) § 104 lg 6 alusel AS-i Hansabuss kvalifitseerimata. Otsuse põhjenduse kohaselt puudusid AS-i Hansabuss hankepassis (ja ka mujal pakkumuses) andmed HD p-des 5.2.
HT osa III p 1.1) alap-des 2 ja 3 ning HD p-des 5.2.2 ja 5.2.3 on sätestatud kaks tingimust: tingimus kolme aasta jooksul minimaalselt teostatud liiniveo liiniläbisõidu kohta (km) ja tingimus, mille kohaselt peab pakkuja olema nimetanud vähemalt ühe veokorraldaja. HT ja HD kohaselt tuli andmed ja informatsioon nendele tingimustele vastavuse kohta pakkujatel esitada hankepassis. Vastustaja poolt kehtestatud hankepassi vorm ei võimaldanud esitada HT osa III p 1.1) alap-des 2 ja 3 ning HD p-des 5.2.2 ja 5.2.3 nõutud teavet. Kaebajal puudus kohustus HD p-des 5.2.
lg 4 ja
lg 3 sätestavad vastustaja kaalutlusõiguse otsustada, kas alustada kvalifikatsiooni sisulisest kontrollimisest või mitte. Seda seisukohta toetab ka
seletuskiri, mille kohaselt on nn pöördmenetluse kasutamine hankija vaba valik ning kui hankija peab seda vajalikuks, on hankijal võimalik alustada sisulisest kontrollist ja nõuda hankepassis esitatud kinnitustele vastavaid dokumente või kontrollides andmeid ise elektrooniliselt.
lg 6 (otsuse tegemine hankepassis esitatud teabe alusel) ning hankijale
lg-s 7 antud õigus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni kogu menetluse vältel annavad vastustaja päringule õigusliku tähenduse.
lg 6 kohaldamisel täiendavate selgituste küsimine (
lg 4 kohaldamine) ei ole välistatud olukorras, kui hankepassis esitatud andmete alusel selline vajadus peaks tekkima. Kvalifikatsiooni käsitlevate andmete väljaspool hankepassi standardvormi struktuuri esitamise nõue on otseses vastuolus otsekohalduva Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega ning
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/7 kohaselt on hankepassi näol tegemist Euroopa tasandil kehtestatud ühtse standardvormiga, viidates üheselt vormi struktuuri siduvusele. Järeldus, nagu saaks pakkujale rahvusvahelist piirmäära ületavas hankes panna andmete väljaspool hankepassi standardvormi struktuuri esitamise kohustuse, eeldab Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist. Kaebaja ei nõustu VAKO otsuse p-s 10 esitatud seisukohaga, et kaebaja kvalifitseerimata jätmise asemel oli vastustajal
VAKO on ekslikult järeldanud, et
lg 4 p 9 kohalduks siis, kui kvalifikatsiooni tuvastamise jaoks on jäetud andmed esitamata.
lg 4 p-i 9 alusel ei saa kõrvaldada ettevõtjat, kes on HT-s nimetatud andmed puudulikult esitanud. Ettevõtja riigihankelt kõrvaldamise normistiku sisuliseks eesmärgiks on ettevõtja usaldusväärsuse kontroll, s.o kõrvaldatakse seadusi rikkuv, kriminaalkorras karistatud, maksukohustustest kõrvalehoidev ja valeandmeid esitav vmt ettevõtja. Nii
kui ka sellele vastava direktiivi 2014/24/EL art 57 eesmärk on teha kindlaks ettevõtja isiku usaldusväärsus. Seda seisukohta toetab ka
eelnõu 3
5. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsus ei saa iseseisvalt kaebaja õigusi riivata. Kaebaja ei ole pakkumuses ja hankepassis esitanud kvalifitseerimistingimuste täitmiseks nõutud andmeid. Vastustaja ei saanud pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid. Kaebaja avaldas alles VAKO-le esitatud vaidlustuses, et soovib HT p III.1.1) alap-s 2 sätestatud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks tugineda kõikidele vastustajaga sõlmitud lepingutele. Kaebaja hankepassis puudusid andmed HT p III.1.1) alap-s 3 sätestatud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks määratud veokorraldaja kohta. Seega puudus pakkuja minimaalselt vajalik tahteavaldus, et vastustaja oleks saanud
