KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-2048 Tsiviilasi Tallinna kohtutäitur Kair

) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.

§ 28

lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.

§ 28

lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad

§ 28

lg 3 alusel taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. 8. Avalduse lahendamiseks tuleb kohtul avaldust kontrollides välja selgitada, kas võlgniku ruumidesse sisenemine on vajalik täitedokumendi täitmiseks (

§ 28

lg 1 esimene lause) ja kas enne kohtu poole pöördumist on võlgnik keeldunud kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma. 9. Kohtutäitur on avalduses viidanud, et sisenemine on vajalik korteri võimalikele huvilistele tutvustamiseks. Enampakkumiste edukaks läbiviimiseks on enne enampakkumise toimumist vajalik vara ettenäitamine.

§ 85

lg 1 kohaselt on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Kuna

§ 85

asub vallasasjadele sissenõude pööramist reguleerivas

6. peatükis, tuleb seda korteriomandi korral kohaldada koostoimes

§-ga 137, mille järgi kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui 8. peatüki sätetest ei tulene teisiti. Kohtutäiturile võib anda loa selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega

§ 85

mõttes võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (vt Riigikohtu 13.05.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12).
2. Kohus leiab, et esitatud avalduses on avaldaja põhistanud ja tõendanud võlgniku vastuseisu. Võlgniku vastuseisu on võimalik järeldada ka tema käitumisest. Kohtul puudub alus kahelda selles, et
3. aastast kestnud täitemenetluse puhul on võlgnik menetlusest teadlik. Samuti peaks võlgnik olema teadlik sissenõutavast kohustusest ja tundma ise mõistlikul määral huvi selle täitmisega seotud menetluse kohta. Kohtutäitur on mõistlikul viisil võlgnikule teatanud kinnisasja ettenäitamise soovist, kuid võlgnik on keeldunud juurdepääsu võimaldamisest. Neil asjaoludel tuvastab kohus võlgniku nõusoleku puudumise

§ 28lg 2 tähenduses. 3

§ 85

lg 2 esimese lause kohaselt määrab kohtutäitur asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Teise lause kohaselt on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kolmanda lause kohaselt peab kohtutäitur arvestama omaniku huve.

§ 28

lg 2 mõtteks ei saa olla olukord, kus oleks lubatav kohtumääruse alusel võrdlemisi pika perioodi jooksul ükskõik millistel juhtudel võlgniku valduses olevale kinnisasjale siseneda. Sellisel juhul puuduks kohtu nõusolekul ja kohtumäärusel mõte. Eelkõige peab võlgnik olema teadlik konkreetsest ajast, millal soovitakse varaga tutvuda ja alles seejärel saab tema keeldumisest või käitumisest järeldada soovimatust varaga tutvumist võimaldada ning hinnata loa andmise põhjendatust.

1. Põhjendatud on loa andmine 16.01.2019 aktiga väljakuulutatud varaga tutvumise aegadeks, s.o 12.02.2019 ja 15.02.
2. Kellaajaliselt on kohtu hinnangul õigustatud ja otstarbekas loa andmine vahemikus 12.00 – 18.
3. Kohus nõustub avaldajaga, et ruumides viibimise aeg võib täiturist mittetulevatest põhjustest venida, mistõttu selle piiramine lisaks konkreetsetele kuupäevadele lühikese ajavahemikuga ei oleks avalduse eesmärki arvestades põhjendatud ega otstarbekas. Taotletud aja piiratust arvestades ei ole täitetoimingu talumine võlgnikule ebamõistlikult koormav. Kohtutäituril on vajaduse korral võimalik pöörduda kohtusse uue avaldusega, mis arvestades seaduses sätestatud lühikest avalduse lahendamise tähtaega ei viivita täitemenetlust ebamõistlikult. Kohus peab otstarbekaks, et konkreetsete kuupäevadega piiratud ajavahemiku puhul võivad lisaks kohtutäiturile korterisse siseneda kohtutäituri abi(d) ja büroo töötaja(d). Enampakkumisel osaleda soovijatele pääs ruumidesse tuleb korraldada täituri juuresolekul (

§ 85lg 2). 13. Arvestades, et avalduse esitamine on riigilõivuvaba, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud Ts

MS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 14. TsMS § 660 lg 3 esimese lause kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 478 lg 3 kohaselt jõustub hagita asjas tehtav kohtumäärus vastavalt TsMS § 466 lg-s 3 sätestatule, st käesolevas asjas määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Siiski hakkab TsMS § 478 lg 4 alusel määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Kohtu hinnangul saab kohtutäitur võlgnikule kohtumääruse enne sisenemiseks lubatud ajavahemikku teatavaks teha (

§ 28lg 4). 15. Ts

MS § 479 lg 2 näeb ette, et hagita menetluses tehtava määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus kätte menetlusosalisele, kelle õigusi määrusega kitsendatakse. Kohus toimetab määruse kätte avaldajale ja võlgnikule. Avaldaja on kohustatud tegema määruse sisu selle täitmisel võlgnikule teatavaks ning määruse ärakirja võlgnikule andmisest kohut teavitama. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 4