Obsah (5)

§ 46§ 71§ 152§ 124§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-815 Haldusasi Estfas OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.02.201

) § 124 lg 1 järgi kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

1. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et MTA toimetas 12.02.2019 maksuotsuse nr 12.23/044050-25 kaebajale kätte 12.02.2019 e-maksuameti vahendusel. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 138 lg 1 järgi tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Viimane tähtaeg vaide esitamiseks oli 14.03.
2. Kaebaja esitas maksuotsusele vaide 15.03.
3. Seega ületas kaebaja vaide esitamise tähtaega 1 päeva võrra.
4. Tuginedes MKS §-le 50 esitas kaebaja MTA-le tähtaja ennistamise taotluse. MKS § 50 lg-st 2 tulenevalt võib maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Maksuhaldur ennistab tähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kaebaja tõi vaidemenetluses tähtaja ennistamise põhjusena välja asjaolu, et MTA edastas 20.02.2019 kaebajale viimase nõudmisel kõik maksumenetluses kogutud tõendid. Kaebaja hinnangul hakkas vaide esitamise tähtaeg kulgema 20.02.
5. Kaebaja rõhutas, et esitas koos vaidega täiendavad tõendid, mille kogumine võttis aega. Samuti vajas kaebaja aega seisukoha kujundamiseks.
6. Kohus nõustub MTA- ga, et kaebaja ei ole esitanud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid tinginud vaide esitamise tähtaja ennistamise. MKS § 138 lg 1 järgi tähtaeg kulgema haldusaktist teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest. Maksutoimiku materjalide edastamine 8 päeva hiljem peale maksuotsuse kättesaamist ei mõjuta seaduses toodud tähtaegade arvestamise kulgu. Haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Isegi kui maksuhaldur edastas kaebajale täiendavad tõendid, ei saanud see tuua kaasa olukorda, kus kaebajal ei olnud võimalik aru saada maksuotsusega pandud kohustusest.
7. Haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-01). Kaebusest nähtuvalt esindas kaebajat maksumenetluses kolm juristi. Seega pidi kaebaja olema teadlik MKS-st tulenevatest vaidlustamise tähtaegadest. Asjaolu, et üks esindaja oli haiguslehel, ei ole praegusel juhul piisavaks põhjuseks tähtaja ennistamisel, kuna kaks juristi olid võimelised tööd jätkama. Lisaks viibis Janek Alekseitšik haiguslehel alates 14.03.2019 ehk alates samast päevast kui oli tähtpäev maksuotsuse vaidlustamiseks.
8. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, jäi MTA kontrollaktis toodud seisukohtade juurde. Seega ei saanud kaebaja jaoks olla selliseid uusi asjaolusid, mis oleksid võinud lõplikku otsustust oluliselt muuta. Samuti nõustub kohus MTA-ga selles, et kaebajal oleks olnud võimalik esitada vajadusel täiendavad selgitused ja tõendid (OÜ Tegus volitatud esindaja Roman Šeršnjovi selgitused) ka peale vaide tähtaegselt MTA-le esitamist. MTA ei saa jätta järgimata MKS-s toodud vaidlustamistähtaegu, 3 samas kui tal on võimalus vaide menetlemisel lähtuda MKS §-st 147, eelkõige MKS § 147 lg-st 5, mille kohaselt vaiet läbivaatav haldusorgan võib vaide esitajalt vajaduse korral nõuda täiendavate tõendite esitamist. Sellisel juhul vaadatakse vaie läbi viie tööpäeva jooksul, arvates tõendite esitamisest, kuid haldusorganil ei ole kohustust vaiet läbi vaadata varem kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul.
9. Kuna maksuhaldur tagastas vaide tähtaja rikkumise tõttu, ei saa lugeda, et kaebaja on kohtueelse menetluse läbinud, mistõttu tuleb kaebetähtaja kontrollimisel lähtuda

§ 46lg-st 1.

Nimetatud sätte kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kuna maksuotsus toimetati kaebajale kätte 12.02.2019 ning kaebus halduskohtule esitati 30.04.2019, siis on kaebus esitatud

§ 46lg-s 1 toodud tähtaega rikkudes.

17. Kaebaja taotleb ka kaebetähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena on kaebaja välja toonud samad asjaolud, mis vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seaduses sätestatud tähtaja ennistamine on lubatav erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusel rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Samuti tuleb arvesse võtta avalikku huvi juba kehtiva haldusotsuse säilimiseks (

Kommenteeritud väljaanne, lk 275). Kohus jääb määruse punktis 13-15 toodud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebaja ei ole esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid, mistõttu tuleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. 18.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lg-le 2.

Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (

§ 124lg 2).

Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

19. Kuna kohus lõpetab haldusasjas menetluse, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. 20.

§ 104

lg 5 p-i 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p-i 2 alusel.

Kuivõrd kohus on lõpetanud menetluse

§ 152lg 1 p-i 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 765 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) 4