KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Ülle Kaust (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-18-8435 Men

§ 153

lg 1 p 2): Tunnustatud nõue Rahuldamata nõude Arveldusarve number Jrk Võlausaldaja eurodes summa eurodes 1 SEB Pank AS 24 534,47 20 365,75 XXX Kokku 24 534,47 20 365,75 Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid.

1. Kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 223,42 eurot.
2. Vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri kohustustest Ülle Kaust (pankrotis) pankrotimenetluses.
3. Algatada Ülle Kaust (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada Ülle Kausti (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX) täitma ise usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Ülle Kaustil) kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. juulil) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
4. Usaldusisikul (Ülle Kaustil) esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (

1. aastal 215,44 eurot). Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta (
2. a 180 eurot). Kui Ülle Kausti sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; 2/8 vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
3. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
4. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud Tartu Maakohtu 29.06.2018 määrusega kuulutati välja Ülle Kausti pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.07.

1. Pankrotimenetluses esitatud nõuded kaitsti nõuete kaitsmise koosolekul 05.10.
2. Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas 08.10.2018 kohtule taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 19.10.2018 määrusega, mis jõustus 09.11.
3. Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas kohtule 28.05.2019 kinnitamiseks lõpparuande ja taotlused: 1) kinnitada Ülle Kausti pankrotimenetluse lõpparuanne; 2) lõpetada pankrotimenetlus; 3) vabastada pankrotihaldur Ülle Kausti pankrotihalduri kohustustest; 4) kinnitada seoses Ülle Kausti pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel tasutud kulud summas 223,42 eurot; 5) juhul kui kohus peab OÜ Külvikast (likvideerimisel) vara arvel kantud likvideerimismenetluse kulusid osaks Ülle Kausti pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kinnitamist vajavatest kuludest, kinnitada seoses OÜ Külvikast likvideerimismenetlusega OÜ Külvikast vara arvel tasutud kulud (sh likvideerija töötasu) summas 3176,05 eurot; 6) otsustada Ülle Kausti suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 28.05.2019 avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Ülle Kaust (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole vastuväiteid esitatud. ARUANNE I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Ülle Kausti pankrotivara koosnes 24 aasta vanusest sõiduautost ning võimalusest saada kasu vara omava, kuid äriregistrist kustutatud osaühingu suhtes täiendavate likvideerimisabinõude rakendamisest. Sõiduauto müügi tulemusena laekus pankrotivarasse 75 eurot. Äriregistrisse ennistatud osaühingu varast ainuosanikule tehtud likvideerimisjaotisena laekus pankrotivarasse 3909,20 eurot. Võlgniku jooksvast sissetulekust laekus pankrotivarasse 407,94 eurot. Pankrotivarasse laekus seega raha kokku 4392,14 eurot. II Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
2. Massikohustused: kõik maksed on tehtud pankrotimenetluse kuluna. 3/8 2.
3. Pankrotimenetluse kulud: Ülle Kausti pankrotivarasse laekunud raha arvel on tasutud menetluse läbiviimisega seotud kulude katteks 223,42 eurot, sealhulgas ÜK Büroo OÜ ruumide ja sisseseade kasutamise eest 139,50 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemise eest 29,30 eurot, käibemaks 37,03 eurot, halduri sõidukulu 16,35 eurot ja panga teenustasud 1,24 eurot. 2.
4. Võlgnikuga seotud ühingu vara arvel kantud ühingu likvideerimismenetluse kulud: osaühingu vara ei ole samastatav osaniku varaga. Ka pankrotiseadus ei näe ette, et kui pankrotihaldur teostab võlgniku osanikuõigusi ning likvideerib ühingu, mille osanikuks on pankrotivõlgnik, loetakse ühingu vara arvel seoses ühingu likvideerimisega kantud kulud osaniku pankrotimenetluse kuluks, mida kohus peab kinnitama osaniku pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Siiski, juhuks kui kohus leiab, et ühingu vara arvel kantud kulu põhjendatuse kontroll ja põhjendatud kulu kinnitamine on vajalik likvideerimismenetluse ja pankrotimenetluse sisulise seotuse tõttu või selle tõttu, et likvideeritava ühingu vara arvel tasutud likvideerija töötasu hõlmab muuhulgas tasu pankrotihalduri töö eest, on esitatud andmed OÜ-le Külvikast laekunud raha ning OÜ Külvikast raha arvel kantud kulude kohta. OÜ Külvikast arvelduskontole laekus kokku 7178,27 eurot, sealhulgas nõuete sissenõudmise tulemusena 178,27 eurot, sõiduki müügihind 450 eurot ja kinnistu müügihind 6550 eurot. OÜ Külvikast rahast maksti likvideerimise eelsete kohustuste täitmiseks 93,02 eurot. OÜ Külvikast raha arvel tasuti ühingu vara valitsemise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kulude katteks kokku 3176,05 eurot, sealhulgas OÜ ÜK Büroo ruumide, sisseseade jms kasutamise eest 198 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemise eest 24,05 eurot, likvideerimisteate avaldamise riigilõiv 7 eurot, elektrivõrguteenuse tasu 71,16 eurot, käibemaks 61,87 eurot, likvideerija sõidukulu 17,12 eurot,
5. a maamaks 8,75 eurot, pangateenused 10,80 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum makstud likvideerija töötasu 1500 eurot, töötasule lisanduv käibemaks 300 eurot, tulumaks osanikule makstud likvideerimisjaotiselt 977,30 eurot. OÜ Külvikast likvideerija tasu suuruse ja maksmise korra aluseks on pankrotihalduri tasu suurust ja maksmise korda reguleerivad sätted.