lg 6 kohaselt teha otsuse kaebaja kvalifitseerimise kohta HT p III.1.1) alap-s 3 sätestatud kvalifitseerimistingimuse osas. Asjakohatu on kaebaja viide riigihankes nr 188494 esitatud andmetele (kaebuse p 2.1.2). Esiteks korraldas vastustaja selle riigihanke 2017. a suvel, mistõttu juba ajaliselt on distants vaidlusaluse riigihankega nii pikk, et puudub põhjus eeldada enam kui 1,5 aastat varem toimunud riigihankes esitatud pakkuja andmete jätkuvat korrektsust. Teiseks korraldati riigihange nr 188494 enne uue
jõustumist, s.t ajal, kui hankepass ei olnud kasutuses. Kolmandaks ei võimalda
lg-d 6‒8 ja 11 eirata hankepassis puuduvaid andmeid ja kinnitusi HT p III.1.1 alap-s 3 sätestatud kvalifitseerimistingimuse kohta ning kvalifitseerida pakkuja avalikest andmebaasidest kättesaadavate andmete pinnalt. Viited majandustegevuse registrist kättesaadavatele andmetele ja kaebaja kvalifitseerimisele
lg 11 alusel oleks asjakohased, kui kaebaja oleks hankepassis kinnitanud soovi määrata veokorraldajaks KM. Kaebaja rikkus HT p III.1.1) alap-des 2 ja 3 nõutud andmete esitamata jätmisega hoolsuskohustust ning võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes ei oleks kaebaja kvalifitseerimine
Hankepassi vorm oli nõuetekohane. Vastustaja koostas eeltäidetud hankepassi vormi. Esiteks peegeldab HD koosseisus vastustaja poolt koostatud eeltäidetud hankepassi vorm HT-s kajastatud kvalifitseerimistingimuste paiknemist – kuivõrd kõnealused kvalifitseerimistingimused paiknesid HT osas III.1.1) kõrvuti ühenduse tegevusloa nõudega, siis pidigi vastustaja poolt HT alusel koostatud hankepassis olema aktiveeritud HT p III.1.1) osale vastav sektsioon ehk IV osa punkt A, mitte IV osa punkt C. Hankepassi osa IV p C oleks aktiveeritud siis, kõnealused kvalifitseerimistingimused oleksid paiknenud HT osa III.1.3). Dokumendi „Hankepass täiendavate selgitustega“ alusel pidi kaebajale olema üheselt mõistetav, et hankepassis tuleb esitada andmed liiniveokogemuse ja veokorraldaja kohta hankepassi osa IV p-s A. See dokument on käsitatav riigihanke alusdokumendina (
Hankepassi vorm võimaldas esitada nõutud teavet. Kaebajal oli tehniliselt võimalik esitada nõutud andmed pakkumuse koosseisus esitatavas hankepassis. Seda tõendab asjaolu, et riigihankes osalenud teised pakkujad esitasid nõutud andmed hankepassis. Kui vastustaja esitas 31.01.2019 pöördumise, siis ei teostanud ta kaebaja kvalifikatsiooni sisulist kontrolli. Nähtuvalt 31.01.2019 pöördumise sõnastusest ei palunud vastustaja kaebajal esitada andmeid ja dokumente HT p III.1.1) alap-des 2 ja 3 sätestatud tingimustele sisulise kontrolli teostamiseks, vaid pelgalt juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja hankepassis puuduvad nõutud andmed. 4
lg 6 alusel kvalifitseerida ja jõuda kvalifikatsiooni kontrollimise järgnevate etappideni. Seega ei ole vaidluse esemeks tõendite puudumine, mida kontrollitakse
lg-te 7 ja 8 alusel pärast esmast kvalifitseerimist lg 6 alusel, vaid kaebaja jättis üleüldse avaldamata, millistele andmetele ta soovib oma kvalifikatsiooni näitamisel tugineda. Sellises olukorras ei olnud vastustajal õiguslikku alust anda kaebajale võimalust esitamata jäänud andmete hilisemaks esitamiseks
