1-18-4139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Resolutsioon) Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 29.10.2018, 13.11.2018, 15.11.2018, 11.0

§ 114lg 1 p 1) järgi, Kar

S § 121 (alates 01.01.

§ 121

lg 2 p 3) järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav Maksim Komarovski Elukoht XXX; isikukood 39502112249; määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel – vene keel, töökoht puudub Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Lepinguline kaitsja Ljudmila Tšeussova RESOLUTSIOON Mõista Maksim Komarovski KarS § 121 järgi V S kehalises väärkohtlemises õigeks. Mõista Maksim Komarovski KarS § 114 p 1 (alates 01.01.

§ 114lg 1 p 1) järgi esitatud süüdistuses õigeks. Tunnistada Maksim Komarovski süüdi S R kehalises väärkohtlemises Kar

S § 121 (alates 1 1-18-4139 01.01.2015 vastab KarS §-le 121 lg 1) järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 04.10.2012 kuni 20.06.2013, s.o 8 (kaheksa) kuud ja 16 (kuusteist) päeva karistusaja hulka. Karistus lugeda kantuks. Kannatanu esindaja I R (isikukood XXX, elukoht: XXX) tsiviilhagi jätta rahuldamata. Asitõendid: - CD-plaat 26.09.2012 häirekeskusega tehtud 10 telefonikõne salvestisega, CD-plaat 05.10.2012 Ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisana, CD-plaadid menetlusosaliste ütluste lisadena, CD-plaat 21.01.2013 vastastamisprotokolli lisana, CD-plaat 14.01.2013 vastastamisprotokolli lisana, CD-plaat 15.02.2013 ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisana, mis asuvad kriminaalasja materjalides – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Maksim Komarovskilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi ekspertiisi nr XX tegemise eest summas 647 (kuussada nelikümmend seitse) eurot ja 50 senti; määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 270 (kakssada seitsekümmend) eurot; määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt 01.06.2018 eelistungil osutatud õigusabi eest 570 (viissada seitsekümmend) eurot; määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt 29.10.2018 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 30 (kolmkümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud - ambulatoorse kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi ekspertiisi nr XX tegemise eest summas 647 (kuussada nelikümmend seitse) eurot ja 50 senti; määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 270 (kakssada seitsekümmend) eurot; määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt 01.06.2018 eelistungil osutatud õigusabi eest 570 (viissada seitsekümmend) eurot; määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt 29.10.2018 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 30 (kolmkümmend) eurot, riigi kanda. Määrata, et Maksim Komarovskil on õigus tasuda ülejäänud väljamõistetud menetluskulud summas 810 eurot osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700018041 ning selgitus „Maksim Komarovski, 1-18-4139, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 1-18-4139 I Süüdistuse sisu Maksim Komarovski’t süüdistatakse selles, et tema, 26.09.2012 kella 20.00 paiku läks koos V D korterisse aadressil XXX, kus lõid korduvalt rusikate ja jalgadega S R erinevatesse kehapiirkondadesse. Seejärel lõi Maksim Komarovski kannatanut korduvalt tooliga ning viskas teda laualt haaratud purgiga, mis purunes kannatanut tabades kildudeks. Vastavalt Surnu ekspertiisiaktile nr XX ja Surnu täiendekspertiisiaktile nr X tekitasid Maksim Komarovski ja V D nimetatud tegevusega S R rinnakelme vigastuseta vasakpoolsete roiete hulgimurrud verevalandustega vasaku kopsukelme alla ja rindkere pehmetesse kudedesse, verevalumid ja marrastused näol, peas, kehal ja jäsemetel, verevalandused pea pehmetes kudedes, verevalumid üla- ja alahuule limaskestal. Pärast seda talutasid Maksim Komarovski ja V D S R käte alt kinni hoides korterist välja tänavale, vedasid kannatanu XXX maja taha, kus Maksim Komarovski lõi S R korduvalt noaga erinevatesse kehapiirkondadesse, mitte vähem kui 15 korda. Vastavalt Surnu ekspertiisiaktile nr XX ja Surnu täiendekspertiisiaktile nr X tekitas Maksim Komarovski nimetatud tegevusega S R hulgalised kehaõõntesse ulatuvad siseelundeid vigastavad ja pindmised lõike- ja torke-lõikehaavad rindkerel, kõhul, seljal, kaelal ja vasakul labakäel, mis põhjustasid S R surma. Kannatanu S R surnukeha avastati 27.09.2012 kella 16.00 ajal XXX maja tagant. Vastavalt Surnu ekspertiisiaktile nr XX oli S R vahetuks surma põhjuseks hulgalised kehaõõntesse ulatuvad siseelundeid vigastavad torkelõikehaavad rindkerel ja kõhul koos järgneva massiivse sisemise verejooksuga. Siseelundeid vigastavad rindkere ja kõhu torke-ja lõikehaavad ei olnud koheselt surmavad ning pärast vigastuste tekitatamist võis surma saabumist loendada kümnete minutitega, mistõttu tekitas Maksim Komarovski kannatanule hulgaliste vigastustega füüsilist valu ning pani tapmise toime piinaval ja julmal viisil. Sel moel pani Maksim Komarovski oma tahtliku teoga toime tapmise piinaval ja julmal viisil, s.o KarS § 114 p 1 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo – mõrva. Maksim Komarovski’t süüdistatakse ka selles, et tema, 26.09.2012 kella 21.40 paiku, pärast seda, kui oli kannatanu S R suhtes pannud toime mõrva ja jätnud kannatanu XXX asuva maja taha, pöördus tagasi korterisse aadressil XXX, kus haaras ühe käega korteriukse avanud V S kaelast kinni ja tekitas talle teise käega kaelale lõikehaava, mis ei olnud eluohtlik, ning lahkus seejärel korterist. Sel moel pani Maksim Komarovski oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitanud kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi) kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Maksim Komarovski avaldas kohtuistungil, et ta ei tunnista ennast süüdi S R tapmises ning kannatanu S kehalises väärkohtlemises, kuid selgitas, et ta tõepoolest grupis koos V D peksis S R korteris aadressil XXX. Kohtuistungil olid ülekuulatud ka kannatanu ja tunnistajad ning olid uuritud kirjalikud tõendid. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.

1. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 3 1-18-4139 Kuulanud ära süüdistatav, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Maksim Komarovskii süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ehk S R mõrvas ning V S kehalises väärkohtlemises ei ole tõendamist leidnud. 3.
2. Antud asjas puudub vaidlus selles osas, et 26.09.2012 kella 20.00 paiku süüdistatav Maksim Komarovski läks koos V D korterisse aadressil XXX, kus lõid korduvalt rusikate ja jalgadega S R erinevatesse kehapiirkondadesse. Seejärel lõi Maksim Komarovski kannatanut korduvalt tooliga ning viskas teda laualt haaratud purgiga, mis purunes kannatanut tabades kildudeks. Süüdistav ei eita ka seda, et koos D vedas ta kannatanut korterist ja tiris maja nr X taha üle trepikoja ja tee. Puudub igasugune vaidlus ka selles osas, et oma tegevusega tekitasid Maksim Komarovski ja V D S R rinnakelme vigastuseta vasakpoolsete roiete hulgimurrud verevalandustega vasaku kopsukelme alla ja rindkere pehmetesse kudedesse, verevalumid ja marrastused näol, peas, kehal ja jäsemetel, verevalandused pea pehmetes kudedes, verevalumid üla- ja alahuule limaskestal. Ülalmainitud faktid on tõendatud nii süüdistatava enda ütlustega, kui ka surnu ekspertiisiaktide ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millega oli vaadeldud muuhulgas kannatanu korter aadressil XXX. Korteri toas on fikseeritud korralagedus, vereplekkid ja purgikillud. 3.2.1 Samal ajal, vastavalt surnu ekspertiisiaktidele nr XX ja nr X (KoTo I lk 20-45, 46-49), S R vahetuks surma põhjuseks olid hulgalised kehaõõntesse ulatuvad siseelundeid vigastavad torkelõikehaavad rindkerel ja kõhul koos järgneva massiivse sisemise verejooksuga. Ülejäänud kehavigastused koosvõetuna ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ja tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui X nädalat (vt arvamuse p 1, lk 48). 3.2.2 Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile (KoTo I lk 1-18) S R laip oli avastatud tänaval, XXX maja tagant. Süüdistatav Maksim Komarovski kohtuistungil eitas noa kasutamist kannatanu peksmise käigus ning seletas, et parast seda, kui kannatanu peksti korteris, tema läks koju ning sai kannatanu tapmisest teada alles järgmisel päeval. Seda, et ta tunnistas eeluurimisel enda süüd, selgitas Maksim Komarovski sellega, et teda survestati politseiosakonnas. 3.2.3 Süüdistatav Maksim Komarovski ütlused on vastuolus V D eeluurimisel antud ütlustega (KoTo I lk 168-180, 181-189, 190-195). Olles 03.10.2012.a kahtlustatavana ülekuulatud, andis V D ütlusi selle kohta, et pärast S R korteris toimunud peksmist tema koos Maksim Komarovskiga vedasid kannatanut korterist välja ning tassisid R vastasmaja taha. Siis Komarovski palus teda lahkuda, mida ta tegigi. Kui ta tuli tagasi 10 minuti pärast, siis Komarovski palus tal vaadata, mis R on. R lamas selili, tema kampsun oli verine, oimukohta oli noaga torgatud, noahaavasid nägi ka kannatanu kaelal ja rinnal, sai kohe aru, et R on surnud. 15.02.2013 ütluste olustikuga seostamisel ning korduval ülekuulamisel V D väitis ka seda, et esimest korda lõi Maksim Komarovski kannatanut noaga elutoas ning noalöök tabas kannatanu jalga. 