← Eesti

2-18-15753/12

2-18-15753 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere,

  1. märts 2019 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-18-15753 Tsiviilasi U M hagi K M vastu elatise suurendamise nõudes Hagi hind 2 250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: U M (isikukood XXX), seaduslik esindaja: K M (isikukood XXX, elukoht: XXX, ); Kostja: K M (isikukood XXX, elukoht: XXX). Istungi toimumise aeg
  2. veebruar 2019 Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja K M; Kostja K M ja tema nõustaja Margarita Zavjalova. Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista kostja K M hageja U M kasuks elatis alates 18.10..2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus, millest arvestatakse maha ½ perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 lauses 1 nimetatud riiklikust lapsetoetusest, s.h: 2018.a summas 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot ja 50 senti kuus ja alates 2019.a summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot kuus.
  5. Elatis kanda hageja seadusliku esindaja K M arveldusarvele XXX, selgitusega U M elatis. 1

(5)2-18-15753
  1. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
  2. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
  3. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  5. oktoobril 2018 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli tsiviilasjas 2-17-13777 sõlmitud kompromiss, millega kostja kohustus maksma hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 165 eurot. Kostja maksab elatist ainult 100 eurot kuus. Hageja vajadused moodustavad 545 eurot kuus, s.h eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 130 eurot, transpordile 50 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 15 eurot, lapse koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, riietele ja jalanõudele 80 eurot, muud vältimatud püsikulutused 30 eurot.
  6. Lähtudes eeltoodust palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis miinimumsummas ja elatis kanda K M arveldusarvele XXX. KOSTJA VASTUVÄITED
  8. novembril 2018 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et ei ole alust elatise minimaalmääras väljamõistmiseks ning et on alus elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel. Kostja teatas, et maksab hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist, kuid tal on tekkinud elatise maksmisel võlgnevus, sest tööandja hilineb palga maksmisega. Kostja sai palka 10.07.2018 summas 137.71 eurot, 24.07.2018 summas 305 eurot, 07.08.2018 summas 200 eurot ja 16.10.2018 summas 100 eurot. Antud summast tasub kostja igakuiselt korteri eest umbes 200 eurot, K M (hageja seadusliku esindaja) mobiiltelefoni eest 11.63 eurot, enda mobiiltelefoni eest 10 eurot, interneti eest 10 eurot. Seega moodustavad kostja kulud kokku 231.63 eurot ning ületavad kostja tulusid, mistõttu pole kostjal võimalik maksta hagejale suuremat elatist, kui on kehtestatud 05.12.2017 Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-17-13777, s.o 165 eurot kuus.
  9. Hageja seaduslik esindaja saab hageja tarbeks riiklikku lastetoetust, kuid ei ole teatanud kohtule selle toetuse suurust. Kostja arvates tuleb hagejale riigi poolt makstavat toetust hageja elatisraha arvestamisel arvesse võtta ning vähendada toetuse summa võrra nõutava elatisraha suurust. HAGEJA ARVAMUS
  11. detsembril 2018 esitatud arvamuses hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuise elatusraha seadusega sätestatud miinimumsummas alates 18.10.
  12. KOHTUISTUNG
  13. Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde. Esindaja selgitas, et kohaselt, esitas uue hagi, kuna lapse vajadused kasvavad. Aasta tagasi tuli ta kostjale vastu. Siis kostja ei töötanud. Ei tööta ta praegu 2
(5)2-18-15753 ega hakka tulevikus töötama. Kostja ei maksa elatist. Hageja esindaja pöördus kohtutäituri poole, kes täitemenetlust ei algatanud põhjusel, et võlgnevus on väike ja selgitas, et las võlgnevus kasvab, siis aitab hagejat linnavalitsus.
  1. Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja ja tema nõustaja märkisid, et tegemist ei ole elatise väljamõistmisega. Hagi rahuldamise eelduseks on asjaolude muutumine TsMS § 459 alusel. Ei ole selge, mis asjaolu on muutunud pärast eelmist lahendit. Kostja majanduslik olukord ei ole paranenud võrreldes 2017 aastaga. Hageja seadusliku esindaja sõnade kohaselt lapse vajadused on kasvanud. Hagejal tuleb seda tõendada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja seisukohaga, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  3. Hagiavalduse juurde lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi koopia ja rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt U M (hageja) isaks on K M (kostja). Viru Maakohtu 05.12.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-13777 kinnitati hageja U M seadusliku esindaja K M ja kostja K M vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetati tsiviilasja menetlus. Kohtumääruse alusel kohustus kostja tasuma hageja ülalpidamiseks elatist igakuiselt summas 165 eurot (t.lk. 4 ja pöördel).
