2-19-4319 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-4319 Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi V S avaldus Osaühingu väljakuulutamiseks

) § 15 lg 1 kohaselt, võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest.

§ 10

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

§ 10

lg 2 p 2 kohaselt, võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni

1. detsembri 2017 otsuse (jõustunud
2. juunil 2018) töövaidlusasjas nr 4-1/2310/17, mille järgi on mõistetud võlgnikult välja töötasu 1294,36 eurot, puhkusehüvitis 286,75 eurot ja viivis 140,98 eurot võlausaldaja kasuks (täitetoimiku nr 06672018/1274 järgi on töövaidluse nõue kokku 1722,09 eurot) ning Viru Maakohtu
3. juuni 2018 kohtumääruse (jõustunud
4. juunil 2018) tsiviilasjas nr 2-18-496, mille kohaselt kinnitati võlgniku ja võlausaldaja kompromiss töövaidlusasjas, mille kohaselt võlgnik kohustus tasuma võlausaldajale töötasu summas 2010,38 eurot hiljemalt
5. detsembriks
6. Seega on võlgniku kohustus töötaja ees kokku 3732,47 eurot (1722,09+2010,38), mis on suurem kui

§ 15lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Pankrotiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur

1. augustil 2018 võlausaldaja avalduse alusel täitemenetluse töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks. Kohtutäitur väljastas
2. märtsil 2019 õiendi, mille kohaselt ei ole võlgnik võlgnevust kustutanud ning nõuet ei ole suudetud täita sissenõude pööramisega vallas- ega kinnisvarale selle puudumise tõttu, samuti ei ole nõuet saanud rahuldada pangakontol rahaliste vahendite puudumise tõttu. Seega võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada ja ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kohustuste täitmiseks. Kohtul puudub mõistlik alus kahelda täitemenetluse käigus tuvastatud vara puudumise asjaoludes. Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas

§ 10lg 2 p 2 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu.

Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Kohus tuvastas lisaks, et päringute tulemuste põhjal on võlgnik varatu. Kinnistusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule käesoleval ajal ühtegi kinnisasja. Liiklusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule käesoleval ajal ühtegi sõidukit. Võlgnik omab arvelduskonto AS-s SWEDBANK, mille jääk

1. mai 2019 seisuga on – 1,09 eurot ning ajavahemikul alates
2. jaanuarist 2018 kuni
3. maini 2019 arvelduskontol toimingud puudusid. Äriregistri andmetel on võlgniku poolt esitamata
4. ja
5. aasta majandusaasta aruanded. Registripidaja on
6. oktoobril 2018 teinud hoiatusmääruse äriühingu registrist kustutamiseks. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on võlgnikul maksuvõlg seisuga
7. mai 2019 summas 1200 eurot (sunniraha). Alates oktoobrist 2018 on esitamata nii käibe- kui ka tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid. 3

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata

§-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Sama paragrahvi lg 4-1 kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja (töötaja) on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja (võlgniku) vastu pankrotiavalduse ning on kohtu hinnangul pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud. Kohus on tuvastanud võlgnikul vara puudumise pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna kohus on nõudnud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajalt 10. mai 2019 määrusega

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja võlausaldaja on jätnud rahasumma tasumata, tuleb

§ 15

lg 3 p 5 alusel jätta ajutine haldur nimetamata.

§ 15

lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Seega tuleb võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus lõpetada.

§ 15

lg 5 kohaselt võib ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Eelistungi aja tühistamine Lähtuvalt

§ 16

lg 1, kui pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, peab kohus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. Kohus võib asja lahendada eelistungit pidamata, kui on ilmne, et käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud asjaolud on täidetud. Kohus määras ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi 29. maile 2019 algusega kell 11.00. Kohus tuvastas peale eelistungi määramist, et võlausaldaja ei ole kohtu määratud tähtajaks tasunud kohtu deposiiti kohtu nõutud

§-s 11 nimetatud summat ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise katteks ning seega on

§ 15

lõikes 3 nimetatud asjaolud ajutise halduri nimetamata jätmiseks täidetud ja kohus saab ajutise halduri määramise lahendada ka ilma eelistungit pidamata. Vastavalt

§ 3

lg 2 kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 352 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Kohus peab menetluse lõpetamist istungi tühistamise mõjuvaks põhjuseks. Seoses menetluse lõpetamisega tühistab kohus 29. maile 2019 määratud eelistungi. 4

§ 15

lg 6 kohaselt, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud pankrotiavalduse esitaja, s.o võlausaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohtuasja materjalidest ei nähtu antud asjas võlgniku menetluskulude olemasolu. Võlgnik ei ole menetluses osalenud. Kohus jätab seetõttu menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5