1-19-2387 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-2387 Kohtukoosseis Orvi Koik, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuasi In

§ 4896

lg 1 loetelus punkt 14 all (tapmine või raske kehavigastuse tekitamine), mistõttu on otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduste järgi. Samas on kirjeldatud kuritegu karistatav kuriteona ka Eestis KarS § 118 lg 2 p 1 ja 5 järgi, mille eest on ette nähtud karistuseks vangistus 4 kuni 12 aastat. Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on Indrek Nelis Eesti Vabariigi kodanik. Rahvastikuregistri kohaselt käesoleval hetkel Indrek Nelisel Eestis elukoht puudub ning seda on kinnitanud ka Indrek Nelis ise. Samas on tunnistusele lisatud Soome Immigratsiooniameti 04.07.2018 otsus (reg. nr 713/440/2018), mille kohaselt on Indrek Nelis saadetud tagasi Eestisse ning talle on väljastatud 9-aastane sisenemiskeeld Soome, mis hakkab kehtima sellel kuupäeval, kui Indrek Nelis Soomest lahkub. Nimetatud otsus on tunnistuse kohaselt täideviimiskõlblik ning edasikaebamise ametiasutus Helsingi Halduskohus ei ole keelanud väljasaatmisotsuse täideviimist. Järelikult ei ole

§ 50838

lg 1 ja

§ 50836

lg 1 p 2 alusel praegusel juhul Vantaa maakohtu otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Indrek Nelise nõusolek nõutav, kuivõrd ta on Eesti Vabariigi kodanik, kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki muu pädeva asutuse otsuse alusel. Maakohus märkis, et antud asjas ei esine kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid ka

§ 50839

,

§ 436

,

§ 4896

lg 3 ega

§ 477mõttes. 2

§ 48911lg 1 p 1 kohaselt Vantaa maakohtu 23.04.2018.

a otsuse nr 18/117410 täitmise Eesti Vabariigis Indrek Nelisele mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmise osas lubatavaks ning määras, et Indrek Nelisel kuulub ärakandmisele 3 aastat ja 8 kuud vangistust, mille kandmise aja alguseks tuleb lugeda 21.01.

1. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et Indrek Nelise edasine vangistuse kandmine Eestis ei tulene vajadusest tema sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Sotsiaalse rehebilitatsiooni all tuleb mõista eelkõige kinnipeetava ühiskonda naasmise toetamist ja selle hõlbustamist. Edasine karistuse kandmine Soome vanglas ei soodusta maakohtu arvates kuidagi Indrek Nelise võimalusi Eesti ühiskonda rehabiliteeruda. Eesti vanglates pakutakse isikutele erinevaid programme ja tugiteenuseid, mis aitavad kinnipeetuil siinsesse ühiskonda rehabiliteeruda. Indrek Nelisel tuleb pärast vangistuse ärakandmist või tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral oma elu jätkata Eestis, mitte Soomes, sest sissesõidukeeld Soome Vabariiki on talle määratud 9 aastaks. Mis puudutab kaitsja viiteid erinevatele võimalustele Soomes ja Eestis vangistusest ennetähtaegsele vabanemisele, siis märkis maakohus, et kogu karistuse täideviimine toimub Eesti õiguse järgi. Erinevad tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks Soomes ja Eestis ei raskenda süüdimõistetu olukorda, sest ei muuda talle mõistetud karistuse pikkust (kolm aastat ja kaheksa kuud vangistust). Asjaolu, et Soomes vangistust kandes saabuks süüdimõistetul Indrek Nelisel võimalus taotleda karistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist 7 kuud varem, ei anna see alust pidada tema kinnipidamist meelevaldseks Eesti õigusaktide või EIÕK artikli 5 tähenduses (vt Riigikohtu lahendid 3-1-1-6-12, 3-1-1-71-15). Määruskaebus
2. Harju Maakohtu 02.05.2019.a määruse peale esitas määruskaebuse Indrek Nelis, kes palub maakohtu määruse tühistada ja mitte tuua teda karistuse kandmise jätkamiseks Eestisse. Kaebaja leiab, et määrus ei ole põhjendatud, ta ei ole nõus kärsituse kandmise ületoomisega Eesti Vabariiki. Tema suhted Eestis elavate sugulaste ja tuttavatega on peaaegu olematud, suhtlevad vähe (telefoni teel). Pärast Eestis vanglast vabanemist lahkus ta Eesti Vabariigist. Tal ei ole Eestis elukohta, töökohta ega mingit maist vara. Soomes saaks ta karistusest vabaneda 18.11.2019 ja jätkata oma eluga. Eestis saaks ta taotleda vanglast vabanemist poole aja möödudes elektroonilisele valve kohaldamisega, aga kuna tal puudub elukoht Eestis, siis teda ilmselt ei vabastata elektroonilisele valvele. Seega saaks ta vangistusest vabaneda oluliselt hiljem kui Soomes. See rikub tema õigusi. Ühtlasi palub kaebaja ennistada kaebetähtaeg juhul, kui see on mööda lastud, kuna ta sai advokaadi teate kätte alles 25.05.
3. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Indrek Nelis saanud Harju Maakohtu 02.05.
5. a määruse isiklikult allkirja vastu kätte 23.05.2019 (tl 16 pöördel) ning sellest hetkest hakkas kulgema 15-päevane kaebetähtaeg. Seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt. 3

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi.

§ 326lg 3 (11.

ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 kehtib

§ 326lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.

9. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu

§ 326

lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

1. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus e. antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega, kuivõrd maakohus on kõikide määruskaebuses toodud vastuväidete osas juba seisukoha esitanud ning maakohtu määrus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Eestis elektroonilise valve alla vabastamise ja 2/3 karistusaja kandmise järgse ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemise vahele jääb 7 kuud. Maakohus on ka seda käsitlenud ning leidnud, et see ajavahemik ei anna see alust pidada Indrek Nelise kinnipidamist meelevaldseks Eesti õigusaktide või EIÕK artikli 5 tähenduses. Samas märgib ringkonnakohus, et ei ole välistatud, et Indrek Nelis leiab ka Eestis vangistust kandes omale võimaliku vabanemisjärgse elukoha, kuhu ta saab taotleda elektroonilise valve alla vabastamist. See on aga võimalik eelkõige just Eestis vangistust kandes inspektor-kontaktisiku abiga. Seda eesmärki soodustab muu hulgas ka vanglateenistuse poolt toetatav kinnipeetava vanglaväline suhtlemine (vt VangS § 23), mille eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, kes võivad samuti abistada kinnipeetavat vabanemisjärgse elukoha leidmisel.
2. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt

§ 326

lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4