  4. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hageja nõudeks on jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise määra suurendamine. Jõustunud otsuse muutmine korduvate kohustuste osas on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459, mille lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
  5. Varasemast kohtulahendist ei ole võimalik tuvastada, millised olid hageja vajadused ja kostja varaline seisund kohtulahendi tegemise ajal. Kuna pooled varasemas tsiviilasjas saavutamised kompromissi ja eelmise tsiviilasja menetlus lõpetati kompromissi kinnitamisega, siis käesoleva vaidluse lahendamiseks ei ole võimalik varasemast kohtulahendist lähtuda. Hageja esindaja väidete kohaselt ei ole kostja varem töötanud ja ilmselt ei hakka ka tulevikus töötama. Kostja on kinnitanud, et tema sissetulek varasema elatise määramise seisuga võrreldes muutunud ei ole.
  6. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja poolt elatise suurust mõjutavate asjaolude muutumise tõendamata jätmise ja selle tõttu hagi rahuldamata jätmise vajaduse kohta. Riigikohus on 25.10.2015 otsuse 3-2-1-124-15 punktis selgitanud, et …Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude 3
(5)2-18-15753 aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Kuna varasema kohtumäärusega ei ole kohus hageja (lapse) vajadusi ega kohustatud isiku (kostja) varalist seisundit välja selgitanud, siis eelviidatud Riigikohtu selgitustest tulenevalt puudub alus hagi läbivaatamata või rahuldamata jätmiseks.
  1. 09.06.2017 otsuses 3-2-1-35-17 punktis 35 on Riigikohus selgitanud, et … Korduva kohtu poole pöördumise vältimiseks TsMS § 459 lg 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kohtulahendis kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks (eeldusel, et miinimumelatis on asjaolude kohaselt ka proportsionaalne). Kohus võib elatise ka PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista nii kindla summana kui muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
  2. PKS § 101 lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates
  3. jaanuarist 2018.a 500 eurot kuus, millest pool moodustab 250 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates
  4. jaanuarist 2019.a 540 eurot kuus, millest pool moodustab 270 eurot. Varasema kohtulahendiga määrati elatis miinimumelatisest väiksemas ulatuses. Hageja nõuab miinimumelatise väljamõistmist. Kuna pärast varasemas asjas kohtulahendi tegemist elatise arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär on kahel korral suuremaks muutunud, mis Riigikohtu selgitustest tulenevalt võib ainuüksi olla elatise suuruse muutmise aluseks (vt 3-2-1-35-17 p 34).
  5. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei pea hageja oma vajaduste suurust tõendama põhjusel, et nõuab elatise väljamõistmist PKS § 101 lg 1 toodud miinimummääras. Vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja kui kohustatud isiku varaline seisund võimaldab maksta hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimumulatuses ning kas esinevad alused elatise määra vähendamiseks.
  6. Kostja on kinnitanud kohtuistungil, et töötab I UÜ-s, töölepingu järgi on tema brutosissetulekuks 600 eurot ning et kätte saab netotöötasu minimaalpalga ulatuses. Samas väidab kostja, et tööandja viivitab palga maksmisega. Kohtuistungil on kostja kinnitanud, et lisaks teenib ta raha mitteametlikult töötades. Kohus on nõudnud kostjalt sissetulekute kohta tõendite esitamist. Kostja pankonto väljavõttete kohaselt tegelikult 01.10.2018 kuni 12.01.2019 on kostja kontole laekunud raha, s.h sularaha sissemaksetena kokku 1 505.32 eurot ehk keskmiselt 430.10 eurot kuus (1 505.32 eurot : 3.5 kuud). Kostja on kinnitanud, et tal ei esine töövõime kaotust ja et teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole. Seega leiab kohus, et kostja suhtes ei esine PKS § 102 lg 1 või lg 2 toodud aluseid elatise määra vähendamiseks.
  7. Kostja on oma vastuses rõhutanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada hagejale riigi poolt makstavat toetust. Riigikohus on leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse vajaduste katmine lapsetoetusega (3-2-1-3517 p 28.2). Samas punktis on Riigikohus rõhutanud ka seda, et kohus saab asjaolu, et osa lapse 4
(5)2-18-15753 vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud. Kostja on taotlenud peretoetuse arvestamist. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasus välja elatusraha alates hagiavalduse esitamisest 18.10.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammääras, millest arvestatakse maha ½ perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 lauses 1 nimetatud riiklikust lapsetoetusest (s.h 2018.a summas 222.50 eurot kuus ja 2019.a summas 240 eurot kuus).
  1. Kuna elatise mõistab kohus minimaalmääras, siis TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
  2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagejat esindas menetluses seaduslik esindaja ja hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud. Menetluskulude üle tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda.
  3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2019 kohtuotsusega. 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.