alusel RESOLUTSIOON Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ja lõpetada
S § 121 lg 2 p 2 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
lg 2 p 4 alusel panna A B kohustuseks läbida hiljemalt 01.07.2020 sihtotstarbeline sotsiaalprogramm, s.o SA Väärtustades Elu poolt läbiviidav PREPüksikisiku suhtekoolitus. Prokuratuur võtab koolituse toimumise aja ja koha selgudes kahtlustatavaga A B ühendust telefoni teel. Asitõendid: - DVD-R-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kööginuga, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnas (08.05.2019 asitõendi üleandmise-vastusvõtmise akt nr 2460) – konfiskeerida ning hävitada.
lg 6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Saata käesolev määrus prokurörile, kahtlustatavale ning SA-le Väärtustades Elu. 1 1-19-5871 Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Maakohus tuvastas Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Ragnar Plistkin esitas kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse A B suhtes. Taotluses palub prokurör lõpetada kriminaalmenetlus A B suhtes KarS § 121 lg 2 p 2 järgi avaliku menetlushuvi puudumisel, kuna tema süü ei ole suur; määrata A B kohustuseks läbida hiljemalt 01.07.2020 sihtotstarbeline sotsiaalprogramm, s.o SA Väärtustades Elu poolt läbiviidav PREP-üksikisiku suhtekoolitus. Prokuratuur võtab koolituse toimumise aja ja koha selgudes kahtlustatavaga A B ühendust telefoni teel. Konfiskeerida A B poolt 04.05.2019 toime pandud süüteo vahetuks objektiks olnud kööginuga, mis on antud hoiule ja asub Ida prefektuuris vastavalt 08.05.2019 asitõendi üleandmise-vastusvõtmise aktile nr 2460, ühes selle järgneva hävitamisega. Elektrooniline andmekandja, s.o DVD+R plaat, jätta kriminaalasja materjalide juurde. PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskond alustas käesolevas kriminaalasjas menetlust 04.05.2019.a KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel, kuna kahtlustuse kohaselt A B04.05.2019.a kella 19.03 paiku XXX asuvas korteris haaras oma elukaaslasel J D T käega kõrist kinni ja kägistas teda. Samuti A B lõi J D kööginoa puidust käepidemega vastu pead. Sellise tegevusega tekitas A B J D füüsilist valu ja kehavigastusi - pigistusjäljed kõril, vigastus pea piirkonnas. Prokuratuuri hinnangul on kohtueelses menetluses kogutud piisavalt tõendeid kahtlustamaks A Bt teisele inimesele füüsilise valu ja kehavigastuste tekitamises lähisuhtes, s.o KarS 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Arvestades
sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et tekitatud kehavigastused ei olnud rasked ning tegemist ei olnud intensiivse kehalise väärkohtlemisega, millega kaasneks väga tugev valu. Lisaks tuleb arvestada ka kannatanu J D arvamusega, kes seoses juhtunuga A B vastu mingeid pretensioone ei oma. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventüvne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiV huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni 2 1-19-5871 kohaldamine pole ilmselgeii vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt A B osas
kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Isikul puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Puudub informatsioon, et A B oleks enne või pärast talleetteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele, mistõttu puudub alus jaatada avaliku menetlushuvi olemasolu. Prokuratuur on seisukohal, et A B õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidi' õiguskuulekuse tagamiseks piisab
lg 2 p 5 märgitud mõjutusvahendist, milleks on tema nõusolekul kohustus läbida hiljemalt 01.07.2020.a sihtotstarbeline sotsiaalprogramm, s.o SA Väärtustades Elu poolt läbiviidav oskustepõhine interaktiivne koolitusprogramm üksikisikutele (PREP-üksikisiku suhtekoolitus), mis on mõeldud lähisuhtes vägivalda kasutanud meesterahvastele. Koolituse eesmärgiks on anda mõista, mis on turvaliste suhete alustalad, kuidas neid luua ja hoida. Prokuratuur leiab, et kehalise väärkohtlemise põhjuseks oli oskamatus käituda objektiivselt konfliktisituatsioonis. Seetõttu vaadeldaval juhul on mõistlik mõjutada kahtlustatavat edaspidi õiguskuulekalt käituma ka ilma teda karistamata, pannes talle tema nõusolekul kohustuse läbida kõnealune programm. Kahtlustatav A B andis 08.07.2019 nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesolevas taotluses märgitud alusel ja tingimustel. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
Maakohtu seisukoht
3 1-19-5871 Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotlustes esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat.
lg 1 p 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab
lg 1 p-s 1 sätestatud asjaoludele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. A B kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mis on teise raskusastme kuritegu. Tema süü toimepandud teos ei ole suur ja asja protsessiosalistel puudub avalik huvi. Kuriteoga tekitatud kahju puudub. A B ei ole karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud. A B on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. Samuti ta on nõus läbima hiljemalt 01.07.2020 sihtotstarbeline sotsiaalprogramm, SA Väärtustades Elu poolt läbiviidav PREP-üksikisiku suhtekoolitus. Lähtudes ülalmainitust, tuleb lõpetada kriminaalmenetlus A B kahtlustuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
Konfiskeerida A B poolt 04.05.2019 toime pandud süüteo vahetuks objektiks olnud kööginuga, mis on antud hoiule ja asub Ida prefektuuris vastavalt 08.05.2019 asitõendi üleandmisevastusvõtmise aktile nr 2460, ühes selle järgneva hävitamisega.
§-s 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele (
Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.