KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2019, Narva Tsiviilasja number 2-17-11730 Tsiviilasi A N hagi AÜ Sillamäe Sputnik va

§ 108lg 1), mis tulenevad nii AÜ Sillamäe Sputnik liikmete eeskirjasat.

Kohus möönab, et tegemist ei ole tavapärase lepingulise suhtega hageja jaoks, kuna temal otse ei ole sõlmitud lepingut elektrienergia varustajaga ning ei ole sõlmitud lepingut ka AÜ Sillamäe Sputnikuga. Samas on ta aiandusühistu liige ning elektrienergia jagaja saabki liikmetega otsustada, kuidas jagamine toimub. Hetkel on selleks korraks, et AÜ on sõlminud eraisikuga lepingu, kes vastutab liini 44 elektrienergia varustamise, tasude korjamise ja muude toimingute eest. Kui seda korda soovitakse muuta tuleb vastavad otsused teha üldkoosolekul. Kohus pöörab ka tähelepanu, et antud hetkel on aiandusühistul selline õigus tulenevalt põhikirja p 2 alusel (I kd lk 9-11). Kohtule esitatud tõendite kohaselt (II kd lk 5, 18, 21) on hageja maksnud elektrienergia tarbimise eest otse kostja arvele. Samas on

1. aastal üldkoosoleku otsusega vastu võetud kord, et maksmine toimub liini eest vastutava isiku kaudu. Kostja väidab, et elektri välja lülitamise põhjuseks ei olnud arvete mittetasumine, vaid elektriliini 7 2-17-11730 probleemid. Lepingu (II kd lk 97-98) kohaselt võib elektrienergia varustamise katkestada AÜ Sillamäe Sputnik tasumata jätmise, elektrienergia kasutamise eeskirjade ning korralduste rikkumise korral katkestada (p. 5.1). AÜ Sillamäe Sputnik on ka hagejale teavitanud elektrienergia katkestamisest üldkoosoleku otsuse alusel (I kd lk 10, 12-13; 67- 69; II kd lk 99-100), kusjuures põhjuseks on täpselt toodud tasumata arved. Tasumata jätmist liini haldajale tõendavad ka koostatud kokkuvõtted, mille hageja vastuväiteid ei esitanud (II kd lk 48-55). Seega sisuliselt on elektri katkestamine toimunud lepingus toodud rikkumiste alusel arvete tasumata jätmise tõtu. Hageja on kostjale selgitanud, et nõue on täidetud, arved tasutud (I kd 14-16) ning nõudnud elektrienergiaga taastamist (II kd lk 3-4) ning ka vaidlustanud akti alusel tuvastatud rikkumised (II kd lk 8-10). Kostja on pangaülekannete mitteaktsepteerimisest teavitanud 30.08.
2. Seega reaalselt on ta aktsepteerinud kohustuse täitmist (

§ 79) kuni 30.08.2016.

Võttes aluseks asjaolu, et hageja oli reaalselt alates 30.08.2016 maksnud elektrienergia eest valele saajale, siis oli alus katkestamisteks olemas. Samas leiab kohus, et ka kostja on andnud ebamäärast teavet tasumise suhtes, kui kostja aktsepteeris arvete otse laekumist kuni augustini 2016 ning nähtuvalt 2019. aastal esitatud arvetest (II kd lk 71-95) tasuvad teiste liinide tarbijad otse kostjale, jääb arusaamatuks, mis põhjusel 25.07.2017 lõpetati elektrienergiaga varustamine liinil 44 aianduskrundil nr XXX. Samuti tuleb kostjal võimaluse korral kasutada teisi õiguskaitsevahendeid, mit-te võtta tarvitusele hageja jaoks kõige koormavamat, mille tagajärjel on reaalne oht ka kahju tekitamiseks. Kohus nõustub kostjaga, kui on vaja teha liinitöid, kõrvaldada rikkeid vmt (I kd lk 178-179, 181-182; II kd lk 6-7; 178-179, 57-68) siis tuleb elektrienergiaga varustamine katkestada ning rikete kõrvaldamisel see taastada, kuid ei ole loogiline, et lõpetatakse elektrienergiaga varustamine, kui kostja ise on teatud ajal tasumist panga kaudu aktsepteerinud ning mingil hetkel enam ei aktsepteeri. Kohus pöörab ka tähelepanu asjaolule, et ka teistel liinidel on elektri välja lülitamisi esinenud inimestele arusaamatutel põhjustel (II kd lk 105-108). Kohus nõustub ka asjaoluga, et kostja otsustada ongi, kuidas elektrienergiaga varustamine on aiandusühistul korraldatud, kuid see ei saa olla ajas muutuv ilma osapooli teavitamata või eelnevalt teavitamata muudatuste tegemistest. Kohus selitab ka, et menetluse kestel on tagatud elektrienergiaga varustamine kohtumääruse alusel, mida täidab kohtutäitur (I kd lk 176-177), samas on hagejal ka praegusel hetkel huvi, et ka edaspidi oleks kohustus täidetud. Kohus leiab, et kostja kohustus tagada elektrienergiaga varustamine hageja krundil ning katkestamise alus peab olema kooskõlas lepinguga ning seadusega. Eelnevalt tuleb kostjal hagejat teavitada katkestusest ning anda tähtaeg puuduste olemasolul nende kõrvaldamiseks. Järgnevalt annab kohus hinnangu pangaülekandega tasumise suhtes.

