) § 430 lõigetes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-5726 menetlus kooskõlas
10. Hagejad ja kostja on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. 11.
lõikele 4 tuginedes on hagejad ja kostja kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. 12. Lähtuvalt
lõike 2 punktist 1 ja lõikest 4 taotlevad hagejad kohtult poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist summas 2x150,00 eurot. Riigilõiv 150 EUR tagastada A Js kontole xxxx (xxxx) ja 150 EUR V Js kontole xxxx (xxxx).
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1, § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 2 on kostja seaduslikule esindajale I Lle vajalik pärandvara jagamise kohta käivaid kokkuleppeid sisaldava kompromissi sõlmimiseks kohtu nõusolek. Kostja esitas 19.02.2019 ja 21.02.2019 kohtule kohtulahendid tsiviilasjades nr 2-16-18398 ja 2-18-7790, millega on kostja seaduslikule esindajale (emale) I Lle antud kohtu nõusolek pärandvara jagamiseks. Kohtule esitatud 12.02.2019 kompromissilepingu allkirjastasid hagejad ja kostja seaduslik esindaja (ema) I L. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 4
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagejad on kompromisslepingus taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja kontole. Hagejad tasusid riigilõivu enda kontodelt kokku 600 eurot. Kohus määrab sellest poole (300 eurot) tagastamise vastavalt hagejate taotlusele hagejate arveldusarvetele. 4.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 5. Vastavalt
võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.