Mõlema normi rakendamise aluseks on hankepassis esitatud andmete ja kinnituste olemasolu, mille kohta on võimalik küsida selgitusi, selgitavaid andmeid ja dokumente. Vastustaja ei teostanud kvalifikatsiooni sisulist kontrolli. Vastustaja 31.01.2019 pöördumisest nähtub, et vastustaja küsis kaebajalt vaid kommentaari andmete puudumise fakti kohta ehk sisuliselt tagas kaebajale ärakuulamisõiguse enne andmete puudumisest tulenevalt otsuse tegemist. Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja oleks kohaldanud
Hankepassi vorm oli nõuetekohane. Vastustaja andis HD koosseisus pakkujatele võimaluse kasutada n-ö eeltäidetud hankepassi vormi. Seadusest ega HD-st ei tulene, et pakkuja oleks tingimata pidanud kasutama eeltäidetud vormi, vaid pakkujal oli võimalik täita hankepassi standardvorm algusest peale ise. Hankepassi vorm võimaldas esitada nõutud teavet. Ebaõige on kaebuse väide, et kehtestatud kujul ei olnud tehniliselt võimalik HD p-de 5.2.2 ja 5.2.3 nõudeid korrektselt täita. Ülejäänud pakkujad on vastustaja poolt nõutud andmed koos oma pakkumusega esitanud. Kaebuse põhisisu ei puuduta mitte vastustaja otsust jätta kaebaja kvalifitseerimata, vaid sisuliselt püüab kaebaja vaidlustada HD. Kui kaebaja leidis, et võimalik vormiline viga HD koostamisel rikkus tema õigusi, oleks tal olnud võimalik HD vaidlustada. Seda õigust kaebaja
lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul ei kasutanud, mistõttu ei saa ta väidetavale HD puudusele hiljem tugineda. Kaebeõiguse sellel alusel välistab HKMS § 268 lg 4 ja kohtupraktika (nt Tallinna Halduskohtu otsused nr 3-18-1360, 3-19-70, 3-18-1598, Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2018 määrus nr 3-18-1008, p-d 12 ja 14). 7. Tallinna Halduskohus jättis 20.05.2019 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja kaebaja taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 3) ning mõistis kaebajalt välja menetluskulud 4108 eurot vastustaja kasuks (resolutsiooni p 4) ja 2934 eurot kolmanda isiku kasuks (resolutsiooni p 5). Kaebaja eesmärk on hankelepingu sõlmimine, mis on võimalik kahe tingimuse koos kehtimise korral: kaebaja kvalifitseerimine ja tema pakkumuse edukaks tunnistamine kolmanda isiku pakkumuse asemel. Teise tingimuse õiguslikuks eelduseks on kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Seega on kaebaja esitatud täiendav nõue (hankija 26.02.2019 otsuse, millega tunnistati edukaks AS SEBE pakkumus, tühistamise nõue) otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Täiendava nõude esitamist ei takista kohustusliku eelmenetluse läbimata jätmine edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel (HKMS § 268 lg 1). Edukaks tunnistamise otsuse tegemisel arvestas vastustaja vaid hinda kui ainsat kriteeriumi. Seega ei oleks VAKO-s saanud olla eraldi õiguslikku vaidlust edukaks tunnistamise otsuse üle, vaid see oleks olnud lahutamatult seotud pakkuja vastavusega kvalifitseerimistingimustele. Sellises olukorras tuleb arvesse võtta Riigikohtu poolt esitatud 5
Nõutud andmed on andmed liiniläbisõidu kohta (HD p-d 5.2.2) ja veokorraldaja ametialase pädevuse kohta (HD 5.2.3). HD struktuurist on üheselt aru saada, et esmalt pidi kaebaja nõutud andmed esitama, millele võis järgneda dokumentide, täiendava teabe esitamise nõue. Juhatuse liige allkirjastas 21.01.2019 kell 10.01 digikonteineri, mille ta esitas RHR vahendusel, mis on käsitatav pakkumusena. Asja materjalide hulgas on fail nimega „Tehniline ja kutsealane pädevus ‒ liini läbisõit“, mille kaebaja seaduslik esindaja allkirjastas 21.01.2019 kell 09.
