on Viktor Roos kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. 6. Kohtuotsuse ärakiri saata Viktor Roosile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 05.04.2019.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. Pihl üldmenetluse otsuse väärteoasjas 2302,19,000888 Viktor Roosi suhtes. Otsusega karistati V. Roosi Liiklusseaduse (edaspidi
) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja
Menetlusalust isikut karistati
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi selle eest, et ta 13.02.2019.a kell 18:18 Tallinnas xxx juures, ei hoidunud ohutut külgvahet ning riivas kõrval pargitud sõidukit xx tekitades varalise kahju OÜ'le xxx ja M. Rle. Menetlusalune isik lahkus seejärel sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Väärteootsuse kohaselt rikkus V. Roos sellise tegevusega
lg 3, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 sätestatud nõudeid ja pani toime väärteod mis on kvalifitseeritavad
Roosi esitas 20.04.2019.a Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi vähendamist, saadud rahatrahvi ositi tasumist ning juhtimisõiguse alles jätmist. Menetlusalune isik tunnistab kaebuses oma süüd varalise kahju tekitamises, kuid ei ole nõus, et ta lahkus sündmuskohalt. Menetlusalune isik leiab, et väärteomaterjalidest ei ilmne, et ta oleks sündmuskohalt ära sõitnud. Menetlusalune isik palub karistuse määramisel arvestada, et ta töötab 2 4-19-2374 ametikohal, kus on vaja pidevalt autot kasutada ning juhtimisõiguse äravõtmise korral ei oleks tal võimalik hüvitada tekitatud kahju. Lisaks on menetlusalusel isikul 3 alaealist ülalpeetavat. Arvestama peab ka asjaoludega, et liiklusõnnetus toimus õuealal ning väljas oli pime. Menetlusalune isik soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 02.05.2019.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetlusalusele isikule määratud karistused on proportsionaalsed, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Kui kohus peab võimalikuks, ei vaidle kohtuväline menetleja vastu, kui kaebajale võimaldatakse määratud rahatrahv tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 1.
lg 1 etteheide (varalise kahju tekitamine) Objektiivne koosseis
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kuivõrd
lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks
Antud sätete kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Väärteoprotokolli nr AB1577914 kohaselt juhtis V. Roos mootorsõidukit xxx (reg. märk xxx)
lg 3 sätestatud liiklusreegleid, pannes sellega toime
Seega loeb kohus V. Roosi
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise menetlusaluse isiku tegevuses tõendatuks. 2. Liiklusseaduse § 236 lg 1 etteheide (liiklusõnnetusest mitteteatamine) Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
p 32 sätte kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohus on eelpool tuvastanud, et liiklusõnnetus toimus ja varaline kahju selle tagajärjel tekkis. Seega on küsimus, kas menetlusalune isik rikkus liiklusõnnetusest teatamise kohustust või mitte. Väärteoprotokolli nr AB1577914 kohaselt lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud asjaolusid kinnitab ka eelpool avatud tunnistaja ütlused. Kaebaja on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis märkinud, et ta ei märganud liiklusõnnetuse põhjustamist. Sõiduki xxx vigastustest ja videosalvestisest nähtub aga selgelt, et kokkupõrge sõidukite vahel oli piisavalt suur, et menetlusalune isik pidi seda tajuma ja tundma. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et videosalvestiselt on selgelt näha, et V. Roos asub koheselt peale kokkupõrget sõidukite vigastusi vaatlema. Seega oli menetlusalune isik teadlik toimunud liiklusõnnetusest.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide 4 4-19-2374 liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
lg 4 märgitud tingimusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusalune isik oleks pidanud jääma liiklusõnnetuse sündmuskohale ja täitma
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Roosi poolt toime pandud tegu vastab
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on
lg 1 ja § 236 lg 1 sätestatud süüteokoosseisud täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et V. Roos pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, mis puudutab liiklusõnnetuse põhjustamist. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani V. Roos väärteo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud enda manöövri ohutuses. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta ette näinud, et tema tegevus võib kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise. Seega kui V. Roos oleks käitunud tähelepanelikult ja kohusetundlikult (hoidnud ohutut külgvahet), ei oleks tema poolt juhitud sõiduauto sõitnud otsa pargitud mootorsõidukile. Sündmuskohalt lahkumise pani menetlusalune isik toime aga kavatsetult. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Menetlusalune isik oli teadlik, et tema poolt põhjustatud liiklusõnnetuses tagajärjel oli tekkinud teisele isikule varalist kahju, kuid sellest hoolimata, otsustas ta sündmuskohalt lahkuda. V. Roos ei võtnud ühtegi meedet varalise kahju saaja kindlaks tegemiseks, vaid otsustas koheselt sündmuskohalt lahkuda, raskendades seeläbi tuntavalt kahju põhjustaja väljaselgitamist. Seega tegutses menetlusalune isik eesmärgi päraselt ning lootuses mitte vahelejääda. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et V. Roos on täitnud
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. V. Roosi süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et tekitatud kahju näol on tegemist
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukitele tekitatud kahjustused ei olnud suured. Menetlusaluse isiku süü suurust mõjutab samuti ka väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime ettevaatamatusest, kergemeelsuse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süü hinnata seega keskmisest väiksemaks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on V. Roosi karistanud 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Süü suurust siinjuhul mõjutab eelkõige väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Menetlusalune isik pani väärteo toime kavatsetult, mis viitab keskmisele või sellest suuremale süü suurusele. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt V. Roosile määratud sanktsiooni keskmisest madalamas määras rahatrahv, s.o 100 trahviühikut ja lisakaristusena sanktsiooni alammääras määratud juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks vastab tema süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik menetlusalust isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Menetlusalusel isikul on käesoleval hetkel 11 kehtivat väärteokaristust, millede eest määratud rahatrahvid on menetlusalusel isikul kõik tasumata. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mis antakse isikule teatud tingimuste täitmisel ja selle eriõiguse kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liiklusreegleid. Kohtu hinnangul ei täidaks rahatrahvi kohaldamine antud juhul eripreventiivset eesmärki, kuivõrd menetlusalusel isikul on varasemalt määratud karistused (rahatrahvid) täitmata. Karistus peab tagama, et isik ei saaks samalaadseid rikkumisi toime panna. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat 6 4-19-2374 toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi Kaebuse esitaja on palunud juhtimisõiguse alles jätta seoses tööl käimise ja sissetuleku säilimise vajadusega. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt kohtupraktikale ei ole juhtimisõiguse säilimise vajalikkus töötamiseks lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Juhul, kui isiku süü suurus ja eripreventiivsed eesmärgid annavad küllaldase aluse juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks, ei oma süüdlase töö iseloom ega elukorralduse iseärasused lisakaristuse kohaldamisel mingit tähtsust. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg-s 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Karistusliigi valimine ei ole mitte menetlusaluse isiku privileeg, vaid karistuse kohaldaja kaalutlusõigus. Kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Menetlusalune isik on kaebuses esitanud taotluse rahatrahvi osaliseks tasumiseks. Kuivõrd korraga määratud rahatrahvi tasumine võib tekitada menetlusalusele isikule raske majandusliku olukorra, on V. Roos kohustatud rahatrahvi tasuma ositi, 10 kuu jooksul. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.