← Eesti

2-19-113031/4

Obsah (7)§ 486§ 428§ 430§ 489§ 432§ 173§ 168

2-19-113031 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2019 a., Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-113031 Tsiviilasi TCM Estonia OÜ maksek

) § 486 lg 1 p 1 alusel – makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.

  1. Kuna avaldaja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele, tulnuks avaldajal (hagejal) esitada kohtule nõuetekohane hagiavaldus, et kohus saaks asja edasi menetleda hagimenetluses. Avaldaja (hageja) lepingulise esindaja ja kostja vahel on kirjalikult sõlmitud kokkulepe maksete tasumiseks maksegraafiku alusel, mis on esitatud 2 2-19-113031 kohtule 06.06.
  2. a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumise osas. Kohus lähtub käesolevaga

§ 486

lõikest 4 - kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kokku leppinud esitada kompromissleping vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 489 lg 21 kinnitamiseks kohtule.

§ 489lg

(21)sätestab, et kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku. Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Osamakse suurus märgitakse rahasummana. Koos maksekäsu tegemisega kinnitatud maksegraafik kehtib täitedokumendina. Maksegraafikule ja selle kinnitamisele kohtu poolt ei kohaldata käesolevas seadustikus kompromissi kohta sätestatut. Maksekäsu kiirmenetlus on lõpetatud 04.06.2019 määrusega ning asi antud edasi hagimenetlusse. Kohus asub seisukohale, et sisuliselt võib poolte avaldust maksegraafiku kinnitamiseks käsitleda kompromissi sõlmimisena. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.