3.2.4 Kohus suhtub V D ütlustesse kriitiliselt ning seda järgmistel põhjustel. Nii, esimesel ülekuulamisel ei maininud V D seda, et Komarovski olevat löönud noaga kannatanu jalga elutoas. Miks ta ei rääkinud sellest asjaolust esimesel ülekuulamisel, jäi tuvastamata. Peale selle, vastavalt surnu ekspertiisiaktidele nr XX ja nr X, mingeid torke-lõikehaavu hukkunu jalgadel tuvastatud ei ole. See tähendab, et V D ütlused ei vasta tõele vähemalt osaliselt. Teine tõsine põhjus seada V D ütluste usaldusväärsust kahtluse alla on D käitumine pärast tema ülekuulamist, mis jäi protokollimata aga oli salvestatud videofailisse (vt KoTo I lk 168, fail nimega 4 1-18-4139 „M2U00093“, alates 03.30). On kuulda, et V D küsib uurija käest, et kas teda lastakse nüüd vabaks, nagu lubati, ta ju ütles kõik nii, nagu vaja on. Selgitada välja, miks V D ütlused on olulises osas vastuolulised ning miks ta käitus nii kahtlaselt pärast ülekuulamist, ei olnud võimalik kuna V D suri 06.12.2016.a, st enne kohtuistungi algust (KoTo II lk 2). Märkimisväärne on ka see, et, tunnistaja K Z ütluste kohaselt, esmalt ütles V D temale, et R oli tapetud tema (V D ) ja M D poolt, mõne aja pärast aga V D väitis, et R tappis Maksim Komarovski. 3.3 Tuleb konstateerida, et ülejäänud tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid ei anna selgust kannatanule surma tekitamise asjaolude osas. Nii, tunnistajad T K ning R K said kannatanu R tapmisest teada alles siis, kui Maksim Komarovskit peeti seoses selle kuriteoga kinni. Nende ütluste kohaselt, Maksim Komarovski survestati politseis ning nad esitasid kaebuse politsei tegevuse peale. Maksim Komarovski ütles nendele, et ta kakles küll aga kedagi ei tapnud ära. Tunnistaja S K andis eeluurimisel ütlusi (KoTo II lk 8-147) selle kohta, et R tapmisest ta sai teada pärast kannatanu laiba avastamist, seejärel S B käest sai teada, et R tapmise õhtul teda peksti B toas kaks noormeest. Tunnistaja S B andis eeluurimisel ütlusi (KoTo I lk 196-205), mis haakuvad süüdistatava Maksim Komarovski ütlustega elutoas toimunud peksmise osas aga ka B sai S R tapmisest teada alles pärast laiba avastamist. Tunnistajad J J, T B, I H ütlused otseselt asjasse ei puutu, nad ei anna mingit selgust R tapmise ja S kehalise väärkohtlemise asjaolude osas. Vastupidiselt, tunnistaja T B ütlustest tuleneb, et V D käitus pärast kannatanu laiba avastamist väga kahtlasel moel, nimelt vabanes enda riietest ja jalatsitest. M D ise ei näinud, kes tappis S R. Tema ütluste kohaselt, päev enne seda kui R leiti surnuna, tema juures viibisid Maksim Komarovski ja V D, siis nad kahekesi läksid ära ning ta leidis neid naaberkorteris, seal viibisid ka S R ning selles toas elanud taat. S R lamas põrandal, verd ta ei näinud. Ta läks korterist ära. Hiljem Komarovski ja D tulid tema korterisse tagasi, panid riidesse ja lahkusid koju. Pärast läks jalutama üle tee, ja nägi seal lamamas kõhuli R, mõtles, et R magab. V D järgmisel päeval ütles talle, et Maksim Komarovski tappis R ära. Tunnistajad A B ja A K ütluste kohaselt, 26.09.2012.kella 22.00 paiku nad saabusid väljakutsele aadressile XXX, korteris viibis purjus meesterahvas, kellel oli väike lõikehaav kaela peal. Sellest kaelal olevast haavast ei jooksnud ega tulnud verd. Kes tekitas temale haava, ei osanud mees selgitada. Hiljem ilmus korterisse V D, kes selgitas, et just tema kutsus sellele vigastatud mehele kiirabi. Kannatanu V S ei osanud selgitada, kes tekitas temale noahaava (KoTo II lk 27-39). 3.3.1 Tuleb nõustuda prokuratuuri seisukohaga selles osas, et asitõendi vaatlusprotokolliga (KoTo I lk 78-100) ning DNA ekspertiisiaktiga nr 12E-GE1248 (KoTo I lk 101-117) on tuvastatud, et Maksim Komarovski riideesemetelt leiti S R kuuluvat verd. Samal ajal antud asjaolu iseenesest ei kummuta süüdistatava kaitseversiooni, et kannatanu veri võis sattuda tema riietele kannatanu peksmise ja tänavale tossimise käigus. Kohtu hinnangul S R vere sattumine süüdistatava riietele süüdistatava kirjeldatud asjaoludel on võimalik ja eluliselt usutav. 