Vastustaja pöördumise vorm (Kuidas kommenteerite?) ei ole käsitatav täiendavate dokumentide nõudmisena/palumisena. Seega ei kontrollinud vastustaja kaebaja kvalifikatsiooni
Seetõttu ei rakendu ka
Täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmine, mida käsitleb Riigikohus 13.06.2013 otsuses asjas nr 3-3-1-24-13 (p 22), puudutab puudulikult esitatud andmeid. Kui nõutud andmed on täielikult esitamata, siis tähendaks täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmise kohustus sisuliselt seda, et hankija asub ise pakkuja ülesannet täitma. Selline lähenemine ei ole kooskõlas direktiivi art 59 lg 4 ja
lg 7 mõttega ning rikuks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna nõutud andmed esitamata jätnud pakkuja saaks andmete esitamiseks pikema tähtaja kui teised pakkujad. Seega puudus vastustajal kaebaja kvalifikatsiooni kontrollimise kohustus (
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. AS Hansabuss palub 30.05.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda ja mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt. Pakkuja vastab kvalifitseerimise tingimustele. Materiaalõiguslik alus kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks puudub. Hankija saab kõrvaldada või kvalifitseerimata jätta üksnes juhul, kui ainuüksi kinnituste pinnalt on ilmselge, et esinevad kõrvaldamise alused (nt hankija ise kinnitab mõne kõrvaldamise aluse olemasolu) või pakkuja mittevastavus kvalifitseerimistingimustele (nt hankija ei kinnita sobivust tegeleda teatud kutsetegevusega).
lg 6 kohaldamisala ei laiene juhtumitele, kui hankepassis esitatud andmed on mittetäielikud või hankepass on täidetud puudulikult. Hankepassi alusel ei ole võimalik lahendada õigusküsimust, mille lahendamiseks hankepassis teave puudub. Eeltoodut kinnitab ka Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud dokument „Korduma kippuvad küsimused“ (edaspidi KKK; küsimuse nr 9 juures antud selgitus). Seega
lg 6 küll annab hankijale õiguse otsustada pakkuja kvalifitseerimise või kõrvaldamise küsimus hankepassi alusel, kuid ei kujuta endast materiaalõiguslikku alust, mille kohaselt „hankija jätab kvalifitseerimata pakkuja, kes ei ole esitanud hankepassis nõutud andmeid“. Vaidlustatud otsuse materiaalõigusliku alusena ei ole
lg 6 seega kohane ega piisav.
lg-t 6 ei tohi sisustada laiendavalt ning isiku subjektiivseid õigusi kitsendavalt. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuse p-s 2.5 põhjalikult selgitanud, miks VAKO otsuse p-i 10 seisukoht ei ole kooskõlas
-i ja direktiiviga ega anna alust kaebaja kõrvaldamiseks riigihankelt. Liiatigi on
lg 4 p 9 näol tegemist kõrvaldamise vabatahtliku alusena, mis eeldab hankija poolt kaalutlusõiguse teostamist. Kuna hankija pole kaalutlusõigust teostanud, tuleks ka antud materiaalõigusliku aluse kohaldumise jaatamisel vaidlustatud otsused kaalutlusvea tõttu tühistada (VAKO asus kaalutlusõigust teostama hankija asemel). 7
lg-ga 1 ja ning § 104 lg-tega 7, 9 ja 11 arvestama kaebaja kvalifitseerimisel temal juba olemasolevat teavet. Hankijal oli kohustus kaebaja kvalifikatsiooni sisuliselt kontrollida. Hankija ei saanud eirata temal olemasolevat mittevaieldavat teavet, et kaebaja vastab kvalifitseerimistingimustele. Kaebaja kvalifitseerimise alus tuleneb
Kaebaja on hankepassi tähtajaks esitanud. Kui dokument on esitatud, siis võimaldab
lg 4 kvalifitseerimata jätta üksnes siis, kui pakkuja ei esita dokumendi sisu selgitavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid pole hankijale kättesaadavad. Hankepassis kaebaja sobivuse kohta esitatud kinnituse sisu selgitavad andmed ja dokumendid nii kaebaja veokorraldaja kui kaebaja poolt hankijale nõutavas mahus täidetud veolepingute kohta olid hankijal olemas. Hankija asus selgitusi küsides teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli. On selge, et hankija on küsinud kaebaja selgitust hankepassi kohta, sest sõnad „kommentaar“ ja „selgitus“ on sünonüümid. Kohus on asunud
lg-t 7 lubamatult kitsendavalt tõlgendama.
