Obsah (7)

§ 16§ 98§ 74§ 100§ 79§ 85§ 95

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31

§ 16

lg 1 järgi ning vastavalt

§ 16

lg 2 ei ole hagejale teada ühtegi alust, miks kostja ei oleks saanud oma töökohustusi täita 30 kalendripäeva jooksul peale korralise ülesütlemise avalduse esitamist nagu seda nõuab

§ 98lg 1.

Hageja tutvustas töölepingu ette teatamata ülesütlemisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet (vastavalt

§ 74

lg 1-2;

§ 98

lg 1;

§ 100lg 5) kostjale koheselt 10.04.2018, kui kostja esitas lahkumisavalduse.

Kostja sellega ei nõustunud ja pöördus TVK-sse.

1. Hagejale päeva pealt töölt lahkumisega tekitatud kahju tekkimist ja suurust põhjendas ta sellega, et ühtlases rütmis töötava meeskonna kahe järjestikuse kuu tööde arvete vahe on vähenenud 6250,00 eurot (netosummas). Kostja oli tippspetsialist ja lahkus töölt eeltoodud arvete väljastamise perioodide vahel. Kuna kostja tuli ära xxxx objektilt, oli hageja sunnitud plaaniväliselt saatma xxxx asendustöötaja, kes võeti xxxx objektilt ning xxxx objektil jäi seetõttu töökoht vabaks. Sinna oli omakorda planeeritud kostja tööle asumine, kuid ta lahkus ootamatult. Täpselt õiget xxxx objektil saamata jäänud tulu ehk kahju välja arvutada on võimatu. Vastavalt hageja ja tellija vahel sõlmitud lepingule on garanteeritud töötunni tasu 12,50 eurot, hageja käive langes märts vs aprill 12060,45 eurot. Kostja peaks vastutama oma ühe kuupalga ulatuses. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt puudub hagejal alus kahju nõudeks, kuna kostjapoolset rikkumist

§ 74lg 1-2 järgi ei ole.

Hageja ja kostja vahel lõpetati tööleping 10.04.2018

§ 79alusel.

Seega on hageja viide

§ 74lg 1-2 kohatu.

Töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel on oluline, et pooled on jõudnud töölepingu lõpetamiseks kokkuleppele, seadus ei kohusta lepingu osapooli ette teatama ega sea lepingu pooltele muid tingimusi lepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Kostja pöördus hageja poole e-posti teel kirjaga ning tegi ettepaneku tööleping lõpetada, mille sai hageja kätte. Töötamise registri väljavõttest, registrikande nr 1526528 nähtub, et hageja ja kostja vahel lõpetati tööleping

§ 79

alusel poolte kokkuleppel, millest järeldub, et hageja oli nõus ning soovis kostjaga töölepingut lõpetada poolte kokkuleppel. Töölepingu seadus ei nõua töölepingu lõpetamise kokkuleppe kirjalikku vormi. Leping lõpeb kokkulepitud päeval. Kostja leping lõppes 10.04.

1. 2 Kohtuotsuse põhjendused
2. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja töötas hageja juures alates 05.06.2016 keevitajana, netopalgaga 12 eurot tunnis ning, et kostja esitas 10.04.2018 hagejale korralise ülesütlemise avalduse töölt lahkumiseks samal päeval.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peaks hagejale maksma hüvitise ühe kuu keskmise palga ulatuses töölt ette teatamata lahkumise eest.
4. Vastavalt

§ 85

lg 1 võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda ja vastavalt

§ 95

lg 1 esimesele lausele võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega.

§ 98

lg 1 järgi peab töötaja korralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-21-14

§ 95

tõlgendamisel märkinud: „Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause).“ 10.

§ 79

järgi võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.

§ 79

alusel poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel ei ole oluline, kumba töösuhte poole algatusel, millisel põhjusel ja tähtajal soovitakse töösuhe lõpetada. Tähtis on üksnes see, et mõlemad osapooled on töölepingu lõpetamisega nõus.

1. Hageja 10.04.2018 teatest (lk 22) nähtuvalt avaldas ta tahet tööleping üles öelda omal soovil 10.04.
2. Hageja ei vajanud töölepingu korraliselt ülesütlemiseks

§ 85lg 1 alusel kostja nõusolekut ega heakskiitu.

12. Kohtule esitatud töötamise registri väljavõttest, registrikandest nr 1526528 kostjaga töölepingu lõpetamise kohta (lk 63) nähtub, et tööleping on lõpetatud 10.04.2016

§ 79alusel poolte kokkuleppel.

Kuivõrd kande on registrisse teinud hageja tööandjana, siis nõustus ta kostja avaldusega töölepingu lõpetamiseks alates 10.04.2018. Vastasel juhul oleks töölepingu lõpetamise alusena tulnud märkida

§ 85lg 1.

Seega on töölepingu lõpetamine toimunud 10.04.2018 poolte kokkuleppel

§ 79järgi, mitte hageja 10.04.2018 tahteavalduse alusel.

13. Kuna kohus tuvastas eelpool, et poolte vahel lõppes töösuhe poolte kokkuleppel, siis puudus tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamata aja eest. Seega tuleb hagi kostjalt

§ 74lg 1-2 järgi 3664,23 euro nõudes jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus 3 ulatuses.
3. TsMS §-de 138 lg 1 ja 144 lg 1 alusel on menetluskuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja menetluskulu nimekirja ja menetluskulu dokumentide kohaselt on tema menetluskuluks Eesti Õigusbüroo arvest nr 36412 30.11.2018 nähtuv kulu hagiavalduse vastuse koostamise ja konsultatsiooni eest 100 eurot (käibemaksuga) ja Kalashnikov Õigusbüroo poolt osutatud õigusalase nõustamise eest arvest nr 5287 26.10.2018 nähtuvalt 50 eurot (käibemaksuta), kokku 150 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1) ja esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on kulud kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja palub kohtul hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4. Hageja ei ole kostja menetluskuludele kohtu määratud tähtajaks vastuväiteid esitanud.
5. Kohus on seisukohal, et õigusabikulud on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Seega kuuluvad need hagejalt täies ulatuses väljamõistmisele. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 4