lg 1 p 2 järgi käskmenetluses Süüdistatav JAAK KIVILA Kaitsja isikukood: 38706115214 karistatus: kriminaalkorras varem karistamata Kahtlustatavana kinni peetud 18.0719.07.2017.a. Tõkendit ei ole kohaldatud. v.adv Avo Pärmann, määratud korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Kuninga tn Süüdi tunnistada Jaak Kivila
lg 1 p 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (á 10 eurot) ehk 2000 (kaks tuhat) eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.07-19.07.2017.a, so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka, millele vastab 6 (kuus) rahalise karistuse päevamäära ehk 60 (kuuskümmend) eurot ning ärakandmisele kuulub rahaline karistus 194 (ükssada üheksakümmend neli) päevamäära ehk 1940 (üks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot.
lg 1, 3 alusel võimaldada Jaak Kivilal tasuda rahaline karistus ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades teda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuus alates tasuma hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks 161,70 € ning viimase osamakse suuruseks on 161,30 €.
lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend – Jaak Kivilale kuuluv õhupüstol xxx (Pakend nr 2, asub Lääne prefektuuri asitõendite hoiuruumis) ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: EE873300333499990003 1 1-18-1769 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
Abiprokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses süüdi tunnistada Jaak Kivila
lg 1 p 2 järgi ja karistada Jaak Kivilat
lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest rahalise karistusega 200 päevamäära, miinimumpäevamäära arvestusega, s.o 2000 (200x10) eurot.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 18.07.2017 – 19.07.2017 eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva, millele vastab 6 (2x3) rahalise karistuse 2 1-18-1769 päevamäära ehk 60 eurot, jääb seega kandmata karistuseks 194 päevamäära, s.o 1940 eurot. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on end kuriteos süüdi tunnistanud, tema vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Siiski on isiku rikkumine olnud niivõrd tõsine, et kuigi tegemist on varasemalt karistamata isikuga, ei pea kohus süüdistatava tingimuslikult karistuse kandmisest vabastamist
võ
Abiprokurör on teinud ettepaneku mõista karistuseks rahaline karistus allpool sanktsiooni keskmist määra, 200 päevamäära, ehk summas 2000 eurot. Karistusest tuleks lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ära kantavaks karistuseks seega 194 päevamäära ehk rahaline karistus summas 1940 eurot. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta (tl 55, 71) nähtub, et süüdistava päevasissetulek on - 3,20 €. Samas ei ole kriminaaltoimikus avaldatud, et esineks erandlikke asjaolusid, mis võiksid anda alust päevamäära vähendamiseks allapoole miinimummäära. Süüdistatav on prokurörile avaldanud, et tal on töökoht välismaal ehk olemas reaalne sissetulek, mille arvelt on võimalik ka rahalise karistuse tasumine. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb Jaak Kivilalt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 750 € ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi eest summas 72 €. Tõkendit Jaak Kivila suhtes kohaldatud ei ole. 3 1-18-1769 /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.