lg 7 kohane kontroll ei piirdu sätte sõnastusest lähtuvalt üksnes dokumentide küsimisega, vaid võimaldab ka esitatud dokumentide (nt hankepassi) sisu selgitamise ning selgitamist võimaldavate andmete küsimist. Hankija kehtestas hankepassi vormi, mis ei võimaldanud nõutud andmete esitamist. Puudub HD nõue, hankija juhis ning materiaalõiguslik alus, mille kohaselt saanuks kaebajalt antud juhul eeldada „täiesti uue“ hankepassi loomist ja esitamist. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et hankija rikkumine õigusvastase hankepassi vormi kehtestamisel ei takistanud kaebajal nõutud andmeid esitada. Hankija ei juhendanud pakkujaid looma täiesti uut hankepassi. Vastupidi, hankija seletuse osa „hankija kehtestatud vorm on õiguspärane“ juhendab pakkujat täitma väidetavalt õiguspärast hankija kehtestatud vormi, mitte looma oma uut hankepassi dokumenti. Ka
Halduskohtu järeldus, justkui hankija 18.12.2018 selgitusi järgides tulnuks kaebajal luua uus hankepass, on liiga kaugeleulatuv ega oleks saanud olla kaebajale mõistlikult ettenähtav. Euroopa Kohtult eelotsuse taotlemine direktiivi 2014/24/EL art 59 ning Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/7 tõlgendamiseks on asja lahendamisel vajalik. Asja lahendamisel on asjassepuutuv küsimus hankepassi standardvormi siduvusest hankija suhtes ning hankija kehtestatud hankepassi vormi siduvusest pakkuja suhtes. Kaebaja on kaebuse p-s 3 esitanud vastuväite hankija vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmisele ning 10.05.2019 menetlusdokumendi p-s 2 vastuväite hankija ja kolmanda isiku halduskohtumenetluse kulude väljamõistmisele. Kaebaja jääb esitatud seisukohtade juurde ning vaidlustab halduskohtu otsuse ka menetluskulude jaotust käsitlevas osas. 9. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus palub 06.06.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning mõista vastustaja menetluskulud välja kaebajalt ja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Hankija ei saa loobuda
Kõnealune säte on imperatiivselt sõnastatud. Seda, et hankepassi alusel on vajalik teha otsus
lg 6 alusel, on kinnitanud ka Rahandusministeerium oma nõustamispraktikas (KKK sektsioon).
lg 6 alusel otsuse tegemisel ei rakendu
lg 6 järgi tehtav otsus baseerub vaid hankepassis sisalduvatel kinnitustel ja andmetel. Hankepassis puuduvate andmete hilisem esitamine või asendamine ei ole lubatud.
lg 4 kohaselt on võimalik selgitustaotluste kaudu täiendada vaid sellist infot, mis on pakkuja poolt pakkumuses esitatud. Kaebaja poolt esitatud hankepassis puudusid mistahes andmed HT p III.1.1) alap-s 2 ja HD p-s 5.2.2 esitatud kvalifitseerimistingimuse (referentslepingud) täitmise kohta. Täiesti puuduvaid andmeid ei ole võimalik selgitustaotluse kaudu
Hankepassis esitamata andmeid ei saa lugeda esitatuks
lg 11 alusel.
