KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 08. märts 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohtu menetluses on Adelante Tellingud OÜ (hageja) hagi Osaühingu Kallaste Rand ja R Ki (kostjad) vastu raha tasumise solidaarkohustuse täitmise nõudes. Kohus tegi 22.02.2019 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hageja hagiavalduse kostja R Ki vastu esitatud nõuete osas osaotsusega ja jätkas hagi menetlust kostja Osaühingu Kallaste Rand vastu. Hageja esitas 27.02.2019 hagist loobumise avalduse koos poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamise taotlusega, milles hageja põhjendas, et kostja Osaühing Kallaste Rand tasus peale hagi esitamist kõik hageja nõuded. Sealhulgas menetluskulud ja poole hageja tasutud riigilõivust. Kohus küsis 28.02.2019 kostjatelt seisukoha hagist loobumisele avaldusele. Kostjate 04.03.2019 vastusest nähtub, et kostjad ei vaidle vastu hagist loobumisele ja kostjad loobuvad pretensioonidest hageja vastu. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Kohus tegi 22.02.2019 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hageja hagiavalduse kostja R Ki vastu esitatud nõuete osas osaotsusega. Tehtud tagaseljaotsus ei ole jõustunud. Hagist loobumine on esitatud 27.02.2019 kirjalikult, mis võeti toimikusse.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 2

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

§ 431

lg 2 teise lause kohaselt kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus tühistab asjas tehtud 22.02.2019 tagaseljaotsuse. 4.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagist loobunud ja taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja kontole. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 175 eurot. Kohus määrab sellest poole (87,50 eurot) hagejale tagastamiseks vastavalt esitatud taotlusele. 5.

§ 173

lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostjad kannavad hageja menetluskulud, kuna hageja loobub hagist põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud (

§ 168lg 5).

Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, sest kostja Osaühing Kallaste Rand tasus peale hagi esitamist kõik hageja nõuded. Sealhulgas menetluskulud ja poole hageja tasutud riigilõivust. Kuivõrd kostja Osaühing Kallaste Rand on hageja menetluskulud juba hüvitanud, jätab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3