KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14. juuni 2019,

) § 163 lg 1 alusel. Kuna kostja kohtu pakutud kompromissiga ei nõustunud ja hagi rahuldati osaliselt, jäid menetluskulud poolte endi kanda. APELLATSIOONKAEBUS

1. Kostja esitas
2. mail 2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 965 eurot ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja mh järgnevale: - - maakohus rahuldas nõude, mida ei esitatud. Hageja tugines hagis vaid töölepingule ja selle alusel töö tegemisele. Samuti esitas kostja hagile vastuväiteid, mis seondusid töölepingu ja selle rikkumisega; maakohus kohaldas ebaõigesti

§163lg 1.

Hageja esitas kohtule rahalised nõuded kokku 11 057,04 euro saamiseks, millest hagi rahuldati 965 euro ulatuses, st 8,72%. Isegi kui kohus oleks asja õigesti lahendanud, tulnuks menetluskuludest jätta 8,72% kostja kanda ja 91,28% hageja kanda.

§ 163lg 2 ei kohaldu, sest kompromissi ettepanekut ei teinud pool, vaid kohus.

Maakohus pakkus kompromissiks 1 500 eurot, hagi rahuldati 965 euro ulatuses ehk üksnes 64,33% kohtu pakutud summast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub vaidlustatud osas tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 3

§ 651

lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud otsuse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Viidatud säte kohaldub ka asja lahendamisel ainult apellatsioonkaebuse alusel (Riigikohtu 24. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11 viies ja kuues lõik). Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti hageja kasuks välja töövõtulepingust tulenev tasu 965 eurot ja menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole seni vaidlustatud osas, milles hageja nõuded

§ 5

); - läbi viimata on eelmenetlus (

§ 237

lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398); - täitmata on selgitamiskohustus (

§ 351

). Tegemist on oluliste rikkumistega

§ 656lg 1 p 1 mõttes.

Kuigi mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei osutu menetlusõiguse normi niivõrd oluliseks rikkumiseks, et see toob kaasa kohtulahendi tühistamise, siis käesoleval juhul on rikkumiste kogum selline, mis ei võimalda asja sisuliselt lahendada apellatsioonikohtus. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks

§ 656

lg 1 mõttes, siis saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 2, vt ka Riigikohtu 29.

aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust. Viidatud rikkumisi pole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. 9.

§ 392

lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Kuna kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena, peab kohus üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada asjaolud ja tõendid (vt Riigikohtu 23. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1112-16, p 16).

§ 351

lg-st 1 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohtuotsuse saab

§ 435

lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis.

§ 436lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

10.

§ 5lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel.

Seejuures võib kohus

§ 436

lg 3 järgi tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada, ning

§ 436

lg 4 järgi ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on enne juhtinud sellisele võimalusele poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukohta. 4

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause ja nt Riigikohtu 29.

aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 18;

1. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27;
2. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39;
3. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Seega võis maakohus hageja tasunõude osaliselt rahuldada hagejast erineva õigusliku kvalifikatsiooni alusel. Toimikust (sh kohtuistungi protokollidest) ei nähtu aga, et kohus oleks juhtinud niisugusele võimalusele poolte tähelepanu. Seda arvestades asus maakohus pooltele üllatuslikult otsuses seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töövõtulepingust tulenev tasu. Kohtuotsus ei tohi mh õigusliku kvalifikatsiooni osas olla pooltele üllatuslik (vt nt Riigikohtu
4. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 31). Nõude kvalifitseerimine on oluline mh põhjusel, et see võimaldab selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu
5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-1717217, p 12 esimene lõik;
6. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Töövõtulepingul rajaneva nõude rahuldamise eeldused ning ka võimalikud vastuväiteid nõudele (töö mittevastuvõtmine, tasunõude mittesissenõutavaks muutumine, puuduste olemasolu jne) on oluliselt erinevad võrreldes töölepingust tuleneva nõudega. Kuna maakohus ei juhtinud piisavalt poolte tähelepanu sellele, et võib pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerida VÕS § 635 lg 1 alusel, ega andnud pooltele võimalust esitada seisukohti ja tõendeid tulenevalt töövõtulepingu sätetest, jäid asjas olulised asjaolud välja selgitamata.
7. Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus mh

§ 392

lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu

1. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13, samuti
2. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik, ja
3. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-187-14, p 42). Kirjeldatud rikkumine tõi lisaks kaasa tõendamisekoormise ebaõige jaotamise. Nimelt heitis maakohus otsuses kostjale ette hageja väidetavas töös puuduste tõendamata jätmist, aga jättis tähelepanuta, et töövõtulepingul rajaneva nõude esmase eeldusena peab hageja tõendama töö tegemise ja selle kostjale üleandmise või vähemalt üleandmise pakkumise. Kui pooled vaidlevad küsimuses, kas töö vastas lepingutingimustele, siis tuleb tuvastada, milles nad kokku leppisid, ja vastavalt hinnata täitmise kohasust. Hageja peab vaidluse korral tõendama poolte kokkuleppe tasu kohta, aga kui tasus või selle suuruses pole kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 637 lg 1).
4. Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist (Riigikohtu
5. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik). Kui eelmenetluse ülesanded on täitmata, siis on põhjendatud vähemalt üldjuhul asja saatmine uuesti lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu
6. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15 esimene lõik). 13.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt otsustatakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel. Seetõttu pole vaja vastata kaebuse väidetele seoses kulude ebaõige jaotamisega. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5