2-19-6479/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-6479 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. J. hagi A. J.i vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: V. J. (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx, Jõhvi, Jõhvi vald) Hageja seaduslik E. F. (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht: xxx esindaja: xx-xx, Jõhvi, Jõhvi vald; e-post: xxx) Kostja: A. J. (IK xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-xx, Jõhvi, Jõhvi vald; e-post: xxx) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista kostjalt A. J.ilt elatis hageja V. J. kasuks alates 01.05.2019.a. igakuise elatusrahana 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni.
4. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda E. F. arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
6. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates 01.05.2019.a. V. J. on A. J.i tütar. Hagiavalduse kohaselt elavad vanemad eraldi, V. elab koos emaga ning isa materiaalselt ei toeta.
7. Hageja seaduslik esindaja E. F. ei nõustu kostja väidetega nagu viibiks laps isa juures 2530% kuust. Tegelikult viibib laps isa juures üks kord nädalas või isegi üks kord kahe nädala tagant ning sel ajal kannab kostja ainult lapse toidu kulu. Hageja seaduslik esindaja lisab, et tavaliselt tuleb kostjalt abi küsida, sest ise ta ei paku. Kui hageja on tööl ja lapsele lasteaeda järgi minna ei saa, võtab lapse lasteaiast isa so 17.00-20.00 ja pärast tööd võtab E. F. tütre isa juurest ning viib koju. Lisaks on kostja teavitanud, et rohkem last endale võtta ei kavatse ning E. F.l tuleb endal hakkama saada. KOSTJA VASTUVÄITED
8. Maakohtule esitatud kirjalikus vastuses märgib kostja A. J., et on nõus lapse ülalpidamiseks 270 eurot kuus andma, kuid selliselt, et 200 eurot kannab E. F. arvele ja ülejäänud osas annab ülalpidamist vahetult. Laps viibib isa juures 25-30% kuust, mil kostja kannab ka lapsega seonduvad kulud ning need kulud on üle 70 euro. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud.
10. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. V. J. on A. J.i tütar (tl 7). PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). 2
14. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kohus lisab siinkohal, et vanemate lahuselu tõttu ei peaks halvenema lapse senine elustandard. Ülalpidamise andmise kohustuse jaotuse ja elatise suuruse üle vaieldes peaksid kooselu lõpetanud lapsevanemad end asetama olukorda, nagu nende kooselu ei oleks katkenud, ning säilitama lapsele varasema elulaadi.
17. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2 toodud asjaoludel võib kohus välja mõista miinimumist väiksema elatise. Kuivõrd käesoleval juhul nõuab hageja elatist miinimummääras, ei pea tema kulutusi eraldi tõendama. Kuigi teatud juhtudel võib olla keskmist palka ja alla selle saava elatist maksma kohustatud isiku jaoks elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav, asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi, kehtib käesoleva ajani siiski põhimõte, et üldreegel on PKS § 101 lg 1 ning kas esinevad PKS § 102 lg 2 asjaolud, mis õigustavad elatise väljamõistmist väiksemas määras, hindab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Käesoleval juhul ei ole kostja PKS § 102 lg 2 võimalikele asjaoludele tuginenud.
18. Kostja märgib, et on nõus tasuma lapse ülalpidamiseks 270 eurot, kuid selliselt, et 200 eurot kannab lapse ema arvele ning ülejäänud osas tasub ülalpidamist vahetult kuivõrd laps viibib teatud päevadel kuus ka isa juures. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus selgitas kostjale, et oma väiteid lapse viibimise kohta tema juures 1/3 kuust ning sel perioodil ülalpidamise vahetust andmisest, tuleb tõendada. Seejuures määravaks ei ole mitte isa juures viibitud päevade arv kuus, vaid see, millises ulatuses kannab isa ülalpidamiskulud (sh huvialaringid, suuremad ostud jms). Kostja tõendeid esitanud ei ole. Kostja ei ole välja toonud ka seda, millised lapse püsikulud kannab ta regulaarselt (sh vahetult). Lapsega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine ei sõltu eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt Riigikohtu 08.01.
19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 13; 03.06.
20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kohus nõustub, et ajal, mil laps viibib isa juures, kannab ta eeldatavalt kulud vahetult (vähemalt toidule), kuid rõhutab, et vanem ei pea maksma lapsele elatist üksnes miinimummääras, vaid võib seda võimalusel alati teha ka suuremas ulatuses. Kohus selgitab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil tuleb ülalpidamist anda (vt PKS § 100 3 lg 3), kuid käesoleval juhul ei ole vanemad kokku leppinud ülalpidamise kohustuse täitmises kostja märgitud viisil (st 200 eurot lapse ema arvele, muus osas vahetult).
21. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on A. J.ile ajavahemikul 01.05.2018-30.04.2019 tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist väljamakseid 12 601, 01 eurot, mis jagatuna 12-ga on keskmiselt 1 050, 08 eurot kuus (tl 86). Ekaterina Fishkovale on samal ajavahemikul tehtud väljamakseid 5 995, 80 eurot ehk 499, 65 eurot kuus (5 995, 80 /12) (tl 85). Pangakonto väljavõttest tulenevalt saab hageja seaduslik esindaja igakuiselt sotsiaalkindlustusametilt 167, 54 eurot (tl 59-76). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on A. J. Jõhvis Narva mnt 41 korterelamus korteri nr xx omanik (registriosa nr xxxxx) (tl 33), lisaks kuulub talle kinnistu AÜ-s Sillamäe Sputnik (xxx, registriosa nr xxxxxxx) (tl 32). E. F.le kuulub korteriomand Jõhvis xxx xx-xx (tl 35-36). Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on A. J. registreeritud sõiduautode Nissan Almera, reg. märk xxxxxx (ehitusaasta 2005) ja Ford Focus, reg. märk xxxxxx (ehitusaasta 2002) omanikuna. Eeltoodust tulenevalt võimaldab kohtu hinnangul kostja majanduslik seisund tasuda lapse ülalpidamiseks elatist miinimummääras.
22. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4