) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 27.03.2013 turvateenuse osutamise leping nr PHR-02152 (hagi lisa 1). Kostjale väljastati hageja poolt 17.01.2018 meeldetuletuskiri, 01.02.2018 võlateatis ja 19.02.2018 pretensioonkiri koos lepingu lõpetamise hoiatusega (hagi lisa 4). Leping lõpetati kostja avalduse alusel 14.02.2018 (hagi lisa 2). Kostja põhivõlg oli 179,41 eurot (hagi lisa 3), kostja tasus põhivõla 12.10.2018. Kohus loeb need asjaolud
Hageja nõudeks on viivis kuni kostja poolt põhivõla tasumiseni s.o kuni 12.10.2019. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on kinnitanud, et ta ei vaidlusta viivisesummat ega selle arvutamise aluseid ja ka kohtu hinnangul on viivisearvestus korrektne arvestades arvetega nõutavaid summasid, arvete maksetähtpäevi ning lepingu punktis 4.1 kokku lepitud viivisemäära 0,15% päevas. Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 68,90 eurot. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kuivõrd need ei mõjuta asja lahendust.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 112,50 eurot.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks käesolevas asjas on 68,90 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 75 eurot. Sellises summas on riigilõivu tasutud (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja täiendavalt 30 eurot hagiavalduselt). Riigilõivukulu on põhjendatud ja sellega nõustub ka kostja.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust 2 kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kostja hinnangul on hageja esindaja hageja töötaja, kelle esinduskulusid ei peaks välja mõistma. Kohus sellega ei nõustu.
lg 1 p 2 sätestab, et lepinguline esindaja võib kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Hageja esindaja U J vastab neile tingimustele – esindajal on magistrikraad õigusteaduses ning hageja on teda volitanud ennast esindama (
U J ei ole antud asjas esindajaks töötajana, kelle puhul hüvitatakse menetluskulusid piiratumalt. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväide hageja õigusabikuludele. Kohus vähendab eelnevale vaatamata hageja õigusabikulusid. Riigikohus on lahendites 3-2-1-4-15 (p 14) ja 3-2-1-29-17 (p 13.1) leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid). Antud asi ei ole eriliselt keerukas, mis õigustaks õigusabikulude hüvitamist suuremas ulatuses kui on hagihind. Kuna hagihind on 68,90 eurot, siis vähendab kohus hageja õigusabikulud samuti 68,90 euroni.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 143,90 eurot ja mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. Ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.