§ 651

lg 1 kohaselt on 7000 euro suuruselt laekumiselt arvutatav tasu alammäär 1687 eurot.

§ 65

lg 11 kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks, kui tasu makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Arvestades et ühingu likvideerimise ettevalmistamisele ja likvideerijana tegutsemisele kulus enamik Ülle Kausti pankrotihalduri ajast ja energiast ning selle tegevuse tulemusena laekus enamik Ülle Kausti võlausaldajale makstavast rahast, seevastu muudest allikatest Ülle Kausti pankrotivarasse laekunud summa on üsna väike, pidasid nii haldur, võlgnik kui ka võlgniku ainus võlausaldaja otstarbekaks, et OÜ Külvikast (likvideerimisel) varast tasutav likvideerija tasu kompenseerib nii OÜ Külvikast likvideerijana kui Ülle Kausti pankrotihaldurina tehtud töö. Seetõttu ei taotle haldur Ülle Kausti pankrotivarasse laekunud raha arvel haldurile töötasu määramist. Seoses sellega, et ühingu vara arvel makstud tasu katab nii likvideerijana kui pankrotihaldurina tehtud töö, saab tuua esile, et Ülle Kausti pankrotivarast tasuti võlausaldaja nõude rahuldamiseks 4168,72 eurot. Sellelt summalt

§ 651

lg 1 kohaselt arvutatav pankrotihalduri töötasu alammäär on 833,74 eurot, millele lisandub käibemaks 166,75 eurot. Eeldades, et taolises summas tasu saamine on praegusel juhul üksnes pankrotihaldurina tehtud töö eest seadusega tagatud, on ühingu likvideerija ülesannete täitmise eest makstud lisatasu suurus tegelikult vaid 666,26 eurot, millele lisandub käibemaks 133,25 eurot. 25.03.2019 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul kiitsid nii võlgnik kui tema ainus võlausaldaja heaks nii võlgniku raha arvel kui OÜ Külvikast raha arvel tasutud kulud, sealhulgas likvideerija töötasu. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) 4/8 19.10.2018 kohtumäärusega kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt tuleb ainsa võlausaldaja AS-i SEB Pank

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva nõude katteks tasuda 24 534,47 eurot. Pankrotivarast tasuti võlausaldaja nõude rahuldamiseks 4168,72 eurot. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Ülle Kausti pankrotivaras ei tunnustatud pandiõigusi.

