) § 619 alusel käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
p 1 alusel võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg 1 ja lg 2 p 2 järgi mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale.
lg-te 1 ja 2 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
lg-te 1, 3, 4, 5 ja 6 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tegi hagejale pakkumuse raamatupidamisteenuse osutamiseks ning hageja sellega nõustus. Kostja selgitas, et tegutses siis OÜ I juhatuse liikmena ehk seadusliku esindajana, leping oli sõlmitud hageja ja äriühingu vahel. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole mitte millegagi tõendatud, et kostja, kui füüsiline isik, pidi teadma või eeldama, et hageja soovis sõlmida lepingu kostja, kui füüsilise isikuga. Samuti ei ole menetluse käigus tuvastamist leidnud, et kostjal oleks olnud tahe sõlmida leping enda nimel. Kohus leiab, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda seega
lg-test 4 ja 5, s.o tõlgendada lepingut selliselt, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et hageja, kui raamatupidaja, pidi mõistma, et tegelikuks raamatupidamisteenuse tellijaks on äriühing, kuna füüsilisel isikul puudub raamatupidamise kohustus. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja osutas teenust seoses OÜ I raamatupidamisega. 4/6 2-18-7189 Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et esitatud e-posti kirja väljatrükk tõendab raamatupidamisteenuse osutamist kostjale kui füüsilisele isikule. Kohus on hagejale selgitanud ning kostja oma vastustes märkinud, et hageja peab tõendama nõude olemasolu kostja kui füüsilise isiku vastu. Lepingu sõlmimist kostjaga ei tõenda ka, kohtu arvates, asjaolu, et rahasummad teenuse osutamise eest kanti hageja kontole kas kostja poolt isiklikult või kostja abikaasa kontolt. Esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja ning kostja abikaasa on tõepoolest kandnud hagejale rahasummasid selgitusega „võlg“. Kohtu arvates, ei saa sellest tuletada, et kostja on sellega tasunud temale endale tellitud teenuse osutamise eest. Selgitus „võlg“ võib tähendada nii seda, et kostja on hagejale raha võlgu andnud, nagu seda väitis kostja, kui ka seda, et kostja on hagejale võlga tagastanud. Kuid igal juhul ei tähenda see, et kostja, kui füüsiline isik, oli OÜ I raamatupidamisteenuse tellija ning lepingupool. Kui kostja on maksnud hagejale osutatud teenuse eest, ei välista see ka kostja väidet, et ta on täitnud kolmanda isiku kohustuse.
lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Arvestades lepingu olemust ja eesmärki, leiab kohus, et on eluliselt usutav kostja väide, et kostja füüsilise isikuna maksis hagejale äriühingule osutatud raamatupidamisteenuse eest ehk täitis kolmanda isiku kohustuse. Kohtule tõendina esitatud OÜ I pangakonto väljavõttest nähtub, et ka äriühingu kontolt kanti raha hageja kontole ning hageja kontolt osaühingu kontole selgitustega „laen“, „laenumaks“, „tagastamine zaim“ (tlk 109, 115 pöördel, 122, 122 pöördel, 126 pöördel, 127, 128, 128 pöördel). Kohus leiab, et sellega ei saa lugeda tõendatuks, et hageja ei ole äriühingult raha teenuse eest saanud, mistõttu puudus ka hageja ja OÜ I vahel leping. Kohtu arvates, tõendab see just vastupidist, et hageja ja äriühingu vahel olid lepingulised suhted ning lükkab ümber hageja väidet, et hageja ja OÜ I vahel lepingulisi suhteid ei olnud. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et ükski asjas esitatud tõend ei tõenda, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping ning et kostjal on kohustus hageja poolt OÜ-le I osutatud raamatupidamisteenuse eest tasuda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tuleb tunnustada hageja nõude põhjendamatust kostja vastu ning jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 5/6 2-18-7189 Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.