KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 29.05.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-18-1484 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Asja läbivaatamise kuupäev 21.05.2019 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Ilia BURUNOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Ilia BURUNOV sünd. 27.02.1994, isikukood 39402273715, kodakondsuseta, elukoht xxx xx-xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa, töökoht OÜ xxx Karistuse kandmise algus 29.10.2017 ja lõpp 29.10.2020 Jätta Ilia BURUNOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Ilia Burunovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ilia Burunov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.02.2018 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat alates 29.10.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on määratud viis distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Kuritegude kavandamise muster kordub ja on sarnane varasema käitumisega, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja majanduslik kasu. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud Corrigo tugigrupis ja läbinud riigikeele A1 kursuse. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa ja lapsega, kuid vabanemise korral soovib asuda elama mujale. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elab täiskasvanu koos kahe alaealise lapsega, korter kuulub kolmandale isikule. Elukoht on sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetaval on põhiharidus, kutsekool jäi pooleli alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tõttu. See näitab, et kinnipeetaval oli ka kooli ajal käitumisraskusi. Vanglas on kinnipeetav korduvalt keeldunud töötamisest. Kinnipeetaval on välja kujunenud elustiil, et saada kiiret tulu ja leiab, et narkootiliste ainete käitlemisega seda ka saavutab. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, vend, elukaaslane ja 2 last. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on sõpru, kes on olnud kriminaalhooldusel. Kinnipeetav kinnitas, et joobes on mõjutatav, tema riskivale, hoolimatule ja teisi ärakasutavale elustiilile viitavad karistused narkootiliste ainete käitlemise eest ning väärteokaristused. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholi- ja narkootikumide sõltuvus. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist 16-aastaselt, enne vangistust tarvitas regulaarselt amfetamiini. Kinnipeetav ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, tarvitab selle asemel alkoholi ja narkootikume, ei mõtle tegude tagajärgedele, keskendub ainult enda tulemusele, kordab oma vigu ega võta varasemast käitumisest õppust. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 29.10.2020, käitumiskontroll 14 kuud ning KarS §75 lg.2 p.1, 2-1 ja 4 sätestatud lisakohustused. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungist osa võtta kinnipeetava vabastamist vangistusest. ei soovinud ja toetas Maakohtu istung Kinnipeetav Ilia Burunov seletas maakohtu istungil, et tal puuduvad võlad ja ta soovib vabaneda. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. 2 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.2 p.1 võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud 1 aasta 7 kuud vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, kuritegude muster kordub. Mõlemad kuriteod on seotud narkootikumide käitlemisega. Viru Maakohtu 27.02.2018 otsusest nähtub, et eelmisel korral mõisteti kinnipeetav süüdi sama kohtu 05.03.2015 otsusega KarS §184 lg.1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat. Uue samalaadse kuriteo pani kinnipeetav toime lühikese aja jooksul peale katseaja lõppu. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi peale varasemat karistust. Seetõttu leiab maakohus, et kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus edaspidi on pigem negatiivne. Korduv kriminaalkorras karistatus, sh. samaliigiliste kuritegude jätkuv toimepanemine viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav oma probleemiga vabaduses tegelenud ja seega võib tema motivatsioon narkootikumidest loobumiseks olla paljasõnaline. 3 Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Samuti tuleb kinnipeetava resotsisaliseerumise võimalusi hinnata veel kinnipeetava elutingimuste ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav ei ole isegi vanglas ennast üleval pidanud hästi, talle on määratud 5 distsiplinaarkaristust, seega tuleb nõustuda Viru Vangla iseloomustuses tooduga, et tegemist on impulsiivse käitumise ja tagajärgedega mittearvestava kinnipeetavaga. Tuleb nentida, et kinnipeetav ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme, kordab oma vigu ja ei võta neist õppust. Neljal korral oli tegemist tõsise distsiplinaarsüüteoga, kuna karistuseks määrati kõigil kordadel kartserisse paigutamine 7-ks ööpäevaks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt läbis kinnipeetav vangistuses sotsiaalprogrammi ja osales ka tugigrupi töös ning riigikeele kursustel. Samas aga ei tähenda individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda sissekirjutusjärgsele aadressile KohtlaJärvele, kus ta ei elanud enne vangistust. Alalise elukoha olemasolu on küll antud asjas positiivne asjaolu, kuid maakohus arvestab siinjuures ka seda, et nimetatud asjaolu oli kinnipeetaval olemas ka vahistamisel ja antud kriminaalasjas süüdimõistmise ajal. Seega ei takista ega välista alalise elukoha olemasolu uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Lisaks sellele nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kogu kinnipeetava peres ja suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud ja kriminaalhooldusel olnud isikud. Joobes võib kinnipeetav olla mõjutatav. Vabanemise korral on kinnipeetavale töökoha garanteerinud OÜ Baltisigma. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava töökogemus siiani katkendlik, ta on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on aga kinnipeetav korduvalt keeldunud vanglas töötamast, mis ei tekita usaldust ka tulevikus korrektse töötamise osas. Samast iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetav soovib saada kiiret tulu ja leiab, et seda saab narkootiliste ainete käitlemisega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Samast iseloomustusest nähtub, et enne vangistust tarvitas kinnipeetav regulaarselt amfetamiini ja sõltuvusravi ei läbinud. Maakohus tunnustab kinnipeetavat küll käesoleva vangistuse ajal sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi läbimise eest, kuid kinnipeetava eelnev käitumine näitab, et tagasilangus selles osas on üsna tõenäoline ja kriminaalhooldusega ei ole võimalik narkootikumide tarvitamist välistada. Jätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval veel võimalus tegeleda on sõltuvusprobleemiga ja kinnistada selles vallas saadud teadmisi, mis maakohtu arvates võivad vabanemise korral anda suurema lootuse narkootikumide tarvitamisest täielikult loobumiseks. Mõistes kinnipeetava 2018 süüdi, pidas kohus talle sellise kuriteo eest kohaseks karistuseks 3 aastat vangistust. See tähendab, et Viru Maakohtu hinnangul oli just see 4 karistusmäär sobiv selleks, et mõjutada kinnipeetavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Maakohus, arvestades kõike käesolevas kohtumääruses eelpooltoodut, leiab, et antud kinnipeetava karistuse eesmärgid ei ole täidetud vaid veidi vähem kui pool aega enne karistusaja lõppu. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt toetab vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on avalikkusele ohtlik ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 30%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal ka kinnipeetava korduvkaristatust samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk käesoleval ajal vabanemisel endiselt suur ja tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5