Kohtu põhjendused ja selgitused 1. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2017.a oli igakuise elatise alammääraks 235 eurot, 2018.a oli selleks 250 eurot ning alates käesolevast aastast on selleks 270 eurot). Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa. Seega on hagejad PKS § 97 p 1 kohaselt õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleval juhul on kohus hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 31.12.2018.a. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Kohus peab siiski põhjendatud selgitada järgnevat. 2 2-18-14157 PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise seadusjärgses alammääras alates 01.10.2017.a kuni 20.09.2018.a. Kohus mõistab kostjalt tagasiulatuva elatisena iga hageja kasuks välja 2720,05 eurot. Lisaks tuleb kostjalt iga hageja kasuks välja mõista elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates hagiavalduse esitamisest, s.o 21.09.2018.a kuni vastava hageja täisealiseks saamiseni. 2. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda
Juhindudes
lgst 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejad oleksid kandnud kulutusi seoses lepingulise esindajaga. Seega ei ole käesolevas asjas tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
3. Võttes arvesse, et hagi menetlemise ajal on elatise alammäär muutunud (s.o alates 2019.a on elatise igakuiseks alammääraks 270 eurot), siis loeb kohus tsiviilasja hinnaks 4860 eurot (st mõlema hageja eest 2430 eurot;
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.