Süüdi tunnistada Martin Koppel kuriteo toimepanemises KarS § 424 lg 1, § 4231 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista temale karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 mõistes (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD Martin Koppelile on esitatud süüdistus selles, et tema 26.04.2019 kella 19.54 paiku juhtis (seejuures vastava kategooria (B) juhtimisõigust omamata) Ida-Virumaal Kohtla-Nõmme alevikus xxx maja juures mootorsõidukit VAZ 2103 reg/nr xxx juhile keelatud seisundis, nimelt olles alkoholijoobes – temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARBK0026 alkoholisisaldus 0,75 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega süüdistatakse Martin Koppelit KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Samuti süüdistatakse Martin Koppelit KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Nimelt selles, et tema isikuna, keda on karistatud 20.11.2017 Viru Maakohtu otsuse alusel KarS § 4231 järgi, uuesti s.o süstemaatiliselt 26.04.2019 kella 19.54 paiku juhtis Ida-Virumaal Kohtla-Nõmme alevikus xxx maja juures mootorsõidukit VAZ 2103 reg/nr xxx omamata vastava kategooria (B) mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet. Seega süüdistatakse Martin Koppelit KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o süstemaatilises mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. 2 Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada Martin Koppel süüdi KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust jätta süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata koos käitumiskontrolliga, kui Martin Koppel ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; 6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohustada Martin Koppelit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Menetluskulud summas 990 eurot kuuluvad välja mõistmisele Martin Koppelilt. Lubada maksta süüdistataval menetluskulud osade kaupa ühe aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav Martin Koppel on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Martin Koppel süüdi tunnistada KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p-st 4, 9 tulenevalt menetluskulu on määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2019. aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 540 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 810 eurot (540*1,5=810). Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele Martin Koppelilt. Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.