§ 91lg 1-2 kohaselt rahalise kohustuse võib täita sularahas.

Rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui riigis, kus rahaline kohustus tuleb täita, on võlausaldajal krediidiasutuses või muu makseteenuse pakkuja juures konto, mis on määratud maksetehingute tegemiseks, võib võlgnik kohustuse täita võlgnetava summa kandmisega sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Antud juhul on hageja täitnud kohustuse pangaülekannete tegemisega. Kostja on augustis 2016 teavitanud, et ei aktsepteeri seda viisi. Kostja väidab, et hageja rikkus kokkulepitud korda, mille 8 2-17-11730 kohaselt tuleb sularahas tasuda liini vastutavale isikule. Hageja märgib, kuna sularahas ei saa mingit tõendit vastu tasumise kohta on kindlam, kui teeb seda pangaülekandega ning kuna liini vanemal ei ole selleks kontot avatud saabki ülekanded teha otse kostja arvele. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et kostja ja T F vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt viimane vastutab liini nr 44 eest maksab makseid tähtajaks. Samas üldkoosolekul vastu võetud eeskirja kohaselt toimub maksmine liini vastutavale isikule. Samas ei kajastu eeskirjast, kas tasuda saab ainult sularahas või ka pangaülekandega. Seega väide sellisest kokkuleppest, on eksitav. Kohus leiab, et ei saa rahuldada nõuet esitatud kujul, kuna hageja soovib tasuda kostjale. Üldkoosoleku otsusega on kokku lepitud teine tasumise kord, seda tuleb teha liini vastutavale isikule, kes antud juhul on T F. Kohtule on kummastav, et tänapäeval eelistatakse riigi mõnes piirkonnas arveldada peamiselt sularahas. Sularahas tasumise korral on samuti ette nähtud teatud kord, sest küsimuste korral peab pool saama tõendada, et on täitnud kohustuse või mitte. Kui aiandusühistus ei ole seda korda kehtestatud, siis on ootuspärane, et isikud, kes soovivad kindlad olla, sooritavadki makse panga ülekandeid tehes. Seega antud juhul tuleb üldkoosolekul täpselt kokku leppida, millisel viisil saab makseid sooritada, kuid unustada ei tohi, et peab saama ka pangaülekandega makseid teha. Kui kostja poolt on korraldatud, et makseid jagab ja kogub liinil vastutav isik, siis see pole keelatud, kuid sellel isikul peab olema arve, kuhu soovijad saavad kanda arvete alusel nõutud summasid, kusjuures selleks ei saa olla raamatupidamise korrast lähtuvalt eraisiku enda kasutuses oleva konto. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, kohustades kostjat tagama hageja krundil elektrienergiaga varustamine ning jättes rahuldamata pangaülekandega maksete tegemise otse kostjale. Kohus jätab tähelepanuta kostja äriregistri väljatrükid (I kd lk 7-8, 22), hageja turvafirma teatised (I kd 17), töövõimetusotsused (I kd lk 18-19), pildid elektrikilbist (I kd lk 180, II kd lk 11-12, lk 56) ning kostja panga väljavõtted (II kd 96), kui asjasse mittepuutuvad tõendid. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldati osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 9