KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2019, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-19-711 X

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 14.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse erinevate riigiasutuste (Politsei- ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti, Riigi Infosüsteemi Ameti, Andmekaitse Inspektsiooni, Tartu Maakohtu) ja Tartu linna peale väidetega, et võltsitakse dokumente, võimaldatakse inimkaubandust, mille ohver on kaebaja tütar, ja ei anta kätte isikutunnistust.
2. Tallinna Halduskohtu 21.04.2019 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale 10päevane tähtaeg arvates kohtumääruse kättesaamisest kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus määras, et kaebajal tuleb täpselt määratleda kaebuse nõue ja kaebuse aluseks olevad asjaolud ehk selgitada konkreetselt, mida soovib ja millistele faktilistele asjaoludele ta tugineb, allkirjastada kaebus omakäelise allkirja või digitaalallkirjaga ja tasuda riigilõiv 15 eurot. Halduskohus selgitas, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral määruses antud tähtajaks kaebus tagastatakse. Kohtumäärus toimetati kaebajale kätte 30.04.
4. XX esitas 30.04.2019 halduskohtule menetlusdokumendi, kus väitis uusi rikkumisi, ja taotles halduskohtult selgitusi, millise kohtuasjaga on tegemist, mille eest riigilõivu tuleb maksta. Kaebaja selgitas, et Tartu Maakohus takistab kaebaja juurdepääsu tsiviilasja nr 2-16- 3-19-711 13150 toimikule ja ei anna sellest ärakirja.
5. Tallinna Halduskohtu 21.05.2019 määrusega tagastati kaebus. Selgitusnõudega ei saa lugeda kaebuse puudusi kõrvaldatuks. Endiselt ei ole tasutud riigilõivu ning endiselt ei selgu kaebusest kaebaja nõue ehk mida kaebaja tegelikult soovib. Mis puudutab kaebaja poolt märgitut, et tal ei võimaldata tutvuda tsiviilasja toimikuga Tartu Maakohtus, siis on 21.04.2019 kohtumääruses kaebajale selgitatud, et toimikuga tutvumiseks kohtu kantseleis peab ta pöörduma maakohtu poole, ent toimiku saatmist ei ole seaduses ette nähtud. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. XX palub 23.05.2019 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.05.2019 määruse ja saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Halduskohus on jätnud kaebaja väited tähelepanuta ega ole kaebeõigust hinnanud. Kaebaja soovib tutvuda Tartu Maakohtu menetluses olnud tsiviilasja nr 2-16-13150 toimikuga ja saada sellest ärakirju. Kaebaja soov on saada see toimik. Halduskohus jättis kaebaja selgitustaotlusele vastamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.05.2019 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega.
2. Kaebuse eesmärk saada maakohtult tsiviilasja toimiku ärakiri ning tutvuda toimikuga nähtub selgelt määruskaebusest, ent mitte kaebusest. Kaebuses on kaebaja teinud etteheiteid mitmetele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, kuid ei ole esitanud selget nõuet. Halduskohus on sellele puudusele tähelepanu juhtinud ja andnud kaebajale puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Halduskohtu 21.04.2019 määruses on piisavalt selgitatud, millise kaebaja kaebusega seonduvalt on kohtumäärus tehtud. Kaebaja ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud halduskohtutele muid kaebusi peale nende, mis esitati praeguses asjas ja haldusasjas nr 3-19-721, mis puudutab vaid isikut tõendava dokumendi väljastamist. Seega ei saanud kaebajal jääda mõistetamatuks, millise haldusasjaga kohtumäärus on seotud.
3. Kaebeõiguse hindamine ei ole võimalik enne, kui kaebaja ei ole esitanud selgeid nõudeid. Puudustega, sh allkirjastamata ja riigilõivu tasumata esitatud kaebuse menetlemine ei ole lubatav isegi juhul, kui kaebajal on kaebeõigus olemas.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 59 lg 1 sätestab menetlusosalise õiguse tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab tutvumisloa andmisest keeldumise peale edasikaebamise korra. Kaebaja oli tsiviilasjas nr 2-16-13150 menetlusosaline (lähenemiskeelu kohaldamise asjas avaldaja oma tütre õiguste kaitseks). Seega on toimikule juurdepääsu õigus reguleeritud kohtumenetlusnormidega ja maakohtu tegevuse peale ette nähtud õiguskaitseabinõud tsiviilkohtumenetluses. Isegi kui kaebaja toimikuga tutvumise õigust piiratakse faktiliselt, mitte kohtumäärusega, on tegemist kohtumenetluse seadustikus reguleeritud toiminguga ja seega menetlustoiminguga. Tsiviilkohtumenetluse toimingute 2

§ 2

lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Teistes kohtumenetlustes aset leidnud õiguste rikkumise vastu tuleb isikul kaitset taotleda sellises kohtumenetluses. Ka

§ 4

lg-t 1 tuleb mõista nii, et teise kohtumenetluse toimingute vaidlustamine halduskohtus ei ole võimalik vaatamata sellele, et kohtumenetluse toimingud tehakse avalikõiguslikus suhtes. Sellist tõlgendust toetab

§ 5

, mis võimaldab halduskohtus vaidlustada haldusakte ja haldustoiminguid, mitte aga kohtumenetluse toiminguid (Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2018 määrus haldusasjas nr 3-181052). 11. Seega oleks kaebus tulnud tagastada ka juhul, kui kaebaja oleks kaebuse allkirjastanud, tasunud riigilõivu ja esitanud kaebuse nõuded sellise täpsusega, nagu määruskaebuses. Kaebuse tagastamise aluseks oleks sel juhul olnud

§ 121lg 1 p 1. Halduskohus on õigesti selgitanud, et toimikuga tutvumist ja ärakirja saamist saab kaebaja nõuda Tartu Maakohtult. (allkirjastatud digitaalselt) 3