5 1-18-4139 3.4 Ülaltoodu alusel jõuab kohus järeldusele, et kogutud tõenditest vaid üks tõend, nimelt tunnistaja V D ütlused, on otsene tõend mõlemas Maksim Komarovskile süüks pandud kuriteoepisoodis. Kõik ülejäänud tõendid on kaudsed, iseenesest või nende kogumis nad ei kummuta süüdistatava kaitseversiooni mõlema kuriteoepisoodi puhul. Tunnistaja V D aga suri enne kohtuistungit ning teda ei olnud võimalik küsitleda kohtumenetluse käigus. Kohtule edastatud materjalides puuduvad tõendid, et eeluurimisel oleks Maksim Komarovskil olnud võimalus küsitleda V D. Tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast, isiku suhtes tehtud süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda (vt RKKKo otsused nr 3-1-1-98-02 ja 3-1-1-127-06). Ülaltoodu alusel kuulub Maksim Komarovski õigeksmõistmisele mõlema kuriteoepisoodi järgi. 3.5 Samal ajal, Maksim Komarovski tegevuses ilmneb KarS § 121 ettenähtud kuriteo koosseis (alates 01.01.2015 vastab KarS §-le 121 lg 1) kuna on tõendatud, et tema grupis V D peksis S R elutoas aadressil XXX, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Selles osas Maksim Komarovski süü on tõendatud nii tema enda ütlustega, kui ka V D ja S B ütlustega, samuti surnu ekspertiisiaktidega. Nimetatud kuriteo toimepanemises tuleb mõista Maksim Komarovskit süüdi ning määrata temale karistust. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.2 Süüdistatav Maksim Komarovski pani toime teise astme kuriteo ning tegi seda kavatsetult kuna tema tegevuse eesmärgiks oli valu ja kehavigastuste tekitamine kannatanule. Kohus on seisukohal, et Maksim Komarovski karistust kergendavaks asjaoluks on KarS §57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Maksim Komarovski pani kuriteo toime alaealisena. 4.3 Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü aste on oluliselt üle keskmise. Süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult, kasutades kannatanu suhtes väga intensiivset vägivalda, tekitas kannatanule märkimisväärseid kehavigastusi. Sel põhjusel ei kuulu antud juhul kohaldamisele rahaline karistus. Kohus on seisukohal, et Maksim Komarovski väärib maksimaalset KarS § 121 ettenähtud karistust ehk 1 aasta vangistust. Aga võttes arvesse seda, et süüdistatava tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu, seda, et Komarovski pani kuriteo toime alaealisena ning seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui 6 aastat, määrab kohus Maksim Komarovskile karistuseks tema poolt eelvangistuses viibitud aega, mistõttu loetakse karistus kantuks. V Tsiviilhagi Kuna süüdistatav Maksim Komarovski on mõistetud S tsiviilhagi rahuldamisele ei kuulu. R tapmises õigeks, siis kannatanu I R VI Kohtukulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb Maksim Komarovskilt välja mõista menetluskulud. 6 1-18-4139 KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, määratud kaitsjale väljamakstud tasu ning ekspertiisi kulud. Samal ajal seoses osalise õigeksmõistmisega ning Maksim Komarovski resotsialiseerimise huvides peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätta kõik menetluskulud välja arvatud sundraha riigi kanda. Arvestades seda, et Maksim Komarovskil puudub töökoht, on kohtu hinnangul põhjendatud sundraha maksmise ajatamine üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 306, 311, § 313, §
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Harri Paasmäe Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Kustola Rahvakohtunik 7