KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-6432 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Zubtsova P

§ 426

, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta GENNADI MARTÕNOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Gennadi Martõnovilt menetluskuluna kaitsjatasu 60 (kuuskümmend) eurot v.adv. Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS Swedbank või nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 60 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Arri Toominga poolt süüdimõistetu Gennadi Martõnovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Gennadi Martõnovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Gennadi Martõnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 26.09.2013 otsusega tunnistati Gennadi Martõnov süüdi KarS § 113 - § 25 lg 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 5 aastat 4 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks Gennadi Martõnovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.02.

1. Tartu Maakohus vabastas 24.10.2016 määrusega Gennadi Martõnovi Harju Maakohtu 26.09.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6432 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning määras KarS § 76 lg 5 alusel katseaja tähtajaga kuni 21.06.
2. Katseajal kohustati Gennadi Martõnovit täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 sätestatud kohustusi. Kohtumäärus jõustus 09.11.
3. Viru Maakohus rahuldas 02.02.2018 määrusega Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Kaja Krivani 22.12.2017 erakorralise ettekande ning pööras täitmisele Gennadi Martõnovile Harju Maakohtu 26.09.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 7 kuud 12 päeva vangistust. Gennadi Martõnovi karistuse kandmise alguseks loeti tema vanglasse karistuse kandmisele saabumise aeg 19.03.
4. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist kinnipeetava sooviga elektroonilise valve kohaldamiseks. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Gennadi Martõnovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ema saab tal juba xxxx ning ta ei olnud emaga 10 aastat suhelnud. Emal midagi tõsist ei ole. Vabaduses hakkab ta tööle ja seab oma elu sisse. Kannatanul ei olnud tema vastu pretensioone ja tal oli hea kaitsja, sellepärast tal ongi nii kerge karistus. Ta hakkab tööle xxxx OÜ-s xxxx, siseviimistlus on tööks ning tal on ka vastav eriala. Narkootikumidesse ei suhtu ta kuidagi, ta peab olema emale toeks mitte alkoholi tarbima. Sattus vanglasse, kuna emaga olid suhted halvad ja ta tarbis alkoholi. Teda süüdistati tapmise katses, kannatanuks oli tuttav. Selgitab, et tal on xxxx ja xxxx. Vanglas on ta õppinud eesti keelt, kuid ta oskab seda vaid osaliselt. Hetkel viibib ta alates 20.03.2019 avavanglas. Tal ei ole ühtegi karistust, töötas metallitsehhis. Kaitsja leiab, et tegemist on juhtumiga, kus isik on saanud suhteliselt pikaajalise karistuse, mille ta on osaliselt ära kandnud ja lõppkokkuvõttes viibib ta hetkel vanglas, kuna ta rikkus 2 käitumiskontrolli nõudeid. Vaadates iseloomustust ja individuaalse täitmiskava asjaolusid, tuleb nentida, et praktiliselt on kõikides punktides täitmiskava täidetud. Isikul ei ole kinnipidamiskohas olnud ühtegi distsiplinaarkaristust, mistõttu julgeb kaitsja järeldada, et isik on teinud vanglas õiged otsustused enda jaoks ja pööranud minevikule selja. Nendel asjaoludel leiab kaitsja, et on olemas kõik alused isiku vabastamiseks tingimisi enne tähtaega vanglast. Arvesse tuleb võtta ka seda, et isikul on vabaduses olemas töö- ja elukoht ning vastunäidustusi iseloomustuses ei ole. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 1 kehtiv kriminaalkaristus. Käesolev kuritegu on raske eluvastase kuriteo (tapmise) toimepanemise katse, mille toimepanemist soodustas sõltuvusainete tarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on individuaalse täitmiskava raames läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, vestelnud riskivast ja hoolimatust eluviisist, probleemide lahendamise oskuse parandamisest. Samuti on isik läbinud vabanemiseelse nõustamise ning ta teab, kuhu probleemide ilmnemisel pöörduda. Kinnipeetav on ka vangistuses töötanud ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Iseloomustusest nähtub, et ametnike töösse suhtub ta umbuslikult ja eelarvamusega ning koostööd teeb pigem omakasu eesmärgil. Samas ei ole läbitud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Riigikeele õpe ja vestlused ühiskonnas kehtivatest normidest ja hoiakute muutmisest on planeeritud läbi viia
5. aasta jooksul. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalik elama asuda xxxx ühiselamusse ning töökoha on garanteerinud talle OÜ Xxxx, mis tagab kindla igakuise sissetuleku. Kinnipeetav on avaldanud, et tema tutvusringkonda kuulusid minevikus kriminaalsed sõbrad, kellega ta enam käesoleval ajal ei suhtle, kuid kelle poolt oli alkoholi tarvitanuna varasemalt mõjutatav. Kinnipeetav end ise alkoholisõltlaseks ei pea, kuid samas on tunnistanud, et tarvitas igapäevaselt kanget õlut, vahel ka teisi alkohoolseid jooke. Samuti tunnistab, et varasemalt tarvitas narkootikume, täpsemalt üle 5 aasta tagasi süstis amfetamiini. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Gennadi Martõnovi vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja Gennadi Martõnovi varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav tunnistab toimepandud kuriteos süüd osaliselt ning peab kriminaalsete toimetulekuviiside kasutamist õigustatuks kui olukord seda nõuab. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid kindla elu- ja töökoha näol, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 3 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Gennadi Martõnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on täies ulatuses põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
6. Jätta Viru Maakohtu
7. mai
8. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Arri Tooming makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Gennadi Martõnovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot.
10. Mõista Gennadi Martõnovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot.
11. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 09.05.2019 kohtumäärus 1-13-6432 jõustus
12. juulil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 4