Viru Maakohus tegi 05.06.2019 menetlusosalistele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Menetlusosalised esitasid 27.06.2019 kohtule allkirjastatud kompromisskokkulepe ning taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Kokkuleppes leppisid menetlusosalised kokku kompromisstingimustes ning kinnitasid, et on teadlikud
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Avaldaja esitas taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagita menetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.
lg 1 ja 6 teise lause kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
lg 1 ja 2 kohaselt üldjuhul arutab kohus menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab. Menetlusosalised on esitanud kompromissi kirjalikult. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust ka käsutada. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-111736 lõpetamisele.
kohaselt asjaolude olulisel muutumisel võib kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Kui puudutatud isik vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlusosalised on kompromissis kokku leppinud, et puudutatud isik kannab osaliselt avaldaja menetluskulud. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule 3
Avaldaja esitas taotluse tagastada menetluses tasutud riigilõivust pool, so 22,50 eurot avaldaja arveldusarvele. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja tagastab avaldajale tasutud riigilõivust pool, s o 22,50 eurot avaldaja arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.