps on kasvueas, kus garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti tuleb erinevatel aastaaegadel kanda erineva paksusega riideid, on üldtuntud asjaolu, mida

§ 231lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada.

Kohus märgib, et rõivaste ja -jalanõude valikus on kaubanduses nii kallimaid kui odavamaid ning juhul kui vanematel on soov kulutada lapse riietele enam, on vanematel võimalik teha seda kokkuleppel või ka kummalgi vanemal eraldi. Kohtu arvates on põhjendatud nimetad kulu summas 153,14 eurot kuus.

1. Koolikott, koolitarbed 200 eurot kuus. Arvestades, et koolikotti ei osteta iga kuu ning mõningaid koolitarbeid (pliiatsid, pastakad, vihikud jne) tuleb kooliaasta jooksul tihedamini osta, siis loeb kohus põhjendatud kuluks kostja märgitud 100 eurot aastas, so 8,33 eur kuus (100/12).
2. Koolisöök 1 päev on 2 eurot, kuus 23 tööpäeva teeb söögirahaks 46 eurot kuus. Vaidlus puudub koolisöögi kulus, kohus arvestab koolisöögi kuluks 46 eurot kuus.
3. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamiseks on vajalik teha järgmised kulud: majaliising 75,52 eur, vesi 3,19 eur, prügi 3,06 eur, elekter 18,25 eur, telefon/internet 8,98 eur, toit 150 eur, judotreening 40,50 eur, kimono 3,33 eur, ravimid/spordivarustus 20 eur, võistlused 50 eur, suvelaager 20 eur, kingitused 16,70 eur, juuksur 23 eur, kosmeetik 15 eur, riided 153,14 eur, koolikott/koolitarbed 8,33 eur, koolisöök 46 eur. Kokku on hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud 655 eurot kuus.
4. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
5. Hageja ema töötab Xxxx brutopalgaga xxxx eurot kuus (tlk 49), lisandub igakuine peretoetus 529,18 eurot (tlk 9). Hageja ema kahe töökoha olemasolu hageja tõendanud ei ole. Kostja töötab xxxx xxx ja tema töötasu on 1300-1400 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja praegused sissetulekud võimaldavad kostjal tasuda hageja ülalpidamiseks 9 elatist summas, mis katab hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud 655 eurot, millest kostja kanda jääb 327,50 eurot.
6. Kohus nõustub kostja märgituga, et arvestades hageja ema sissetulekut xxxx eurot kuus, ei ole eluliselt usutav, et ainuüksi hageja ülalpidamiseks kulub 961,35 eurot kuus nagu hagis on nõutud. Isegi kui oletada, et leibkonna peale moodustab sissetulek 2619,79 eurot, siis keskmiselt leibkonna liikme peale võidakse kulutada mitte rohkem kui 436,60 eurot (2619,79/6). Seega pole usutav, et kogu leibkonna sissetulekust kulutatakse praktiliselt pooles ulatuses hageja peale. Arvestades, et ainuüksi liisingulepingust tulenev kohustus on 453,17 eurot kuus, siis kulub peaaegu kogu hageja ema sissetulek laenukohustuse täitmiseks. Kohtule ei ole eluliselt usutav hageja kõrge elustandard võrreldes pere ülalpidamisvõimega. Iseenesest on tore kui laps tegeleb hobidega, kuid vanematel tuleb otsustada kallite hobide valikul, kas vanematel on võimalus sellega seotud kulusid katta. Sama kehtib lapsele riiete, jalanõude ostmisel. Isegi kui riideid ostetakse hagejale Stockmanni allahindlusest, siis Tallinna kaubandus pakub soodsamaid võimalusi riiete ostmisel. Juhul kui lapse kulud ületavad vanemate rahalisi võimalusi, siis tuleks lapsele minevaid kulusid vähendada ja viia kulud kooskõlla vanemate rahaliste võimalustega.
7. Kostja taotleb elatise summast maha arvata riiklik peretoetus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 tehtud otsuse p-s 28.2 asunud seisukohale, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
8. mai
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
10. detsembri
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus lapse kohta 55 eurot (2018 a.). Arvestades elatise summast 327,50 eurot maha pool lapsetoetuse määrast, s.o 27,50 eurot (55 eurot/2) on igakuise elatise suurus 300 eurot.
12. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 300 eurot kuus. Väljamõistetud elatis vastab igakordsele elatise miinimummäärale, millest on maha arvestatud pool riigi tasutavast lapsetoetuse summast.
13. Hageja palub suurendatud elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.12.2017.

§ 459

lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on asunud seisukohale 16.10.2016.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 punktis 15, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist ei saa tagasiulatuvalt nõuda. Seega saab hageja elatise suurendamist nõuda alates hagi esitamisest 01.11.2018.a. 10 45. Kohus selgitab, et käesoleva kohtumenetluse ajal tasutud elatised tasaarvestatakse kohtuotsusega väljamõistetud elatisest. 46.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 11