1-18-3845 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2019. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-3845 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristina Tomtšakovskaja

§ 180

alusel mõista Maido-Riho Krämannilt välja menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Maido-Riho Krämannile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Maido-Riho Krämannile ja Maanteeametile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 01.02.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Maido-Riho Krämanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 16.05.2018. a kohtuotsusega tunnistati Maido-Riho Krämann süüdi KarS § 274 lg 1, § 424 lg 2 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1,

§ 238lg 2 alusel 1 aasta ja 8-kuulise 3 vangistusega.

Kars § 68 lg 1 alusel arvato eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 18.03.

1. a ja lõpp on 15.11.
2. a. Maido-Riho Krämanni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole 30.01.
3. a seisuga individuaalset täitmiskava koostatud,
4. a sept – nov läbis Tallinna Ehituskoolis puhastusteeninduse eriala. Distsiplinaarkaristusi on
5. Tallinna Vangla toetab Maido-Riho Krämanni tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Maido-Riho Krämann taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Natalia Duškina kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab MaidoRiho Krämanni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada Maido-Riho Krämanni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Tal on vabanemisjärgselt olemas kindel elu- ja töökoht ning ta soovib asuda sõltuvusravile, milline kohustus talle ka määrata. Kui isik vabaneb sõltuvusest, siis ei pane ta ka uut kuritegu toime. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik MaidoRiho Krämanni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav Maido-Riho Krämann omab kolme kehtivat kriminaalkaristust, vanglas viibib
6. korda. Kinnipeetavat on 5-korral karistatud KarS § 424 alusel ehk joobes seisundis mootorsõiduki juhtimise eest ja 2-korral on karistatud vägivalla kasutamise eest teise isiku suhtes. Esimene kord oli tegemist lähisuhte vägivallaga ning teine kord kasutas vägivalda ametiisiku suhtes. Kuritegude raskusaste tal muutunud ei ole. Vägivalla kuriteod on pandud toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuid ei olnud etteplaneeritud. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimised on toime pandud kavatsetult, st teadis, et oli alkoholi tarvitanud, kuid asus sellest hoolimata sõidukit juhtima. Soodusteguriteks on alkoholi sõltuvus ja mõtlematus enda tegude tagajärgedele. Vanglas on Maido-Riho Krämann läbinud Tallinna Ehituskoolis puhastusteeninduse eriala ning distsiplinaarkorras on teda karistatud 1-korral, kuna ta vajutas üldhariduskoolis viibides ilma põhjuseta häirenupule. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna hinnangul on Maido-Riho Krämanni puhul tegemist alkoholisõltlasega. Teda on korduvalt karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning ka käesolev karistus on osaliselt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kaks korda on karistatud väärteokorras AS-i rikkumise eest. Eelnevalt on ta pannud toime joobeseisundis vägivalla kuriteo endise elukaaslase vastu ning käesolev karistus on määratud alkoholijoobes ametiisiku ründamise eest. Vestluses selgus, et isik ise ei näe suurt probleemi alkoholi tarvitamises. Kuigi isik tunnistab, et alkoholi tarvitamine ning seejärel mootorsõiduki juhtimine ei käi kokku ja tulevikus seda teha ei soovi, siis otseselt alkoholi kuritarvitamise lõpetamise soov on puudulik. Ta on varasemalt katseajal pannud toime uue kuriteo juhtides joobeseisundis mootorsõidukit. Maido-Riho Krämanni korduvad seaduserikkumised näitavad isiku ükskõikset suhtumist seadustesse ning ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Kuigi otseselt ei poolda kuritegevust, siis võib siiski täheldada mõningasi kuritegelikke hoiakuid, kuna kasutab vestlustes kuritegelikus 4 maailmas tuntud kõnepruuki. Ametiisikutesse suhtub pigem positiivselt ning viimase vangistuse jooksul ei ole olnud probleeme seoses ametiisikutega suhtlemisel. Isikul on soov muutuda ning loobuda alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on Maido-Riho Krämannil üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 38%, mis on keskmine näitaja ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 45%, mis on ka keskmine näitaja. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 1 aasta on pannud Maido-Riho Krämanni mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et Maido-Riho Krämann püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Maido-Riho Krämannil on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Maido-Riho Krämannil on alkoholiprobleem, mis on ohuks ka tema poolt uue kuriteo toimepanemiseks. Isik on motiveeritud tegelema oma alkoholiprobleemiga, mistõttu on kohtu hinnangul vajalik määrata talle käitumiskontrolli ajaks lisakohustus – pöörduda psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravi. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Maido-Riho Krämanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Maido-Riho Krämannile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Maido-Riho Krämann, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Maido-Riho Krämanni tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/