← Eesti

1-19-5388/5

Obsah (7)§ 424§ 215§ 63§ 68§ 74§ 75§ 50

1-19-5388 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5388 (18233001036) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtu

§ 424

lg 1, § 215 lg 2 p 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav Kirill Ptitsõn Elukoht XXX, isikukood 39512193719, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötab XXX Kriminaalkorras karistatud 5-l korral, neist viimane: - 21.12.2017 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 4 kuud.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 12.08.2018. Kaitsja Puudub, süüdistatav ei soovi kaitsja osalemist kohtuistungil Kohtuistungi toimumise aeg 04.07.2019 RESOLUTSIOON Tunnistada Kirill Ptitsõn süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tunnistada Kirill Ptitsõn süüdi

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Vastavalt

§ 63

lg 1 mõista Kirill Ptitsõnile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 11.08.2018 1 1-19-5388 kuni 12.08.2018, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada

§ 74

lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Kirill Ptitsõn ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Katseajaks määrata 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. 04.07.

  1. Kirill Ptitsõnile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: - väljavõte alkoholisisalduse mõõtetulemuste kohta - jätta kriminaalasja materjalide juurde; - 6 DNA puuteproovi ning 2 puuteproovi, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiurummis (27.03.2019 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 2422) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - Karl Friderick õllepudel ning AleCog õllepudel, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiurummis (27.03.2019 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2422) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mõista Kirill Ptitsõnilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha ja 120 (ükssada kakskümmend) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Kirill Ptitsõnil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 930 (üheksasada kolmkümmend) eurot osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700035011 ning selgitus „Kirill Ptitsõn, 1-19-53888 kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded 2 1-19-5388 täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas Kirill Ptitsõni süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise (karistus ei ole kustunud), võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil 11.08.2018.a. ajavahemikul 16.00-18.45 paiku, kasutades sõiduauto autovõtmeid, mis olid sõiduauto süütelukus, võttis omavoliliselt A K kasutuses olnud sõiduautot Volvo registreerimismärgiga XXX, mis oli pargitud XXX maja juurde, ning juhtis mainitud sõiduautot ilma selle kasutaja nõusolekuta, ning sõites sellega maantee Ida-Virumaal Lõuna-Kudruküla tee
  5. kilomeetril, ei tulnud sõiduki juhtimisega toime ning sõitis vastu aeda ja ehitist, mis asub aiandusühistus Rjabinka, kus teda peeti politsei poolt kinni. Sel moel Kirill Ptitsõn pani toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise, s.o

§ 215lg 2 p 1 alusel.

Kirill Ptitsõni süüdistatakse selles, et tema 11.08.2018.a. hiljemalt kella 18.45 paiku juhtis alkoholijoobeseisundis (etanoolisisaldus tema väljahingatavas õhus moodustas 0,82+/-0,07 mg/1, kuid mitte vähem kui 0,75mg/l) mootorsõidukit Volvo reg.nr XXX, sõites sellega Ida-Virumaal Lõuna-Kudruküla tee 22. kilomeetril, ei tulnud sõidukijuhtimisega toime ja sõitis vastu aeda ja ehitist, mis asub aiandusühistus Rjabinka. Liiklusavarii tagajärjel A.K kahjustas mainitud sõidukit, mille ta eelnevalt samal päeval ilma selle omaniku A K nõusolekuta omavoliliselt kasutas. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel Kirill Ptitsõn pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 424lg 1 alusel.

Vastavalt Kirill Ptitsõni, tema kaitsja Andrei Matvejevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Veronika Lauri vahel 01.07.2019 sõlmitud kokkuleppele

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kirill Ptitsõnile karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale 1 aasta ja 2 kuud vangitust.

§ 63

lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.08.2018-12.08.2018.a, s.o 2 päeva ning ärakandmata karistuseks mõista 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldada Kirill Ptitsõni suhtes

§ 74

lg 1, 3 ja jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et 3 1-19-5388 süüdimõistetu ei pane 2-aastase ja 6-kuuIise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt Kirill Ptitsõn on kohustatud käitumiskontrolli ajal:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX);
  2. ilmuma kriminaalhooldajamääratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ei kuulu kohaldamisele kuna isikul puudub kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus. Süüdimõistva kohtuotsuse korral Kirill Ptitsõnilt kuuluvad väljamõistmisele sundraha summas 810 eurot ja kriminaalmenetluse kulud: kaitsja Andrei Matvejevi tasu seoses osutatud õigusabi teenusega summas 120 eurot, menetluskulud kokku summas 930 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1,3 määrata kohtukulude tasumine tähtajaga 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil Kirill Ptitsõn avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine ning toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.