Obsah (6)

§ 415§ 444§ 468§ 407§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (TAGASELJAOTSUS) Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-8261

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3) ning tunnistab selle tulenevalt

§ 468lg 1 p-st 2 omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Hagi asjaolude kohaselt on hageja teinud xxxx asuvale elamule hoone säilimiseks vajalikke kulutusi, s.o teostanud katuse renoveerimistööd maksumusega 22 407,48 eurot, ning teavitanud sellest kostjat. Tulenevalt asjaõigusseaduse § 72 lg-st 4 nõudis hageja kostjalt vajalike kulutuste hüvitamiseks võrdeliselt kostja osaga (summas 11 203,74 eurot), kuid kostja ei ole hageja nõuet täitnud. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja kulu 768 eurot), leiab, et hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal (Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). Kuna esindaja on hagejat esindanud ka juba kohtuväliselt ja on asjaoludega kohtusse pöördumise eelselt tutvunud, peab kohus vaidluse keerukust ning menetluses tehtud toiminguid arvestades põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tunni ulatuses. Esindaja tunnitasu määr ning käibemaksu hüvitamine on õigustatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 1 176 eurot (riigilõiv 600 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 576 eurot, s.o 4 × 120 + KM). / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik