Kriminaalasi nr 1-19-117 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2019.a. Tallinnas Kohtunik Kristina Väliste Sekretär Leili Merila Prokurör Kadi Ruus Ka

§ 73lg 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga.

Karistus kantud. Tõkend: vahistamine alates 19.09.2018.a, (pikendatud kuni 18.01.2019.a); kahtlustatavana kinnipidamine: 02.09.–03.09., 18.09.2018.a; elukohast lahkumise keeldu kohaldati alates 03.09.2018.a süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 9; § 213 lg 2 p 1, 4 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kätlin Kargarets

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud.

Süüdi tunnistada Kätlin Kargarets

§ 213lg 2 p 1, 4 järgi ja karistada teda vangistusega üks

§ 64lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks üks

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.09.2018–03.09.2018.a., s.o 2 (kaks) päeva eelvangistust karistusaja hulka ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3, 5 alusel määrata, et mõistetud karistust, 9 kuud ja 28 päeva vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 4 (neli) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda

§ 68lg 1 alusel Kätlin Kargaretsi kinnipidamine 18.09.2018.a.

Ülejäänud karistust, 5 (viis) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kahe

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt

§ 75

lg 2 p-dele 21 ja 8 kohustada Kätlin Kargaretsi käitumiskontrolli ajal: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 23.01.2019.a. Määrata Kätlin Kargarets Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kätlin Kargaretsi suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kandmisele kuuluva karistuse osa ärakandmisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista Kätlin Kargaretsilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 810.00 eurot; - kaitsjatasu summas 450.00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes igal kuul alates 01.03.2019.a. kuni 01.02.2020.a. kuu esimeseks

§ 199lg 2 p 7 ,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema varem varguse toimepannud isikuna, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos J Siga, ajavahemikul 12.07.2018 kuni 24.07.2018 võtsid nende valduses olevatest ja Elmo Rent Eesti OÜ-le kuuluvatest sõiduautodest (xxxx reg nr xxxx ja xxxx reg nr xxxx), autodest Circle K 4 kütusekaardid (s/a 920 BDM kaart nr xxxx ja s/a 119 BDN kaart nr xxxx), kasutasid isiklikuks otstarbeks varalise kasu saamise eesmärgil, sisenedes ebaseaduslikult arvutiprogrammi, ilma Elmo Rent Eesti OÜ teadmata ja tema nõusolekuta, ostes kaardiga nr xxxx erinevaid kütuseid, kinkekaardi, sigarette, jooke, toiduaineid ning muid teenuseid summas 741,21 eurot ning kaardiga nr xxxx erinevaid kütuseid, kinkekaarte, sigarette, jooke, toiduaineid ning muid teenuseid summas 258,19 eurot, tekitades sellega Elmo Rent Eesti OÜ-le kahju kogusummas 999,40 eurot. Seega, Kätlin Kargarets, varem varguse toimepannus isikuna, grupis, tekitas teisele isikule varalist kahju arvutiprogrammi ebaseadusliku sekkumise teel s.o pani toime

§ 213lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Kätlin Kargarets tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult kõikides episoodides süüdi, võttis tema vastu esitatud hagid täies mahus omaks ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb tehtut. Süüdistatav selgitas, et on kõik kuriteod süüdistuses kirjeldatud viisil, ajal ja kohas toime pannud. Kuritegude toimepanemise initsiaatoriks oli J S, kellega ta koos narkootikume tarbis ja kes on tema teise lapse isa. Tema esimene laps elab käesoleval hetkel oma isa juures ja teine laps asendusperes. Kuriteo toimepanemise tulemusel saadud vara eest ostsid nad Siga põhiliselt narkootikume, tulu läks kõik Sile. Tööl kumbki ei käinud ja kuritegude toimepanemise mõtte peale tulid nii koos kui ka Si algatusel. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leidis, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör nõudis Kätlin Kargaretsi süüditunnistamist

§ 199

lg 2 p 7, 9 alusel ning karistamist vangistusega üks aasta, samuti süüditunnistamist

§ 213

lg 2 p 1, 4 alusel ning karistamist vangistusega üks aasta.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus osalise karistuse suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, millest läheb maha eelvangistuses viibitud aeg, kokku 4 kuud ja 5 päeva kohtuistungipäeva seisuga. Kanda jääb karistust 11 kuud ja 23 päeva. Karistusest koheselt tuleb kanda 4 kuud 7 päeva ning ülejäänud karistus on võimalik tingimisi kohaldamata jätta koos käitumiskontrolli nõuete rakendamisega. Prokurör võttis arvesse, et Kargaretsil on kaks alaealist last, kuritegude initsiaatoriks on olnud J S, kes on saanud Kargaretsi enda mõju alla kuritegude toimepanemiseks kui ka narkootikumide tarbimiseks. Süü küsimuses vaidlust ei ole. Prokurör leiab, et Kargarets on väga noor ega suuda enda käitumise osas täiel määral vastutust võtta ning kujundada oma elu selliselt, et temal ja ta lastel oleks hea elada. Samuti on Kargarets ühel korral alaealisena kuriteo toime pannud. Tookord karistati teda tingimisi rahalise karistusega ja ta pidas katseajale edukalt vastu. Pärast katseaja lõppu 2017 alustas ta kuritegude toimepanemist alles koos J Siga. Samuti pidas prokurör vajalikuks kohaldada lisakohustusi. Tsiviilhagid palus prokurör rahuldada solidaarselt Siga, Kargaretsi osas täies mahus, v.a. Elmo Rent Eesti OÜ hagi osas, milles on hagi põhjendatud 999.40 euro ulatuses. Palus mõista lisakohustused, sh suhtlemiskeelu J. Siga. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja märkis, et kokkuvõttes ta nõustub prokuröri seisukohtadega, sh liitkaristuse liigi ja määraga, kuid palus varguste eest mõista väiksem karistus. Lisakohustuste määramisega kaitsja samuti nõustus, v.a J Siga suhtlemiskeelu osas, kuivõrd viimasega on Kargaretsil ühine laps, mistõttu neil võib tulla kokkupuudet. Probleemi nägi kaitsja tsiviilhagide osas, kuivõrd S ei ole kohtu all, siis ei ole võimalik temalt ka tsiviilhagisid solidaarselt välja mõista. Kaitsja leidis samuti, et jääb tsiviilhagide osas kliendiga eriarvamusele, kuivõrd Elmo Rent Eesti OÜ poolt on põhjendatud tsiviilhagi summas 999.40 eurot (Kargarets võttis hagid täies mahus 5 omaks). Kaitsja taotles jätta tsiviilhagid rahuldamata, et kõik isikud saaksid esitada need tsiviilkohtumenetluses. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Kätlin Kargaretsi tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü

§ 199

lg 2 p 7, 9 ja

§ 213

lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult tõendamist leidnud. Kätlin Kargaretsi süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: Olerex ASist 23.06.2018.a varguse episoodis järgnevaga: Olerex AS avaldus koos videovalve väljavõttega /kd1 tl 75-77/, millest nähtub, et 23.06.2018 kell 13:54 tulid Kivila tanklas (Kivila 28 Tallinn) jalgsi naisterahvas ja meesterahvas. Naisterahvas kahe plastikkanistriga tuli esimese tankuri juurde ja tankis bensiini

1. Pärast tankimist naisterahvas lahkus koos äärekivil oodanud meesterahvaga kell 13:57 bensiiniarvet maksmata. Avalduse juures olevatelt fotodelt on kanistriga kõndiv ja bensiini tankiv naine selgelt äratuntav kui Kätlin Kargarets. Seda sama kinnitab ka vaatlusprotokoll koos fototabeliga/kd1 tl 78-80/, millest nähtub samuti, et Kätlin Kargaretsina äratuntav naine kõnnib kahe kanistriga tankuri juurde, tangib kanistrisse ja kell 13:56 Kargarets koos meesterahvaga lahkub. Näha on, et müüja järgneb isikutele, kuid ei saa neid kätte. Tunnistaja V Gi ütlused tõendavad /kd1 tl 70-72/, et videosalvestuse analüüsi põhjal on tuvastatud, et sama mees ja naine (kes on piltidel selgelt äratuntav Kätlin Kargaretsina) varastasid Olerex tanklates kütust kolmel korral, s.o antud episoodis ehk 23.06.2018 Kivila tanklas summas 20,78 eurot, lisaks 25.06.2018 Tondiraba tanklas summas 87,60 eurot ja 03.09.2018 Kivila tanklas summas 31,90 eurot. Ühtlasi kinnitab tunnistaja ütlus ka esitatud tsiviilhagi selles, et kokku soovib Olerex AS esitada tsiviilhagi summas 140,28 eurot. Kohtuistungil tunnistas Kätlin Kargarets kuriteo toimepanemist, st kütuse vargust süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil, st tema 23.06.2018 kella 13:57 paiku Tallinn, Kivila 28 asuvas AS Olerex Kivila tanklas, olles koos J Siga, tankis kanistrisse 16.12 liitrit bensiini 95 maksumusega 20,78 eurot ning lahkus teenindusjamast, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Seega on tõendatud, et kuriteo pani toime Kätlin Kargarets koos J Siga. Olerex ASist 25.06.2018 varguse episoodis järgnevaga: Olerex AS avaldus koos videovalve väljavõttega /kd1 tl 84-85/, millest nähtub, et 25.06.2018 kell 16:22 Tondiraba tanklas (Tondiraba 1, Tallinn) sõitis neljanda tankuri ette tumedat värvi xxxx, Läti registreerimisnumbriga xxxx. Kõrvalistuja kohalt naisterahvas tankis 95 bensiini sõiduki paaki. Pärast tankimist naisterahvas istus sõidukisse ja sõiduk lahkus tanklast. Juurde lisatud fotolt (tankivast naisest) on Kätlin Kargarets äratuntav. Sama kinnitab vaatlusprotokoll koos fototabeliga /kd1 tl 86-89/, millest nähtub, et 25.06.2018 kell 16:22 sõidab tanklasse xxxx, Läti registreerimisnumbriga xxxx. sõidukis on näha kaks inimest. Sõidukist väljub kõrvalistuja kohalt naisterahvas, kes kell 16:23 alustab kütuse tankimist, vahepeal räägib juhiukse vahele tulnud meesterahvaga ja lõpetab 16:24:49 tankimise. Keerab kinni kütusepaagi ja istub sõidukisse ning sõiduk lahkub tanklast. Naisterahvas on selgelt äratuntav Kätlin Kargaretsina. Tunnistaja V Gi ütlused /kd1 tl 70-72/ samuti selle kohta, et videosalvestuse analüüsi põhjal on tuvastatud, et sama mees ja naine varastasid Olerex tanklates kütust kolmel korral, s.o eelmises episoodis ehk 23.06.2018 Kivila tanklas summas 20,78 eurot, selles episoodis ehk 25.06.2018 Tondiraba tanklas summas 87,60 eurot ja 03.09.2018 Kivila tanklas summas 31,90 eurot. Kohtuistungil tunnistas Kätlin Kargarets kuriteo toimepanemist, st kütuse vargust süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil, st tema 25.06.2018 kella 16:25 paiku Tallinn, Tondiraba 1 asuvas AS Olerex Tondiraba tanklas, koos J Siga, tankis sõiduautosse xxxx reg. nr xxxx 63.99 liitrit bensiini 95 maksumusega 87,60 eurot ning 6 lahkus teenindusjamast, jättes tangitud kütuse eest tasumata. Seega on tõendatud, et kuriteo pani toime Kätlin Kargarets koos J Siga. Elmo Rent Eesti OÜ juulis 2018 episoodis järgnevaga: Elmo Rent Eesti OÜ avaldus/tl kd1 tl 102-103/, millest nähtub, et 12.07.2018 kell 16:55:57 rentis S P Elmo Rendile kuuluva xxxx, ettemaksuga kuni üheks tunniks. Rendisessiooni lõppedes ei tagastanud autot ettenähtud kohta. Auto leiti 15.07.2018 ning selgus, et varastatud on Circle K kütusekaart, millisega on tehtud isiklikke oste summas 741.21 eurot. Samuti, et 17.07.2018 tegi samuti Xxxx OÜ kontolt M Pe nimeline isik ettemaksu üheks tunniks, kuid ei tagastanud autot. Auto otsimisel tabati see Paldiski Konsumi juurest. Autos olid tütarlaps, S P ja M Pe. Autos olnud kütusekaardiga oli teostatud isiklikke oste summas 258.19 eurot. Samuti kannatanu Elmo Rent OÜ esindaja, juhatuse liikme E L ütlustega /kd1 tl 104-118/, millest selgub, et Elmo Rent Eesti OÜ kahtlustab, et kliendiks registreerumisel ja teenuse tarbimisel on valeandmeid esitatud kahel korral, kuna mõlemal puhul kliendi kasutusmudel ja sõidutrajektoorid kattuvad. S P registreeris 08.07.2018 ettemaksu kliendiks, juhiloa kontroll andis positiivse tulemuse. 10.07.2018 saadeti maksekorralduse koopia e-postile Xxxx OÜ arvelt summas 3 eurot. Rendisessiooni alustas klient 12.07.2018 ja võttis xxxx Viru väljak 6 rendipunktist. Tallinnas on 19 rendipunkti ja klient võib ise valida, millisesse rendipunkti auto tagastada. Rendisessioon lõppeb automaatselt 72 tunni möödudes. Klient rendisessiooni ei pikendanud ja autot ei tagastanud vaid jätkas sõitu. Kuna klienti kätte ei saanud, siis 15.07.2018 kell 21.57 lõpetas Elmo Rent ise rendisessiooni ja lukustas uksed, et klient enam autot kasutada ei saaks. Olukord tekitas kahtlusi ja siis kontrollis ta autos olnud Circle K kütusekaardi kasutamist, mis oli autosalongis ning selgus, et seda kaarti oli koduvalt kasutatud. Kütuse kogus ületas rendiauto tarbimist. Samuti oli kütusekaarti kasutatud erinevate teenuste ostmiseks, mida selle kaardiga teha lubatud pole. S P on tekitanud Elmo Rent Eesti OÜ-le kahju 1123,84 eurot. See summa sisaldab tasumata jäänud sõidu renti, auto mustamist ja kütusekaardi kuritarvitamist. Kannatanu kahtlustab, et isikuandmed on küll õiged aga ei kuulu tehingut sooritanud isikule. Xxxx OÜ väidab, et S P nimelist isikut ei tunne. M Pe juhtum on sarnane. Isik registreeris ettemaksu kliendiks 17.07.2018, ettemaksu 4 eurot oli sooritanud Xxxx OÜ. Sõiduk xxxx oli võetud Erika 14 rendipunktist. Kattusid nii sõidutrajektoor kui ka kütusekaardi kuritarvitamine. Tekitatud kahju 510,94 eurot (sõiduki rent, sõiduki mustamine ja kütusekaardi kuritarvitamine). Sarnaselt püüti ka kolmandal korral autot rentida. Vältimaks kelmuse toimepanemist, kustutati koheselt kliendikonto ja tehti võimatuks auto rentimine. Ütlusi tõendavad protokolli lisad: maksekorraldused 3.00 euro tasumise osas, Elmo Rent rendileping, Circle- K kütusekaartide kuritarvitamise tabelid, millest nähtub ostetud kaup ja tasutud summad, kannatanu esindaja e-kirjad /kd1 tl 123-125/. Telia päringu vastus IP-aadresside kohta /kd1 tl 128-136/ tõendab, et IP-aadressi 84.50.115.50 kasutab Xxxx OÜ. Ettekanne /tl 138/ tõendab, et IP-aadress 37.157.106.9 on n.ö. liikuv IP-aadress ja seda kasutas 08.07.2018 kell 13:05:01 abonentnumber xxxx, mida kasutas J S. Sellelt IP-aadressilt registreeriti Elmo Rent registreerimine sõiduki rentimiseks. Xxxx OÜ äriregistri väljatrükk /kd1 tl 139-142/ tõendab, et juhatuse liige on K-L T ning juhatuses on R T. Tunnistaja R Ti ütlused /kd1 tl 143-145/ tõendavad, et tema tunneb J Si, kellega sai tuttavaks
