Ajutine haldur hindab tehtud toimingute ajakuluks 12 tundi, mille jooksul teostas järgmised toimingud: - koostas ja lähetas teabenõude võlgnikule – 0,25 tundi; koostas ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse – 0,5 tundi; töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid – 4,75 tundi ; analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ja koostas ajutise pankrotihalduri aruande – 6 tundi; osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks – 0,5 tundi. Ajutine haldur kandis järgmisi vajalikke kulutusi: 62 fotokoopiat maksumusega 19.84 eurot, 1 tasuline äriregistri päring maksumusega 2.00 eurot, 1 tasuline kinnistusraamatu päring maksumusega 3.00 eurot, 1 päeva ulatuses kontoriruumide ja –tehnika kasutamine, sh elekter ja kommunaalkulud, maksumusega 19.37 eurot, kokku 44.21 eurot. Ajutine haldur palub summa 44.21 eurot välja mõista Xxx OÜ kasuks. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 3
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul puudub ka kindel igakuine issetulek ning ta on võtnud end Eesti Töötukassa töötuna arvele. Võlausaldajate nõudeid on vähemalt summas 223 926.85 eurot. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid nõutud ulatuses, kuid võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna käesoleval ajal ei ole teada
lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt
Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Martin Krupp tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, 9.05.2019, kell 11:30. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuivõrd need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutise pankrotihalduri tasu 1296 eurot kuulub ajutisele haldurile väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus V A’i ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), 9.05.2019, kell 11:30. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.