2-19-108472/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-108472 Otsuse tegemise aeg ja koht 18.juuni

1. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi M. S. ja Z. S. hagi A. S. vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 14.juuni 2019 Menetlusosalised Hagejad: M. S. (ik xxx) Z. S. (ik xxx) Hagejate seaduslik esindaja V. S. (ik xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx A. S. (ik xxx, aadress: xxx vandeadvokaat Roman Golovenko Kostja: Kostja lepinguline esindaja RESOLUTSIOON
2. Rahuldada osaliselt M. S. ja Z. S. hagi A. S.i vastu elatise nõudes.
3. Välja mõista A. S.ilt (ik xxx alates 17.04.2019 igakuise elatisena 240 (kakssada nelikümmend) eurot M. S. (ikxxx) ülalpidamiseks kuni M. S. täisealisuseni xxx või lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni.
4. Välja mõista A. S.ilt (ik xxx alates 17.04.2019 igakuise elatisena 240 (kakssada nelikümmend) eurot Z. S. (ik xxx) ülalpidamiseks kuni Z. S. täisealisuseni xxx või lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni. 1
5. Igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud lapsele makstav riiklik lastetoetus.
6. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja V. S. (ik xxx) pangakontole nr xxx SEB.
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
8. M. S. ja Z. S. esitasid oma seadusliku esindaja V. S. kaudu 17.04.2019 Viru Maakohtule hagi elatise nõudes A. S.i vastu, milles palusid kostjalt välja mõista elatise seadusega kehtestatud minimaalmääras. Hagi asjaolude kohaselt sündisid hagejad kostja ja hagejate seadusliku esindaja kooselust 04.08.
9. Aprillis 2018 a. hageja Z. S. sai tõsise diagnoosi: xxx, ning terve 2018 aasta jooksul oli ravil Tartu Ülikooli kliinikumis. Selle tõttu Sotsiaalkindlustusamet määras hagejale Z. S.le raske puue. Kostja ei ela koos hagejatega. Kostja elukoht on: xxx. Alates veebruarist 2018 a., kostja enam ei osale hagejate ülalpidamises. Abielu lahutamisel notari juures notar pakkus kostjale kompromissina tasuda hagejatele elatist miinimumsummas (270 eurot lapse kohta, ehk kokku 540 eurot). Kostja andis suulise nõusoleku. Kostja kannab vabatahtlikult hagejate seaduslikule esindaja pangakontole alates 15.03.2019 elatisraha summas 480 eurot. Hagejate esindaja 19.03.2019 e-toimiku portaali kaudu esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja A. S.ilt 540 euro elatise saamiseks. Kostja maksab hagejatele elatisraha mis on väiksem kui riigi poolt kehtestatud miinimum ning Sotsiaalkindlustusamet maksab elatisabi kostja eest maksimussuuruses 100 euro lapse kohta.
10. Kostja A. S. vaidles oma vastuses hagile osaliselt vastu. Vastuse kohaselt Kostja ei kavatse ülalpidamiskohustusest vabaneda ja hakkas oma kohustust vabatahtlikult täitma alates märtsist
11. 11.03.2019 vormistas kostja elatise maksmiseks AS-is SEB Pank püsikorralduse lepingu nr 3530531 (lisa 2). Sellest teatas kostja ka hagejate emale. Püsikorralduse lepingu järgi makstakse elatis summas 480 eurot hagejate ülalpidamiseks V. S. arveldusarvele igakuiselt 15ks kuupäevaks. Vastuse esitamise momendil oli tehtud juba kaks makset: 15.03.2019 – 480 eurot ja 15.04.2019 – 480 eurot. Kostja töötab B. AS-s (endine tööandja on R. OÜ), kus tema keskmine töötasu suurus on ca 1 000 eurot (neto). Muid sissetuleku allikaid kostja ei oma. Kostja töökoht on B. AS tehas xxx. Kostja töötab üle kahe päeva. Seega keskmiselt on 15 tööpäeva kuus. Kostja elab Narvas ja käib tööl sõidukiga. Selleks on kostja kuuline kululiik keskmiselt 147 eurot (15 päeva * 100 km = 1500 km kuus. Kütuse kulu on ca 7 l / 100 km. 1500 / 100 * 7 = 105 liitrit. 105 l * 1,4 eurot = 147 eurot). Kostjal ei ole oma elukohta ning tema plaanis on osta endale korter 2 elamiseks. Hagejate ema V. S. töötab xxx, kus tema keskmine sissetulek on ca 1 500 eurot (s.o 1,5 korda suurem kui kostjal). Kostja täidab laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja vajalikul määral. Kostja lubas hagejate emale antud kohustust täita ning peab oma sõna. Kostja maksab igale hagejale elatist suuruses 240 eurot, s.o kokku 480 eurot. Kostja on seisukohal, et osaliselt kaetakse laste vajadused Sotsiaalkindlustusameti poolt makstava lastetoetusega. Alates 01.01.2019 makstakse ühele lapsele 60 eurot kuus. Kuna kostja täidab laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult (s.o tehtud enne hagi esitamist), siis hagi on esitatud alusetult. Kostja vaidles hagile vastu osaliselt ka hagis toodud kulude osas: Kostja on nõus, et eluasemekulud ühe lapse kohta on ca 20 eurot. Kulutused toidule suuruses 200 eurot ühele lapsele on liiga suured. Lapsed on veel liiga väiksed (s.o kolmeaastased) ning kulutused toidule moodustavad ca 100 eurot kuus. Kulutused transpordile (kohustuslikud erialaarstide visiidid Tallinnas ja