2. aasta augustis arestimajas. Tunneb ka tema elukaaslast Kätlinit. Tunnistaja kinnitab, et lubas J Sil ja Kätlinil ööbida suvel umbes ühe kuu vältel kuni august 2018 tema ettevõtte Xxxx OÜ kontoris aadressil xxxx. Xxxx OÜ juhatuse liige on tunnistaja abikaasa, kuid firma asjadega tegeleb tegelikult tema. Tunnistaja on J Si palvel viimase eest ülekandeid teinud kas abikaasa või firma arvelt. Võib olla kandis ta mingi summa Ji palvel Elmo Rendile aga ta ei küsinud, miks. Nemad abikaasaga pole kunagi Elmo rendilt autot rentinud. M Pe on firma endine töötaja. Xxxx OÜ kontoris oli arvuti ka kaustad firma dokumentatsiooniga, sh töötajate andmed, millistele pääses ligi ka J S ja Kätlin Kargarets seal elamise ajal. Tunnistaja M Pe ütlused koos kahe fotoga/ kd1 tl 146-149/ tõendavad, et temale ei ütle nimed Kätlin Kargarets ja J S midagi. Politseis näidatud fotodel on temale võõrad inimesed. Ta pole Elmo Rendist kunagi midagi rentinud ning uurija nimetatud telefoninumber, e-posti aadress ja postiaadress on temale võõrad. Oma juhiluba 7 ei ole ta kunagi kaotanud ja see asub tema rahakotis. Seda pole ta andnud ka kellelegi laenuks või niisama näidanud. R T on tema endine tööandja umbes 3 aasta tagusest ajast firmas Xxxx. Eeldab, et tema juhiloa andmeid võis teada R T, kuna töötas seal ametliku töölepingu alusel ja töölepingus on tema isikukood ja juhiloa number kirjas. Tunnistaja S P /kd1 tl 150-153/ kinnitab samuti, et ei tunne J Si, Kätlin Kargaretsi ega Xxxx OÜ-d, uurija poolt näidatud fotodel inimesed on võõrad, kontaktandmed on võõrad ja Elmo Rendist ta midagi rentinud ei ole. Juhiluba on tal alles ja ta pole seda kaotanud ega kellelegi kasutada andnud. Oletab, et tema juhiloa andmed võidi saada mõnest tööriistade laenutuse või sõiduki rendilepingust. Kuriteo toimepanemise on tõendatud ka asitõendi vaatlusprotokollidega (koos fototabelitega): /kd1 tl 153-158/, nimelt Circle K Eesti AS Lauluväljaku tanklas turvakaamerate salvestusel on näha, et 13.07.2018 kell 21:09 saabub tanklasse sõiduauto xxxx, millel on Elmo Rent logo. Sõiduki esiuksest väljub meesterahvas. Kell 21:10 väljub parempoolsest uksest naisterahvas. Meesterahvas võtab pagasiruumist kütusekanistrid (2tk) ja tangib neisse, naine vaatab seda tegevust pealt. Mees lõpetab tankimise, paneb kütusekanistrid pagasiruumi, istub juhiistmele ja lahkub sõidukiga. Naisterahvas on Kätlin Kargaretsina fototabelitelt äratuntav. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /kd1 tl 159-161/ Circle K Eesti AS Mustakivi teenindusjaama turvakaamerate salvestuste kohta 14.07.2018, millest nähtub, et 14.07.2018 kell 14:22 tankuri juurde tuleb meesterahvas, sisestab kaardi ja tema juurde tuleb kahe kanistriga naisterahvas. Mees lõpetab maksekaardiga tegevuse ja läheb ära, naine alustab tankimist. Naine on äratuntav kui Kätlin Kargarets. Mees siseneb poodi ja naine jätkab tankimist. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /kd1 tl 168-171/ Circle K Eesti AS Järvevana teenindusjaama turvakaamerate salvestuse kohta 23.07.2018, millest nähtub, et kell 12:12 saabub tanklasse sõiduauto xxxx, millel on Elmo Rent logo. Sõiduk peatub tankuri juures, väljub meesterahvast juht, kes avab kütusepaagi. Tema juurde tuleb seisma naisterahvas. Peale tankimist sisenevad nad koos poodi. Naine tellib hot dogi ja hamburgeri, mees käib poes ringi. Kauba eest tasub naine. Mees viib ostetud kauba sõidukisse. Naine väljub poest hiljem tellitud kaubaga. Fotodelt on naine äratuntav kui Kätlin Kargarets. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /kd1 tl 172-174/ Circle K Eesti AS Katusepapi teenindusjaama turvakaamerate salvestuse kohta 13.07.2018 ja 14.07.2018, millest nähtub, et 13.07.2018 kell 02:39 saabub tanklasse valge sõiduauto. Autost väljuvad mees ja naine. Tanklapoes valivad mõlemad kaupa ja kauba eest maksab kaardiga naine, mees seisab kõrval, lahkuvad koos. 14.07.2018 kell 13:47 kuni 13:49 valivad mõlemad koos kaupa, kaardiga maksab naine, mees seisab kõrval, väljuvad poest koos. Fotodelt on Kätlin Kargarets äratuntav. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /kd1 tl 175-179/ Circle K Eesti AS Sikupilli teenindusjaama turvakaamerate salvestuse kohta 12.07.2018, 13.07.2018, 23.07.2018 ja 24.07.2018, millest nähtub, et 12.07.2018 viibivad mees ja naine tanklapoes, kell 23:16 ostavad kaupa, naine maksab kaardiga, kell 23:17 väljuvad ja istuvad valgesse Elmo Rent logoga sõidukisse. 13.07.2018 viibivad mees ja naine tankla poes. Kell 22:54 kuni 23:04 ostavad kaupa. Kell 22:54 annab mees naisele kassa juures üle maksekaardi ja naine maksab kauba eest. Kell 23:01 sooritab naine üksi ostu ja kell 23:04 sooritab mees üksi ostu. Naisena on äratuntav Kätlin Kargarets. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /kd1 tl 180182/ Circle K Eesti AS Endla teenindusjaama turvakaamerate salvestuse kohta 24.07.2018, millest nähtub, et kell 01:34 kuni 01:42 mees ja naine sooritavad ostu tankla poe akna kaudu. Kätlin Kargarets on äratuntav. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /kd1 tl 183-185/ Circle K Eesti AS Jüri teenindusjaama turvakaamerate salvestuse kohta 12.07.2018, millest nähtub, et 12.07.2018 kell 19:24 saabub tanklasse valge Elmo Rent logoga sõiduk Xxxx, peatub tankuri juures. Juhikohalt väljub mees ja tangib. Kõrvalistuja kohalt väljub naine. Kätlin Kargarets on äratuntav. Kohtuistungil tunnistas Kätlin Kargarets kuriteo toimepanemist, st kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil, st koos J Siga, ajavahemikul 12.07.2018 kuni 24.07.2018 võtsid nende valduses olevatest ja Elmo Rent Eesti OÜ-le kuuluvatest sõiduautodest (Xxxx reg nr xxxx ja Xxxx reg nr xxxx), autodest Circle K kütusekaardid (s/a 920 BDM kaart nr xxxx ja s/a 119 BDN kaart nr xxxx), ostes kaardiga nr xxxx erinevaid kütuseid, kinkekaardi, sigarette, jooke, toiduaineid ning muid teenuseid summas 741,21 eurot ning kaardiga 8 nr xxxx erinevaid kütuseid, kinkekaarte, sigarette, jooke, toiduaineid ning muid teenuseid summas 258,19 eurot, tekitades sellega Elmo Rent Eesti OÜ-le kahju kogusummas 999,40 eurot. Seega on tõendatud, et kuriteo pani toime Kätlin Kargarets koos J Siga. Selveri kauplusest 23.07.2018 varguse episoodis järgnevaga: Avaldus ja õigusvastase teo toimepanemise akt /kd2 tl 26-27/, millest nähtub, et 23.07.2018 kell 17:00 Järve Selveris peeti kinni isik, kes varastas poest: märkmiku „Student Midi Timex“ maksumusega 19,99 eurot, huulepliiatsi „Velve“ maksumusega 2,59 eurot, Silmapliiatsi „O2“ maksumusega 1,69 eurot, päikeseprillid maksumusega 23,90 eurot, päikeseprillid maksumusega 9,99 eurot, ehted maksumusega 19,99 eurot, ehted maksumusega 15,99 eurot, kunstnahast rahakoti maksumusega 11,99 eurot. Kaup korras ja tagastatud kauplusele. Tunnistaja J Si ütlused tõendavad /kd2 tl 28-31/, et olles turvatöötajana tööl Järve Selveri kaupluses märkas naisterahvast võtmas kosmeetikat, rahakoti ja märkmiku ning suundumas nendega proovikabiini. Kell 16.59 väljus proovikabiinist ja asju tal käes ei olnud. Seejärel lahkus naisterahvas müügisaalist ilma kauba eest maksmata ja ta peeti kinni ning toimetati turvaruumi. Isikuks osutus Kätlin Kargarets. Fotodelt on Kätlin Kargarets äratuntav. Kohtuistungil tunnistas Kätlin Kargarets kuriteo toimepanemist, st varguse katset süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil, st 23.07.2018 kella 17:00 ajal võttis Tallinnas, Pärnu mnt 238 Tallinn asuvast kauplusest Järve Selver kaupa kokku summas 106,13 eurot: märkmiku „Student Midi Timex“ maksumusega 19,99 eurot, huulepliiatsi „Velve“ maksumusega 2,59 eurot, Silmapliiatsi „O2“ maksumusega 1,69 eurot, päikeseprillid maksumusega 23,90 eurot, päikeseprillid maksumusega 9,99 eurot, ehted maksumusega 19,99 eurot, ehted maksumusega 15,99 eurot, kunstnahast rahakoti maksumusega 11,99 eurot, pani kaubad endale käekotti, möödus kassadest maksmata, kuid peeti kinni. Seega on tõendatud, et kuriteokatse pani toime Kätlin Kargarets. Selverist 20.08.2018 varguse episoodis järgnevaga: Selver AS avaldus koos videoanalüüsi /kd1 tl 41-43/ ja asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /kd1 tl 52-56/ Selveri turvakaamerate salvestuse kohta, mis tõendab, et 20.08.2018 kella 21:43 paiku aadressil Läänemere tee 28, Tallinn asuvas Selver AS kaupluses Läänemere Selver väljus naisterahvas ühe 70cl pudeli „Hennesy Paradis“ maksumusega 800,00 eurot, jättes tahtlikult kauba eest tasumata ja lahkus kauplusest. Videost on näha, et mees ja naine sisenevad koos, mees võtab pudeli kell 21:33 ja kell 21:42 annab pudeli üle naisele, kell 21:43 väljub naine pudeliga. Tunnistaja A Te ütlused selles /kd1 tl 49-51/, et tema töötades Viiking Security turvajuhina Läänemere Selveris kirjutas temale teenindusjuht, et avastas tühja konjakikarbi. Pärast videosalvestuse läbivaatust selgus, et 20.08.2018 toimus konjaki vargus. Konjaki varastasid naine ja mees koos. Konjaki väärtus on 800 eurot. Naine on äratuntav kui Kätlin Kargarets. Kohtuistungil tunnistas Kätlin Kargarets kuriteo toimepanemist, st vargust süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil, st tema 20.08.2018 kella 21:43 paiku aadressil Läänemere tee 28, Tallinn asuvas Selver AS kaupluses Läänemere Selver, koos J Siga, kes võttis ühe 70cl pudeli „Hennesy Paradis“ maksumusega 800,00 eurot, ja andis temale. Tema pani pudeli enda käekotti, möödus kaupluse kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata ja lahkus kauplusest. Seega on tõendatud, et kuriteo pani toime Kätlin Kargarets koos J Siga. Maxima kauplusest 02.09.2018 varguse episoodis järgnevaga: avaldus ja õigusvastase teo toimepanemise akt /kd2 tl 2-3/, millest nähtub, et naiskodanik võttis kaupa kokku summas 334,48 euro: vahuveini „Dom Perignon“ maksumusega 209 eurot, konjaki „Hennessy XO“ maksumusega 104 eurot, naiste käekoti maksumusega 19,99 eurot, tangid maksumusega 1,49 eurot. Kinnipidamisel osutus isikuks Kätlin Kargarets. Tunnistaja D M ütlused /kd2 tl 4-5/ tõendavad, et olles turvatöötajana tööl Maxima kaupluses märkas tema ühte meest võtmas kallimat alkoholi ning suundumas riietenurka, kus eemaldas turvaelemendid ja andis need naise kätte, kes pani endale kotti ja läbis kassad, turvavärav andis häiret ja ta toimetati turvaruumi. Siis selgus, et käekott kuulub samuti kauplusele ja tangid, millega turvaelemendid eemaldati. Alkohol ja käekott tagastati kauplusele rikkumata, tangid rikutud. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /kd2 tl 15-25/ vaadeldud kaupluse turvakaamerate salvestuste kohta, millest nähtub, et kl 20:10 sisenevad koos 9 meesterahvas ja naisterahvas, mees võtab ostukorvi. Poes nad lähevad lahku. 20:12 ajal vaatab naine erinevaid kotte, 20:15 kõnnib musta värvi käekotiga riiuli juurest eemale. Meesterahvas ja naisterahvas kohtuvad poes mitu korda (20:16, 20:17). Siis kõnnivad nad sama kaubariiuli vahele ja on näha, et meesterahvas toimetab midagi. Naisterahvas möödub temast ja käib samas natuke ringi. Kell 20:20 liiguvad koos riiete osakonnas. Peatuvad kohas, kuhu meesterahvas on eelnevalt pannud karbi. Meesterahvas sätib riideid karbile peale. Näha on, et meesterahvas teeb riiete juures midagi. Naine sätib eelnevalt võetud musta värvi käekotti ja lahkub stangede juurest. 20:23 läheb meesterahvas riiulite taha; 20:42 läheb tema juurde naisterahvas ja meesterahvas paneb alkoholikarbi naisterahva käes olevasse musta käekotti. Mees lahkub esimesena, naine kõnnib talle järgi. Siis läheb meesterahvas infoletti ja küsib midagi. Samal ajal möödub naine tema seljatagant, kuid siis vaatavad kõik tema poole. Tuleb turvamees ja ta peab kassade vahe uuesti läbima, naine viiakse turvaruumi. Kohtuistungil tunnistas Kätlin Kargarets kuriteo toimepanemist, st varguse katset süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil, st tema 02.09.2018 kella 20:29 ajal Tallinnas, Ehitajate tee 148 asuvas kaupluses Maxima grupis koos J Siga, võttis kaupa kokku summas 334,48 euro: vahuveini „Dom Perignon“ maksumusega 209 eurot, konjaki „Hennessy XO“ maksumusega 104 eurot, naiste käekoti maksumusega 19,99 eurot, tangid maksumusega 1,49 eurot, S eemaldas turvaelemendid ja Kargarets pani kaubad endale käekotti, möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup tagastati rikkumata kauplusele. Seega on tõendatud, et kuriteo pani toime Kätlin Kargarets koos J Siga. Olerexist 03.09.2018 varguse episoodis järgnevaga: Olerex AS avaldus /kd1 tl 93/ tõendab, et 03.09.2018 kella 16:33 paiku Tallinn, Kivila 28 asuvas AS Olerex Kivila tanklas, sõitis xxxx riikliku registreerimisnumbriga xxxx tankla parklasse, kus väljusid meesterahvas ja rase naisterahvas. Võtsid kanistri, kuhu tankisid tankurist nr 3 bensiini 23.30 liitrit bensiini 95 maksumusega 31,90 eurot, meesterahvas lahkus sõidukiga, naisterahvas jalgsi. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga/kd1 tl 94-98/ Olerex turvakaamerate salvestuse kohta, millelt nähtub, et kell 16:28 saabub tanklasse xxxx riikliku registreerimisnumbriga xxxx. Sõidukis on 2 meest ja 1 naine tagaistmel. Sõiduk peatub tankeritest eemal. Esiuksest juhikohalt väljub mees ja tagaistmelt naine. Koos lähevad pagasiruumi juurde, kust mees võtab kanistri. Koos lähevad tankuri nr 3 juurde ja kell 16:31 alustavad kütuse tankimist kanistrisse. Peale tankimist eemalduvad tankurist, ja lähevad lahku. Naine lahkub jalgsi. Naine on äratuntav Kätlin Kargaretsina. Tunnistaja V Gi ütlused /kd1 tl 7072/tõendavad, et videosalvestuse analüüsi põhjal on tuvastatud, et sama mees ja naine varastasid Olerex tanklates kütust kolmel korral, s.o eelmistes episoodides 23.06.2018 Kivila tanklas summas 20,78 eurot, 25.06.2018 Tondiraba tanklas summas 87,60 eurot ja selles episoodis 03.09.2018 Kivila tanklas summas 31,90 eurot. Kokku soovib Olerex esitada tsiviilhagi summas 140,28 eurot. Kohtuistungil tunnistas Kätlin Kargarets kuriteo toimepanemist, st kütuse vargust süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil, st tema 03.09.2018 kella 16:33 paiku Tallinn, Kivila 28 asuvas AS Olerex Kivila tanklas, koos J Siga, tankis kanistrisse 23.30 liitrit bensiini 95 maksumusega 31,90 eurot ning lahkus teenindusjamast, tahtlikult jättes tangitud kütuse eest tasumata. Seega on tõendatud, et kuriteo pani toime Kätlin Kargarets koos J Siga. Circle K Õismäe teenindusjaamast 10.09.2018 varguse episoodis järgnevaga: Avaldus ja fotod /kd2 tl 64-66/ ning tunnistaja E Si ütlused /kd2 tl 76-78/, mis tõendavad, et 10.09.2018 kella 11:53 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 106 asuvas Circle K Eesti AS-le kuuluvas Õismäe teenindusjaamas, tulid Rimi poolt mees ja naine, tankisid pudelisse kokku 10,82 liitrit mootorikütust 95 miles plus summas 14,65 eurot ning lahkus teenindusjamast, jättes tangitud kütuse eest tasumata. Vaatlusprotokoll koos fototabeliga /kd2 tl 67-75/ vaadeldud tankla turvakaamerate salvestusega, milles Kätlin Kargaretsina äratuntav naine tankis koos meesterahvaga pudelitesse kütust ja lahkusid. Kohtuistungil tunnistas Kätlin Kargarets kuriteo toimepanemist, st vargust süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil, st tema 10.09.2018 kella 11:53 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 106 asuvas Circle K Eesti AS-le kuuluvas Õismäe teenindusjaamas, 10 koos J Siga, tankis kahte pudelisse kokku 10,82 liitrit mootorikütust 95 miles plus summas 14,65 eurot ning lahkus teenindusjamast, jättes tangitud kütuse eest tasumata. Seega on tõendatud, et kuriteo pani toime Kätlin Kargarets koos J Siga. Solarise Toidupoe 10.09.2018 varguse episoodis järgnevaga: Avaldus/kd1 tl 187/mis tõendab, et 10.09.2018 tulid poodi noormees ja naisterahvas, võtsid karbist ühe pudeli „Hennesy Cognac V.S.O.P.“ maksumusega 57,56 eurot, läksid välja, jättes kauba eest tasumata. Tunnistaja E M ütlused /kd1 tl 201-203/ tõendavad, et töötades turvatöötajana Solarise toidupoes tegeles kauba kontrollimisega ning selgus, et alkoholi osakonnas on tühi Hennessy karp. Vaadates läbi videosalvestusi nägi, et 10.09.2018 võtsid mees ja naine konjaki pudeli ilma karbita. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /kd1 tl 204-208/ Solarise toidupoe turvakaamerate salvestuse kohta, millest nähtub, et poodi sisenenud meesterahvas võtab korvi, suundub alkoholiosakonda ja paneb ühe pudeli karbis kange alkoholiriiulist korvi. Ühel hetkel on aru saada, et korvis on karp ilma pudelita. Siis liitub temaga naine, käivad koos ringi ja mees paneb alkoholipudeli naisterahva käekotti, siis liiguvad mees ees ja naine järel kassade suunas, väljuvad poest maksmata. Kohtuistungil tunnistas Kätlin Kargarets kuriteo toimepanemist, st vargust süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil, st 10.09.2018 kella 13:39 paiku aadressil Estonia pst 9, Tallinn asuvas Solaris toidupoes, grupis koos J Siga, võttis S karbist ühe 50cl pudeli „Hennesy Cognac V.S.O.P. maksumusega 57,56 eurot, pani selle Kargaretsi käekotti, mõlemad möödusid kaupluse kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata ja lahkusid kauplusest. Seega on tõendatud, et kuriteo pani toime Kätlin Kargarets koos J Siga. Prismast 18.09.2018 varguse katse episoodis järgnevaga: Prisma avaldus ja õigusrikkuja kinnipidamise akt /kd1 tl 26-27/ tõendavad, et 18.09.2018 kella 21:17 paiku aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuvas kaupluses „Sikupilli Prisma“, naisterahvas, võttis kaupa kogusummas 32,85 eurot, mis on rikkumata kujul kauplusele tagastatud: mobiilikaaned 1 tk maksumusega 9,95 eurot, mobiiltelefoni kaitseklaasi J5 maksumusega 9,95 eurot ja mobiiltelefoni kaitseklaasi maksumusega 12,95 eurot. Tunnistaja C Aa ütlused selles /kd1 tl 28/, et tema töötades Sikupilli Prismas videovalve operaatorina, nägi kuidas naine võttis kaks mobiiltelefoni kaitseklaasi ja telefoni kaaned ja pani kotti, möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup rikkumata tagastatud. Seda tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga/kd1 tl 29-37/ Prisma turvakaamerate salvestuste kohta, millest nähtub, et kell 21:01 mees ja naine valivad koos kaupa leti juures kus asuvad mobiiltelefonide tarvikud. Kell 21:07 võtab naine ühe ja mees teise kauba enda kätte, lahkuvad koos leti juurest, mees annab kauba naise kätte. Kell 21:08 ei ole enam kummagi käes letilt võetud kaupa näha. Kell 21:17 väljuvad kassade kaudu, makstes kohvi eest. Pärast seda turvamees peab nad kinni. Naine on selgelt äratuntav kui Kätlin Kargarets. Kohtuistungil tunnistas Kätlin Kargarets kuriteo toimepanemist, st varguse katset süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil, st 18.09.2018 kella 21:17 paiku aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuvas kaupluses „Sikupilli Prisma“, koos J Siga, võttis kaupa kogusummas 32,85 eurot: mobiilikaaned 1 tk maksumusega 9,95 eurot, mobiiltelefoni kaitseklaasi J5 maksumusega 9,95 eurot ja mobiiltelefoni kaitseklaasi maksumusega 12,95 eurot, S võttis kaubad ja Kargarets pani endale käekotti, möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup tagastati rikkumata kauplusele. Seega on tõendatud, et kuriteo pani toime Kätlin Kargarets koos J Siga. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja § 213 lg 2 p 1, 4 järgi on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtu hinnangul on süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemine tõendamist leidnud eranditult kõikide episoodide puhul süüdistatava enda kohtus süüd täielikult tunnistavate ütlustega, mis üheselt riimuvad muude 11 menetluse käigus kogutud tõenditega. Lisaks isikulistele tõendiallikatele kinnitab inkrimineeritavate kuritegude toimepanemist ka vaatlusprotokollidelt ja sellele lisatud fototabelitelt nähtuv. Samuti kinnitab üheselt ja kahtlusteta inkrimineeritavate varguste toimepanemist Kargaretsi kinnipidamine varguse toimepanemiselt, kus varastatu tema käest ära võeti. Kargaretsi tegevus on kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7, 9 ja § 213 lg 2 p 1, 4 järgi.

