Kostja vaidles menetluskulude jaotusele vastu ja leidis, et menetluskulud tuleb
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kostja on vaidlusaluse summa tasunud ja seega puudub vajadus tsiviilasja edasiseks arutamiseks. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. MENETLUSKULUD Vastavalt
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on tuginenud
lg 5, mille kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohaldada
lg 6, kuna tsiviilasja materjalidest on selge, et kostja ei tasunud tähtaegselt hageja poolt väljastatud arvet ning hakkas seadma makse tasumiseks lisatingimusi. Olenemata sellest, et kostjal võis olla soov vormistada leping kirjalikult, siis ei ole võimalik väita, et poolte tahteavalduste vahetamise tulemusena ei oleks olnud lepingut sõlmitud. Samuti oli kostjale osutatud soovitud teenus. Kostja tasus nõutava summa alles vahetult enne kohtuistungit, mis tõi kaasa ka täiendavad kohtuistungil osalemise kulud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohaldada ka
lg 4, kuna puuduvad erandlikud asjaolud (vt ka Riigikohtu 15.04.2015 otsust nr 3-2-1-126-15, p 16). Seega tuleb menetluskulud vastavalt
lg 5 jätta kostja kanda.
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt
Tulenevalt
Hageja on 12.06.2019 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt soovib hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 600 eurot (5 tundi lähtudes tunnitariifist 100 eurot, millele lisandub käibemaks) ja riigilõivu hüvitamist summas 100 eurot. Riigikohus on 6.05.2015 määruses nr 3-2-1-4-15 p 14 selgitanud, et: „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.“ Käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keeruka tsiviilvaidlusega, lisaks sellele on oluline ka asjaolu, et hagejal oleks olnud võimalik kohtuvaidlus juba varasemalt lõpetada, kui hageja oleks olnud nõus lepingu kirjalikult vormistama. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hagejale väljamõistetav menetluskulu ei saa ületada käesoleva tsiviilasja hinda s.t 155 eurot.
lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hageja on nõudnud 155 euro tasumist. Vastavalt riigilõivuseaduse lisa 1 kuulub tsiviilasja hinna kuni 350 eurot eest tasumisele riigilõiv 75 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot, s.t 25 eurot rohkem.
lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt
lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega on hagejal õigus nõuda 37,5 euro tagastamist.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tulenevalt asjaolust, et hagejal on õigus nõuda 62,5 euro tagastamist, kuulub hagejale riigilõivu eest kostja poolt hüvitamisele 37,5 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulusid mõistab kohus kostjalt välja 117,5 euro ulatuses, mis on põhjendatud ja mõistlik suurus arvestades asjas tehtud tööd ning käesoleva tsiviilasja hinda. Ülejäänud osas jätab kohus hageja menetluskulude nõude rahuldamata. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.