lg 11 rakendamine eeldab seda, et pakkuja on hankepassis esitanud hankija nõutud andmed ja kinnitused, mille alusel on hankijal enne sisulise kontrolli alustamist olnud võimalik teha
Alles pärast
lg-s 6 sätestatud otsuse tegemist pakkuja kvalifitseerimise kohta hankepassi alusel saab hankija siirduda kvalifikatsiooni sisulise kontrolli etappi ning nõuda pakkujalt
Hankija ei saa pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid. Kaebaja hankepassis esitatud andmete pinnalt ei olnud võimalik järeldada, et kaebaja soovib veokorraldajana nimetada just KMt. Hankija pole asunud kaebajalt selgitustaotluse kaudu
lg 7 alusel täiendavaid dokumente nõudma, vaid on pelgalt juhtinud kaebaja tähelepanu, et kaebaja hankepassis puuduvad nõutud andmed. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine ei ole asja lahendamiseks vajalik. Riigihangete korraldamine ei ole vastustaja põhitegevus, vastustaja ei ole keskne hankija, kes oleks asutatud põhieesmärgiga viia läbi riigihankeid. Hankija ülesandeks on ühistranspordi korraldamine, mis eeskätt hõlmab ühistranspordi toimimiseks vajalike lepingute haldamist ja täitmise korraldamist. Vastustajal puudub õigusosakond või koosseisuline jurist, mistõttu on riigihankevaidlustes välise õigusabi kasutamine põhjendatud ja vajalik. 10. AS SEBE palub 10.06.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kolmanda isiku menetluskulud kaebaja kanda. Hankija esitas HT-s (ja samas sõnastuses mujal alusdokumentides) nõuded sisuliste kontrollitavate andmete esitamiseks, mitte pelgalt kinnituste esitamiseks, et pakkuja vastab kõigile nõuetele. Kaebaja ei esitanud nõutud andmeid ega isegi viidet andmetele. Kaebaja väide, et juba ükskõik millise sisuga hankepassi esitamise fakt loob aluse selle sisu täpsustamise kohustusele hankija poolt ning pakkuja kvalifikatsiooni sisulisele kontrollile, ei põhine seadusel.
lg 6 kohaselt on hankija kohustatud tegema otsuse hankepassis esitatud teabe alusel pakkuja või taotleja kõrvaldamise, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, nagu ei eksisteeriks materiaalõiguslikku alust pakkuja hoolsuskohustusele hankepassi esitamisel. Nii seadusest, direktiivist kui komisjoni rakendusmäärusest tuleneb pakkuja kohustus esitada hankepassis kõik andmed, mida hankija on pidanud HT-s vajalikuks nõuda kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgil. Vaidlust ei ole selles, et HD sisaldas korduvalt samas sõnastuses 9
lg 4 p 9 kohaldamisest ega seisukohaga, et hankija oleks pidanud viidatud sätte alusel AS-i Hansabuss hoopis hankest kõrvaldama. Ka Rahandusministeeriumi seisukohad ei ole kohtule õiguse tõlgendamisel siduvad. Direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p h kohaselt võib hankija kõrvaldada pakkuja, kes on esitanud valeandmeid, on jätnud sellise teabe esitamata 10
Kaebaja on asjakohaselt viidanud nii
eelnõu (450 SE) seletuskirjale (mille kohaselt on
mõte kõrvaldada hankemenetlusest ebausaldusväärsed isikud ja
eesmärk on tuvastada ettevõtja sobivus tegeleda kutsetööga, tema majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus) ning direktiivi nr 2014/24/EL art 57 lg 4 p h inglisekeelsele sõnastusele („Contracting authorities may exclude or may be required by Member States to exclude from participation in a procurement procedure any economic operator in any of the following situations: […] where the economic operator has been guilty of serious misrepresentation in supplying the information required for the verification of the absence of grounds for exclusion or the fulfilment of the selection criteria, has withheld such information or is not able to submit the supporting documents required pursuant to Article 59.“) ning eeltoodust õigesti järeldanud, et
lg 4 p-s 9 sätestatud „andmete esitamata jätmist kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“ tuleb mõista sellise teabe esitamata jätmisena (ehk hoidumisena küsitud andmete esitamisest), mis peaks tingima pakkuja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise. Teisisõnu ‒ kõrvaldada tuleb pakkuja, kelle poolt nõutud andmete esitamata jätmine on võrreldav valeandmete esitamisega ehk andmete varjamisega, st andmete esitamata jätmise eesmärk on eksitada hankijat pakkujal kvalifikatsiooni olemasolus. Sellele, et mõeldud on andmete varjamist, viitavad ka direktiivi saksa-, prantsuse- ja soomekeelsed versioonid (saksa k. „derartige Auskünfte zurückgehalten“, prantsuse k. „a caché ces informations“, soome k. „se on salannut tällaisia tietoja“). Seega ei saa