§ 199

lg 2 p 7,9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud esemed Kätlin Kargaretsi jaoks võõrad vallasasjad olid. Samuti puudub vaidlus ja on tõendamist leidnud, et ta kuriteod grupis koos J Siga toime pani. Varguse toimepanemise ideele tuli kas S või nad koos ja tegevused olid eelnevalt kokkulepitud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199

või

§ 218alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Kohtus on Kargarets kinnitanud, et ta käis koos Siga varastamas, et varastatu müüa ja saada raha põhiliselt narkootikumide ostmiseks. Käesoleval juhul on 9 varguseepisoodi toime pandud alates 23.06.2018 kuni 18.09.2018, seega kolme kuu jooksul. Nendest neljal korral on varastatud kütust ja ülejäänud vargused ja vargusekatsed on toimepandud toidupoodides. Seega moodustavad tema poolt toimepandud vargused sisulise süsteemi. Arvestades, et Kargarets on lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud korduvalt poevargusi, kütusevargusi, siis on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ehk tegemist on süstemaatilise vargusega, mis oli toime pandud isikute grupis.

§ 213

lg 2 p 1, 4 järgi on kvalifitseeritav teisele isikule varalise kahju tekitamine arvutiprogrammi sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt. Kriminaalasjas on tõendatud ja puudub vaidlus selles, et Kargarets on varem toime pannud vargusi (eelnev kohtuotsus, teised kuriteoepisoodid

§ 199järgi).

Samuti puudub vaidlus selles ja on tõendatud, et kuriteo pani ta toime grupis koos J Siga (mõlemad tasusid kauba eest kaardiga makstes, nii koos kui eraldi). Kargarets tunnistab ka seda, et kasutas Elmo Rendile kuuluvast rendiautost võetud kaardiga maksete teostamist isiklike ostude tarbeks. Seda tõendavad ka kaardi väljavõtted ostude osas. Vaidlust pole selles, Elmo Rent Eesti ASile kuuluv kaart tema jaoks võõras vallasvara oli (tema enda ütlused, kannatanu ütlused). Seega kasutades Elmo Rent Eestile kuuluvat kaarti ja sellega makseterminalis tasudes on Kargarets täitnud arvutiprogrammi sekkumise teel varalise kahju tekitamise koosseisu. Kuivõrd ostetut tarbis ta ise, koos J Siga ja edasimüügiks siis on ta tegutsenud varalise kasu saamise eesmärgil. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 213

lg 2 p 1, 4 järgi ehk teisele isikule varalise kahju tekitamine arvutiprogrammi sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Kätlin Kargaretsi poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Kätlin Kargaretsi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et 12 süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Nii

§ 199

lg 2 p 8, 9 kui § 213 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et Kätlin Kargarets pani kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o kütuse ja poevargused, sh katsestaadiumisse jäid need tema tahtest olenemata põhjustel ja varalise kahju tekitamise arvutiprogrammi sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o Elmo Rendile kuuluva kaardiga enda tarbeks ja müügiks ostetud kauba eest tasumisel) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. Seejuures tuleb tähele panna, et Kätlin Kargarets on kohtus ülekuulamisel selgitanud, et vargused ja rollijaotus olid eelnevalt kokkulepitud. Seega isik on ütlustes avaldanud, et ta tegutses eesmärgiga kaup varastada. Sellise tegevuse eesmärgipärasusele viitab ka poevarguste (ja katsete) puhul see, et erinevalt tavapärasest kaupluses aktsepteeritavast käitumisest (panna kaup korvi) peitis isik kauba enda jopetaskusse. Ning Elmo Rent Eesti OÜ-le kuuluva kütusekaardiga maksmisel ta teadis, et see kaart ei kuulu temale ja tal puudub õigus sellega makseid sooritada. Kohus leiab, et Kätlin Kargaretsi tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KARISTUS Kohus uuris Kätlin Kargaretsi iseloomustavate materjalidena: Kätlin Kargaretsi karistusregistri väljavõtet / kd1 tl 222-224/, millest nähtub, et ta on 17.02.2016 karistatud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi

§ 73lg 1 alusel tingimisi rahalise karistusega 480.00 eurot.