Pandiese puudub. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) Pankrotivara hulka ei kuulu müümata esemeid ega nõudeid.

Võlgnik on seni saanud ja saab loodetavasti ka edaspidi jooksvat sissetulekut, mille arvel saab usaldusisik kohustustest vabastamise menetluse kestel rahuldada võlausaldaja nõuet. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Lisaks iga pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevatele toimingutele - koosolekute läbiviimisele, aruannete ja avalduste koostamisele ning kohtule esitamisele - oli pankrotihalduril menetluse läbiviimisel kaks peamist funktsiooni: 1) suhelda võlausaldajaga, kontrollida esitatud nõuet ning 2) realiseerida võlgniku vara ja arvata pankrotivara hulka osa jooksvast sissetulekust. Pankrotivara valitsemisest väiksema osa moodustas võlgnikule kuuluva sõiduauto müümine ja võlgniku jooksvast sissetulekust osa pankrotivara hulka nõudmine. Võlgniku sõiduki müümiseks viis haldur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallataval veebilehel www.oksjonikeskus.ee läbi kaks avalikku oksjonit. Sõiduki müügist laekus 75 eurot. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik lisaks OÜ-lt Külvikast (likvideerimisel) laekunud likvideerimisjaotisele saanud jooksvat sissetulekut kokku 6333,12 eurot, millest on riiklik peretoetus XXX eurot, puudega inimese sotsiaaltoetus XXX eurot, töövõimetoetus XXX eurot ja töölepingu alusel makstud tasud XXX eurot. TMS § 131 lg 1 kohaselt ei või pöörata sissenõuet riiklikule peretoetusele. TMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt ei või pöörata sissenõuet puudega inimese sotsiaaltoetusele. Arvestades et võlgnikul on üks ülalpeetav, võis pankrotimenetluse esimestel kuudel seaduse kohaselt arvata pankrotivarasse vaid marginaalse osa võlgniku töövõimetoetusest. Siiski, võlgniku ja halduri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel arvati pankrotivara hulka sõltumata seaduses sätestatust vähemalt 20 eurot kuus. Ajavahemikus jaanuarist kuni aprillini 2019 võlgnik töötas ning arestitav sissetulek oli ajutiselt suurem. Enamiku pankrotivara suurendamisele suunatud tegevusest moodustas OÜ Külvikast äriregistrisse ennistamise ette valmistamine (andmete kogumine, kohtule avalduse esitamine täiendava likvideerimise läbiviimiseks) ja tegutsemine selle ühingu likvideerijana. VII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille osas võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Võlgniku ainsa võlausaldaja AS-i SEB Pank

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluv nõue on rahuldamata 20 365,75 euro ulatuses. Nõude rahuldamiseks tehtavad maksed tuleb kanda AS-i SEB Pank arvelduskontole nr XXX. VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on aruandes kajastatud.

5/8 X Muud tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162

lg 3) Võlgnik on suutnud hoida oma igapäevase eluga seotud tulud ja kulud tasakaalus, ei ole finantseerinud jooksvat tarbimist krediidi abil ega ole jäänud võlgu oma igapäevaste kulude eest. Võlgniku makseraskused on seotud peamiselt ühe erakorralise kulutuse tegemisega.

