Obsah (9)

§ 468§ 142§ 407§ 444§ 122§ 129§ 173§ 174§ 162

2-19-337 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2019 Tsiviilasja number 2-19-337 Tsiviilasi, hageja nõue L L T ja L-K T hagi I T vastu elatise nõudes Tsi

§ 468lg 1 p 2).

1/3 2-19-337

1. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud kostja I T kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 07.11.
3. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagejate seaduslik esindaja esitas 08.01.2018 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Pärnu Maakohus võttis hagi 04.02.2018 määrusega menetlusse. Kohus määras kostjale hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva alates 05.12.2018 määruse kättesaamisest. Kostja on hagile vastanud ja soovinud tähtaega kompromissi sõlmimiseks. Kohus on taotluse rahuldanud, kuid pooled kompromissile ei jõudnud. Pärnu Maakohtu 02.05.2019 istungile ei saanud ilmuda hageja, kostja soovis endiselt kompromissi saavutamist, milleks kohus määras tähtaja. Pooled tähtajaks kompromissi ei esitanud. Kohus määras uue istungiaja 06.06.2019, kuhu ei ilmunud kostja. Kostja vastas kohtule telefonitsi, et ta unustas istungiaja, ning ei saa istungile tulla, ka märkis kostja, et on teadlik tagaseljaotsuse tegemisest ning kohus võib selle otsuse elatise miinimumsummas ka ära teha, kostjal ilmuda võimalik ei ole. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist ning taotles elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest s.o. jaanuarist 2019. KOHTUOTSUSE SELGITUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. 2/3 2-19-337 Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja on hagi materjalid ning hagi menetlusse võtmise määruse, millega teda kohustati hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kätte saanud isiklikult allkirja vastu 10.01.2019. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“§ 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamisel 540 eurot ja pool sellest on 270 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o. 08.01.2019.a summas 270 eurot lapse kohta kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Riigikohus on kohtumääruses 3-2-1-96-16 p 9 selgitanud, et hagihinnal on autonoomne sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones

§ 122

lg-st 2 ning teha kindlaks asjas taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik nõue, mis tähendab korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusummat ning et lihtmenetluse asjaks saab pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot (3-2-1-96-16 p 9). Hagi on kohtule esitatud 02.12.2018.a ning elatist nõutakse ka tagasiulatuvat summas 2985 eurot. Seega on hagi hinnaks ühe hageja haginõude kohta 9x 270=2430 eurot. Kokku 2430+2430=4860 eurot Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses (

§ 173

lg 1;

§ 174lg 1).

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173

lg 1 ja 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Viivitamatu täitmine 3/3 2-19-337 Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2, tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik 4/3