Tartus) suuruses 100 eurot ühele lapsele on liiga suured. Praegu Z. on juba kodus ning peab käima arsti juurde ca üks kord kahe-kolme kuu jooksul. Sellepärast kulu suurus on ca 10 eurot kuus. Kulutused aktiivtegevusele (mängutoad, huviringid) suuruses 50 eurot ühele lapsele on liiga suured. Praegu lapsed ei käi veel huviringides ning sellist kululiiki ei ole. Antud kulu mõistlik suurus on ca 30 eurot kuus. Kulutused tervishoiule (sh prillid) suuruses 50 eurot ühele lapsele on liiga suured. Prillid olid M.le ostetud eelmisel aastal (s.o abielu ajal). Z.le makstakse seoses raske puudega rahalist toetust. Antud kulu mõistlik suurus on ca 25 eurot kuus. Kulutused hügieenitarvetele (sh mähkmed) suuruses 140 eurot Z.le ja 60 M.le on liiga suured. Praegusel momendil ei kanna lapsed peaaegu mähkmeid. Nad kannavad üksnes siis, kui jalutavad pikema aja jooksul. Lapsed kasvavad ja varsti juba ei vaja mähkmeid üldse. Antud kulu ei ole suurem kui 50 eurot kuus. Kulutused riietele ja jalanõudele suuruses 200 eurot ühele lapsele on liiga suured. Antud kulu mõistlik suurus on ca 75 eurot kuus. Kulutus lasteaiale suuruses 60 eurot on kantud loetelusse alusetult. Lapsed ei käi lasteaias. Terviseprobleemide tõttu loobusid lastevanemad lasteaiast. Seega kostja on seisukohal, et mõistlik kulu ühele lapsele on ca 310 eurot (20 + 100 + 10 + 30 + 25 + 50 + 75). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12. Kohus, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
13. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on kostja hageja isana kohustatud hagejatele ülalpidamist andma.
14. Vaidlus puudub selle üle, et: 1) hagejad sündisid kostja ja hagejate seadusliku esindaja kooselust xxx, so kostja on hagejate isa; 2) hagejad elavad alaliselt oma ema V. S. elukohas ja kostja elab neist lahus; 3) Kostja kannab vabatahtlikult hagejate seaduslikule esindaja pangakontole alates 15.03.2019 elatisraha 480 eurot. Hagejad nõuavad kostjalt elatist PKS § 101 lg.1 määras. Maakohus on seisukohal, et juhul kui alaealisele lapsele nõutakse elatist PKS 101 lg.1 määras, puudub vajadus lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks. Samas on hagejate seaduslik esindaja seda siiski hagiavalduses teinud. 3
15. PKS § 102 lg.1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve.
16. Kostja vastuväited hagile on järgmised: 1) Tema töötasu ei võimalda tal elatist hagejatele nõutud suuruses maksta kahjustamata tema enda igapäevast toimetulekut; 2) hagejate kulud on osaliselt kaetud riiklike toetustega ja Z. S.le makstava puude toetusega; 3) hagejatele seadusliku esindaja töötasu on 1,5 korda suurem kostja töötasust.
17. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Mitme lapse elatisenõuet ühiselt lahendades tuleb laste vajadusi hinnata eraldi. Lapse vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, kui lapse ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad. Kulutuste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate seaduslikule esindajale makstakse mõlema lapse pealt lastetoetusi (60 eurot lapse kohta) ja lisaks Z. S. puudetoetust. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. 4 Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate seadusliku esindaja töötasu on oluliselt suurem kostja töötasust (ca 500 euro võrra). V. S.le ja A. S.ile kuuluvad ühisvarana kaks kinnistust, millest ühte (korteriomandit) kasutavad elamiseks hagejad. Kostjale kuulub sõiduauto Audi A4 (1997 ehitusaasta). Maakohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendatud. Kostja 12 kuu keskmine sissetulek on MTA andmetele ca 996 eurot. Hagi rahuldamisel jääks kostja kasutada ca 456 eurot, samas on kostja tõendanud, et tööl käib ta Narvast Kohtla-Järve Ahtme linnaosas asuvase ettevõttes B. AS, mis on seotud täiendavate kuludega ning tal on soov osta endale eluase, kuna käesoleval ajal elab ta vanemate juures. Asjaolu, et kostja töötab töögraafiku järgi 15 päeva kuus, ei saa olla talle etteheidetav. Kostja töötab, saab regulaarset sissetulekut, mis ületab 2019 minimaalpalka (540 eurot). Kostjal ei ole muud vara, mille arvelt saaks lastele ülalpidamist anda. Arvestades vanemate varalist seisundit, asjaolu, et hagejate vajadused on osaliselt kaetud ka riiklike toetustega, peab kohus põhjendatuks määrata elatise suuruseks 240 eurot kuus lapse kohta. Elatise suurus 240 eurot kuus millele lisanduvad lastele määratud riiklikud toetused (2019 a-l 60 eurot lapse kohta) tagavad lapse igapäevased vajadused ja tema arenguks piisavad vahendid. Samas on sellega tagatud ka kostjale kui kohustatud vanemale elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lastega. Menetluskulude jaotus
18. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
19. Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 5