Karistus täidetud. 17.02.2016 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusest 1-16-565 nähtuvad eelmiste kuritegude toimepanemise asjaolud ja tõendab Kätlin Kargaretsi kriminaalkorras karistust ja kvalifikatsiooni; Kätlin Kargaretsi ID-kaardi koopia, mis tõendab tema isikusamasust /kd2 tl 6/. Kiirmenetluse otsus

218 lg 1 järgi /kd1 tl 225-227/, mis tõendab, et Kätlin Kargarets pani 27.06.2018, toime poevarguse. Kätlin Kargaretsi tulu 2017 aastal oli 4447 eurot ja päevasissetulek 5,69 eurot/kd1 tl 234-235/ Kätlin Kargaretsi rahvastikuregistri andmed /kd2 tl 91-92/ tõendavad alaealiste laste olemasolu ja et temalt ei ole vanemlikke õigusi äravõetud. Lisaks selgus tema ülekuulamisel, et Kätlin Kargaretsil on kaks alaealist last, kelledest kumbi temaga ei ela. Vanem laps elab oma isa juures ja noorem laps asendusperes. Kohtus avaldas Kätlin Kargarets soovi oma elu päritolupere toel korda saada ja emakohustusi täitma asuda, minna tööle. Oli nõus osalema sotsiaalprogrammides. Kohus selgitab, et

§ 199

lg 2 p 7 ja 9 eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 213lg 2 p 1 ja 4 järgi on seaduseandja ettenäinud ühe kuni viieaastase vangistuse.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on 13 kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu

§ 56lähtudes süü suurusest karistuse liigi ja määra osas (RKKKo 3-1-1-99-06 p 14).

Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14). Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud kokku kümme teise astme kuriteoepisoodi, millistest kolm jäi katsestaadiumisse tema tahtest olenematutel põhjustel. Tegemist on varavastaste kuritegudega, kannatanutele on põhjustatud reaalsed varalised kahjud, mida ei ole süüdistatav hüvitama asunud. Varalised kahjud on tekitatud keskmisest väiksemas ulatuses. Samas tuleb arvestada tegude toimepanemise intensiivust, seda, et teod on toimepandud kolme kuu vältel ning lõppesid süüdistatava kinnipidamisega ja seda mitte tema enda algatusel. Seega oli varguste toimepanek muutunud Kätlin Kargaretsi elustiiliks. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et kuriteod on toime pandud koos J Siga, kellega süüdistatav tol ajal koos elas. Tulu Kätlin Kargarets enda sõnul otse ei saanud, ta tarbis koos J Siga narkootikume ja muu tulu läks J Sile. Enamuses oli kuritegude toimepanemise initsiaatoriks süüdistatava sõnul J S ning seda verisooni toetasid ka prokurör ning kaitsja. Vastupidist käesoleva menetluse raames tuvastatud ei ole. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Kätlin Kargaretsi süü on alla keskmist määra. Kätlin Kargaretsi poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke, Süüdistatav ei tööta, tal puudub legaalne sissetulek, ta ei täida vanemakohustusi laste ees ja on kuriteod toimepannud narkootikumide hankimiseks vajaliku raha saamiseks ja kõik varasemad rahatrahvid väärtegude eest on isikul samuti tasumata (kd1tl 222jj). Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et Kätlin Kargarets suudaks rahalist karistust täita. Kätlin Kargarets on varasemalt toime pannud varguse, mille eest talle 2016. aastal mõisteti rahaline karistus, mis jäeti tingimisi katseajaga kohaldamata. Ta läbis katseaja edukalt, kuid ta on aasta peale katseaja lõppu kolme kuu jooksul järjest toime pannud 10 kuriteoepisoodi. Peale viimast episoodi peeti ta kahtlustatavana kinni ja vahistati edasiste kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Seda arvestades ei oleks praegusel juhul, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuritegude puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi

§-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik. Süüdistatav on karistatud samalaadsete süütegude eest, tal on üks kehtiv karistus süstemaatiliste varguste toimepanemise eest (kd 1 tl 222jj). Käesoleval juhul on ta kohtu all kümne kuriteoepisoodi toimepanemises. Varguste toimepanemise peatas tema kinnipidamine, mitte tema enda käitumine. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas, süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja

§ 56

mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest 14 karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse, et kolm kuritegu jäid katsestaadiumisse ja kuus on lõpuleviidud. Kolme kuriteo puhul kahju ei ole tekitatud, teiste puhul jääb kahju alla keskmise ulatuse. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Kuigi süüdistatav on toimepannud kokku kümme kuriteoepisoodi peab kohus tema poolt avaldatud kahetsust siiraks. Pärast vahistamist taastas süüdistatav suhted päritolu perega, tunneb huvi oma laste vastu ja elu parandamise osas. Ta on asunud puhtsüdamlikult kuriteo asjaolusid tunnistama ja andnud igakülgsed ütlused kuritegude toimepanemise kohta. See näitab, et ta on siiras oma kahetsuses. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust, karisust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades isiku väljakujunenud käitumismustrit samalaadsete süütegude toimepanemisel ning nende tegude suurt sagedust (kuus varguse episoodi, 3 varguse katse episoodi kolme kuu jooksul), peab kohus põhistatuks mõista karistusena vangistuse üheksa kuud ning

§ 213

lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo episoodis vangistuse üks aasta.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, üks aasta ja kolm kuud vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg ja lühimenetluse sätete kohaselt tuleb karistusest ka maha arvata 1/

1. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Kätlin Kargarets viibis vahistatuna esimest korda reaalselt vangistusasutuses. Selle tulemusena taastas ta suhted päritolu perega, lõpetas narkootikumide tarbimise ning mõeldes järele oma elu ja tegude üle, asus andma puhtsüdamlikke ütlusi kuritegude toimepanemise kohta. Samuti jõudis järeldusele, et J S, kellega ta tegusid toime pani, ei ole tema suhtes toetavalt käitunud. Prokurör leidis, et Kätlin Kargarets oli J Si mõju all ja on nüüd sellest mõjust vaba ning süüdistatavale tuleb anda võimalus oma elu korda saada. Kohus nõustub selles osa prokuröriga ja leiab, et Kätlin Kargarets on võimalik osaliselt vangistuse ärakandmisest tingimisi vabastada. Ta on eelmise katseaja läbinud edukalt. Kuriteod on toimepandud J Siga, kellega süüdistatav enam ei suhtle. Kuna tegemist on süüdistatava lapse isaga, kellelt ei ole lapse hooldusõigust äravõetud, siis ei pea kohus võimalikuks keelata Kätlin Kargaretsil J Siga suhtlemist. Lapsest lähtuvalt võib selline vajadus ette tulla ka nt hooldusõiguse küsimuse lahendamisel. Kohus leiab, et Kätlin Kargaretsi puhul on õigustatud vangistuse tingimuslik kohaldamata jätmine üksnes süüdistatava allutamisega käitumiskontrollile. Kuigi isik läbis eelmise katseaja ilma käitumiskontrollita edukalt, on ta elu võtnud suuna, mis näitab, et ta vajab järelevalvet. Eelkõige tema enda ja ta laste heaolu silmas pidades tuleb tal alluda käitumiskontrollile, et oleks motivatsioon ja abi õiguskuulekalt käituda. Arvestades, et kuriteod on toimepandud narkootikumide saamiseks ning süüdistatav on narkootikumide tarvitamise alles vahistatuna lõpetanud, peab kohus põhjendatuks 15 määrata lisakohustusena mitte tarvitada ja omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kuivõrd süüdistatav tänasel päeval vanemlikke kohustusi ei täida, on tarbinud narkootikume, ei oma kindlat töökohta, siis on põhjendatud ka lisakohustusena sotsiaalprogrammides osalemise kohustamine. Kohus määrab käitumiskontrolli ajaks Kätlin Kargaretsile elukoha xxxx aadressil, mis on tema vanemate kodu. Kuivõrd süüdistatav on kuritegusid toime pannud kolme kuu vältel, talle on varasemalt 2016.a mõistetud katseaeg üks aasta, siis käesoleval juhul on põhjendatud pikema katseaja kohaldamine. Nimelt motiveerib see süüdlast käituma seaduskuulekalt, annab talle piisava aja osalemaks sotsiaalprogrammides ja oma elu järjepeale saada. Kohus peab kohaseks katseaja pikkuseks kaks aastat. TÕKEND Käesoleva asja menetluse raames on Kätlin Kargarets olnud kahtlustatavana kinnipeetud 0203.09.
2. Seejärel on ta kahtlustatavana kinnipeetud 18.09.2018, misjärel ta vahistati kohtu määruse alusel 19.09.2018.a. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes jätkas kuritegude toimepanemist kuni kinnipidamise ja vahistamiseni. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul oli süüdistatav ühel korral kinni peetud ja vabastatud, ta jätkas kuritegude toimepanemist, misjärel ta uuesti peeti kinni vahetult kuriteokatse toimepanemisel ning vahistati, siis on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmise tagamiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada Kätlin Kargaretsi suhtes jätkuvalt tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Kätlin Kargaretsi kinnipidamisest, s.o alates 18.09.2018.a. Tõkend tuleb tühistada ärakandmisele kuuluva karistusosa ärakandmisel. TSIVIILHAGID Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagid esitanud kannatanud Selver AS summas 800 eurot, Olerex AS summas 140,28 eurot, Elmo Rent Eesti OÜ summas 1834,78 eurot, ABC Supermarkets AS summas 57,56 eurot ja Cirkle K Eesti AS summas 14,65 eurot. Süüdistatav Kätlin Kargarets nõustus kohtuistungil kõigi kannatanute tsiviilhagide hüvitamisega ning seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanute tsiviilhagid õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Siiski peab kohus vajalikuks eraldi välja tuua asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas K. Kargaretsi vastu esitatud süüdistuse maht hõlmab Elmo Rent Eesti OÜ-le tekitatud kahju 999,40 euro ulatuses ning ülejäänud 835,38 euro osas kahju tekitamine ei ole süüdistuse pinnalt Kätlin Kargaretsile etteheidetav. Praegusel juhul on kohtu poolt tuvastamist leidnud süütegude toimepanemine Kätlin Kargaretsile esitatud süüdistuse täies mahus. Süüdistuse sisust nähtuvalt süüdistati K. Kargaretsit üksnes 16 kütusekaartidega tehtud tehingutega seonduvas, kuid mitte sõidukite rentimises. Kannatanu Elmo Rent Eesti OÜ on aga esitanud tsiviilhagi solidaarselt nii J. Si, kui Kätlin Kargaretsi vastu ja seda nii sõiduki rentimise, kui kütusekaartide kasutamisega tekitatud kahju osas. Eelnevat arvestades on ilmne, et K. Kargaretsi hagi õigeksvõtt saab laieneda ainult tema sellisele käitumisele, mis jääb antud juhul nii tema karistusõigusliku, kui ka deliktiõigusliku vastutuse piiridesse, ehk ulatub siinsel juhul kütusekaartide kasutamisega seonduvale kahjule. Selliselt on hõlmatud kahju tekitamine Elmo Rent Eesti OÜ-le 999,40 euro ulatuses. Siinkohal on asjakohane märkida, et Riigikohus on varasemalt selgitanud, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega (vt ka RKKKo 3-1-1-79-09, p 11). Eelnevat seisukohta toetab ka analoogne lahenduskäik olukorras, kus kohus mõistab süüdistatava osades süüdistuses nimetatud tegudes õigeks – sellisel juhul tuleks tsiviilhagi jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata (vt ka RKKKo 3-1-1-61-08, p 18.5). Kohus rõhutab sedagi, et käesolevas asjas ei ole koos Kätlin Kargaretsiga ühiselt kuriteod toime pannud J S süüdistatavaks, teda ei ole kaasatud ka tsiviilkostjana ning tema suhtes puudub jõustunud kohtuotsus kõnealuste episoodidega seoses. Seega ei ole käesolevas kriminaalasjas J Si võimaliku tsiviilvastutuse osas õiguslikku alust seisukohta võtta. Praegusel juhul on prokurör ka märkinud, et J Si suhtes on prokuratuuri menetluses uus kriminaalasi, milles teda süüdistatakse lisaks koos K. Kargaretsiga toime pandud kuriteoepisoodidele veel teistegi kuritegude toimepanemises. Arvestades, et K. Kargaretsi osas eraldati algselt menetlus asja kiiremaks läbivaatamiseks, ei ole ilmselgelt otstarbekas ka asjade uuesti ühendamine või J. Si tsiviilkostjana kaasamine. Kohtuistungil pooled menetluse eraldamise osas vastuväiteid ei esitanud ega soovinud kriminaalasjade ühendamist. Samuti tuleb tähele panna, et Elmo Rent Eesti OÜ nõude ülejäänud osa (sõidukite rentimisega seonduv kahju) on hetkel sissenõutav teises kriminaalasjas, milles on süüdistatavaks J. S. Selliselt on täielikult tagatud ka antud kannatanu nõudeõiguse realiseerimine. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanute Selver AS, Olerex AS, ABC Supermarkets AS ja Cirkle K Eesti AS tsiviilhagid täies ulatuses ning need kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Elmo Rent Eesti OÜ tsiviilhagi rahuldab kohus osaliselt, 999,40 euro ulatuses, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 810 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Süüdistatava kaitsja on riigi õigusabi kulude hüvitamiseks esitanud kohtueelses ja kohtulikus menetluses taotlusi kogusummas 450 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasud tuleb välja mõista Kätlin Kargaretsilt. Kohtu hinnangul ei esine Kätlin Kargaretsil erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Kätlin Kargarets on töövõimeline isik, kes saab asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib hetkel veel lühikest aega vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku koheseks teenimiseks on siiski piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena alates 01.03.2019.a kuni 01.02.2020.a. Kriminaaltoimikus olevad 9 CD/DVD-plaati salvestistega on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. 17 Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 310 lg 1, § 311313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 18