1. aastal ehk ajal, mil majandus üldiselt oli juba aastaid kasvanud, kinnisvara hinnad olid aasta-aastalt tõusnud ning võlgniku abikaasal oli töökoht Soome Vabariigis asuvas XXX, võtsid võlgnik ja tema abikaasa pangalaenu ning laenatud rahaga soetasid kinnisasja eesmärgiga asuda sellele elama.
2. aastal võtsid võlgnik ja tema abikaasa täiendavalt väikelaenu kinnisasja parendamiseks. Majandussurutise ajal kaotas võlgniku abikaasa töö ning laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud võlgnikule ja tema abikaasale enam jõukohane. Seoses lepingutest tulenevate kohustuste rikkumisega ütles pank laenulepingud üles 09.01.
3. Kohtutäitur realiseeris laenu tagatiseks olnud kinnisasja, kuid laekunud rahast ei piisanud kõikide lepingujärgsete kohustuste täitmiseks. Panga ees võetud kohustuste täitmise võimalusi kahandas nii võlgniku tervise seisundi halvenemine kui ka võlgniku ja tema endise abikaasa suhete halvenemine. Võlgnik tegi sama vea, mida on teinud paljud teised maksejõuetuks muutunud isikud. Võttes laenu oma elustandardi parandamiseks, muutus ta võimalike tagasilöökide (näiteks majanduse ja kinnisvara hindade langus, tervise ja töö kaotus, suhete halvenemine) poolt kergesti haavatavaks. Võlgnik koges kõiki loetletud tagasilööke ning tal ei olnud nende negatiivsete mõjudega toime tulemiseks häid valikuid. Tagantjärgi saab öelda, et võlgniku otsus võtta laenu ei olnud konservatiivne, kuid sama saab öelda paljude isikute, sealhulgas peaaegu kõikide maksejõuetuks muutunud füüsiliste isikute kohta. Seetõttu ei saa väita, et võlgniku käitumist võiks käsitada erakordsena või et võlgniku tegevus raha laenamisel oleks käsitatav kuriteona. Võlgniku maksejõuetust võib pidada piisavalt läbi mõtlemata finantskäitumise tagajärjeks. Kokkuvõttes, halduri hinnangul ei muutunud võlgnik maksejõuetuks kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisveana käsitatava teo toimepanemise tõttu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on krediidi kasutamisega üldiselt seotud riskide realiseerumine. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 28.05.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 07.06.2019 ja vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Lõpparuanne vastab

§ 162lg-s 2 sätestatule.

Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne Ülle Kausti (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid krediidi kasutamisega üldiselt seotud riskide realiseerumine.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.

§ 66

lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks 6/8 tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur Einar Vallandi palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 223,42 eurot ning juhul, kui kohus peab OÜ Külvikast (likvideerimisel) vara arvel kantud likvideerimismenetluse kulusid osaks Ülle Kausti pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kinnitamist vajavatest kuludest, kinnitada seoses OÜ Külvikast likvideerimismenetlusega OÜ Külvikast vara arvel tasutud kulud (sealhulgas likvideerija töötasu) summas 3176,05 eurot. Mõlemad kulutused on kinnitanud 25.03.2019 võlausaldajate üldkoosolek. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel seoses Ülle Kausti pankrotimenetluse läbiviimisega seotud pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulutused 223,42 eurot. Kohus arvestab siinjuures, et OÜ Külvikast raha arvel tasuti ühingu vara valitsemise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kulud 3176,05 eurot, sealhulgas OÜ-le Õigusbüroo Faktootum makstud likvideerija töötasu 1500 eurot, millele lisandus käibemaks 300 eurot. Pankrotihaldur ei taotle Ülle Kausti pankrotimenetluses haldurile tasu määramist.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest Ülle Kausti pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. Ülle Kausti (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 17.07.

1. Ülle Kaust esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 16.07.
2. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Ülle Kausti kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldaja ei ole esitanud usaldusisiku kandidaati, kuid on avaldanud 25.03.2019 koosolekul nõusoleku, et Ülle Kaust täidab usaldusisiku kohustusi ise. Haldur on 28.05.2019 edastanud kohtule Ülle Kausti 25.03.2019 antud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et Ülle Kaust on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, mistõttu jätab kohus Ülle Kausti kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustab Ülle Kausti ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Ülle Kaustil tuleb kohtule esitada aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Aruanded tuleb esitada kaks korda aastas, iga aasta 7/8 1. veebruaril ja 1. augustil. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 1. veebruariks 2020, järgnev 1. augustiks 2020, jne.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173

lõikes 3 nimetatud tulust (Ülle Kausti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Ülle Kaust kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kui Ülle Kausti sissetulek ei ületa TMS § 132 lg 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8/8