lg 4 p 9 alusel kõrvaldada pakkujat, kes on hankedokumentatsioonis nõutud andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitanud puudulikult või jätnud kvalifitseerimistingimustele vastavust kinnitavad andmed esitamata. Sellise pakkuja suhtes kohaldub
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja kvalifitseerimata jätmise materiaalõiguslikuks aluseks oli
lg 6 koosmõjus
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
lg 4 kohaldatav mitte üksnes koosmõjus
lg-tega 7 ja 8 (st, kui hankija on asunud teostama pakkuja kvalifikatsiooni sisulist kontrolli pärast hankepassis esitatu aktsepteerimist), vaid ka esmase kontrolli puhul hankepassi alusel (
Sellist seisukohta toetab
lg 9, mis sätestab iseseisva aluse pakkuja hankest kõrvaldamiseks või kvalifitseerimata jätmiseks, kui pakkuja ei esita hankija poolt küsitud täiendavaid tõendeid
Seega – kui üksnes hankepassis esitatust nähtuvalt on hankija poolt nõutud andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta üldse esitamata, on pakkuja jätnud hankijale esitamata hankija antud tähtajaks (pakkumuste esitamise tähtajaks) kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed
lg 4 tähenduses ning esineb alus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks üksnes hankepassi alusel
Ringkonnakohus on ka seisukohal, et kui pakkuja on jätnud andmed üldse esitamata (nagu praeguse vaidluse puhul referentslepingute ja veokorraldaja äranäitamise nõude osas), ei saa hankija nõuda pakkujalt hankepassi hilisemat täiendamist (
lg 4) ega asuma teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos võimalike täiendavate selgituste/dokumentide küsimisega. Sisulise kontrolli teostamiseks ei saa lugeda hankija 31.01.2019 selgitustaotlust. 16. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti tuvastanud, et hankija poolt eeltäidetud hankepassi ei olnud faktiliselt võimalik täita HD p-des 5.2.2 ja 5.2.3 nõutud andmete osas. Puudub vaidlus, et hankija ei aktiveerinud hankepassi osa IV alajaotust C. 11
Ringkonnakohus nõustub hankijaga selles, et isegi kui
lg 11 oleks praegusel juhul kohaldatav (st, et hankija oleks läbi viinud pakkuja kvalifikatsiooni sisulise kontrolli, millega ringkonnakohus ei nõustu), ei saa seda sätet tõlgendada selliselt, et hankija peab tal mingi teabe olemasolul (mis ei tulene avalikest registritest ega pole pakkuja poolt avaldatud) asuma eeldama selle teabe kasutada soovimist pakkuja poolt.
lg-le 11 tuginemine seal viidatud „hankijal olemasolevate andmete“ osas oleks olnud mõeldav, kui pakkuja oleks hankepassis viidanud sellele, et ta soovib tugineda tegevusloal kirjas olevale veokorraldajale ning hankijaga varem sõlmitud lepingutele. Praegusel juhul see aga nii ei olnud. Hankija on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti osutanud, et hankija ei saa pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid. 17. Kaebaja on seisukohal, et asjas tuleks küsida Euroopa Kohtult eelotsust direktiivi 2014/24/EL art 59 ja Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/7 tõlgendamiseks. Kaebaja peab asjakohaseks küsimuseks, kas hankijal oli õigus nõuda andmete esitamist väljaspool hankepassi struktuuri või eraldi dokumendiga ning lugeda hankija nõutud vormis andmata jäetud kinnitusi teabe hankepassis esitamata jätmiseks
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see küsimus praeguse vaidluse lahendamisel määrav, sest pakkujatel oli võimalik esitada hankija poolt nõutud teave Euroopa ühtse hankepassi vormil ning hankija aktsepteeris selliseid pakkumusi. 18. Halduskohtu otsus on õiguspärane ka menetluskulude jagamist puudutavas osas (hankija menetluskulude väljamõistmine kaebajalt). Kohtupraktika kohaselt ei saa riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena. Riigihanke korraldamine on halduse kõrvalfunktsioon, mistõttu on välise õigusabi kasutamine neis asjades põhjendatud (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-68-14, p 33). MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus põhitegevuseks ei ole riigihangete läbiviimine, vaid ühistranspordi korraldamine. Hankija on 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.