Obsah (7)

§ 438§ 367§ 173§ 163§ 174§ 177§ 434

2-8-19287 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-19287 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Vahtra tn

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Korteriomandi – ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 65 kohaselt, korteriomanditele, mis on 15.01.2018.a seaduse jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse nimetatud seaduses korteriomandi kohta sätestatut. KrtS § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub 4 korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 12.

§ 438

lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 20.12.2018 seisuga perioodi jaanuar 2015-oktoober 2018 eest summas 1872,26 eurot ja sama kuupäevaga sissenõutavaks muutunud viivised 1100,98 eurot ning alates 21.12.2018 tulevikus sissenõutavaks muutnud viivise VÕS § 113 lg 1 ettenähtud korras kuni nõude täieliku tasumiseni. 22.05.2019 kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis esitatud nõude juurde. 29.05.2018 esitatud täiendavas seisukohas palus hageja kostjatelt välja mõista põhivõlgnevus seisuga 29.05.2019, so ajavahemiku november 2018-30.04.2019 aprill eest, summas 2046,02 eurot. Seega on hageja suurendanud võlgnevust ajavahemiku november 2018-30.04.2019 eest sissenõutavaks muutunud võlgnevuse võrra.
2. 29.05.2019 seisuga esitatud nõude ajavahemiku november 2018-30.04.2019 eest jätab kohus läbi vaatamata ning lahendab tsiviilasja, lähtudes 21.12.2018 esitatud nõudest alljärgnevatel põhjendustel:  21.12.2018 seisuga moodustas kostjate põhivõlgnevus 1872,26 eurot, 29.05.2019 seisuga aga 2046,02 eurot. Hageja on suurendanud nõuet perioodil alates november 2018-30.04.2019 tekkinud ja/või sissenõutavaks muutunud võlgnevuse võrra. Hageja ei ole esitanud taotlust haginõude suurendamiseks, hageja on esitanud 29.05.2019 kohtule haginõude täpsustuse. Kohus leiab, et haginõude täpsustust ei saa lugeda haginõude suurendamise taotluseks;  Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse välja mõista kostjatelt viivis põhinõudelt, so 1 872,26 eurolt alates hagi esitamisest, 29.05.2019 taotluses ei ole hageja viivise nõuet esitanud, seega on kohtu jaoks ebaselge, milliselt summalt hageja täiendavat viivist nõuab, kas 1827,26 eurolt või 2046,02 eurolt (kuna hageja märkis 22.05.2019 kohtuistungil, et jääb hagis esitatud nõude juurde). Kui hageja soovis haginõuet suurendada, siis oleks tulnud hagejal esitada kohtule korrektne taotlus, märkides ära ka lõplik nõue (sh korrektsed viivisenõuded.).  Antud asjaoludest lähtuvalt ei pea kohus võimalikuks käesoleva menetluse raames mõista kostjatelt välja võlgnevust ajavahemiku november 2018-30.04.2019 eest.
3. Hageja on esitanud arved ajavahemiku jaanuar 2015 – oktoober 2018 eest (kokku 46 arvet, tl. 10-45, 48-57). Vastavalt arvetele moodustab kostjate 20.12.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus ajavahemiku jaanuar 2015 – oktoober 2018 eest 1872,26 eurot, Kostjate poolseid võlgnevuse katteks tehtavaid laekumisi arvetest ei nähtu. Ajavahemikul jaanuar 2015-detsember 2017 hageja poolt esitatud arved sisaldavad tasu soojusenergia kasutamise eest, samuti tasu külma vee ja maja hoolduse eest, alates 01.01.2018 esitatud arved sisaldavad tasu maja hoolduse eest. Hageja esitas kohtule ka võlgnevuse arvestuse tabeli, 2018.a. novembri seisuga (sh 2018.a. oktoobri eest) moodustas kostjate põhivõlgnevus 1872,26 eurot ja viivised 1100,98 eurot (tl. 4-6). Perioodi 01.01.2015–31.12.2017 eest väljastatud arvetel oli hageja poolt märgitud viivise määraks 0,05% päevas, (hagis on hageja arvestanud viivist 0,07% päevas). Alates 01.01.2018 on hageja arvestanud viivist seadusega ettenähtud määras, so 5 0,022% päevas. Lisaks arvetele on hageja esitanud korteriomanike ühisuse korduvate, 21.05.2013 ja 17.02.2017 üldkoosolekute protokollid, maja teenustasu maksumuse kinnitamised (tl. 111-113, 115, 117-118).
4. Kostjate seaduslik esindaja ei esitanud kogu menetluse vältel vastuväiteid hagile, kohtuistungile ei ilmunud, seega eeldab kohus, et kostjate seaduslik esindaja M. L. on täies ulatuses nõustunud kostjate vastu esitatud nõudega.
5. Eeltoodud asjaoludest ning kohtule hageja poolt esitatud arvetest, samuti hagiavalduses esitatud võlgnevuse kujunemise tabelist (perioodi 01.01.2015 – oktoober 2018 eest) tulenevalt on tõendatud, et kostjate poolt oli hagejale 20.12.2018 seisuga tasumata põhivõlgnevus summas 1872,26 eurot. Viivis
6. Kuni 31.12.2017 kehtinud Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja palub välja mõista kostjatelt viivised seisuga 20.12.2018 summas 1100,98 eurot. Kostjate seaduslik esindaja viivise nõude osas vastuväiteid ei esitanud.
7. Hageja poolt perioodi 01.02.2015–31.12.2017 eest kohtule esitatud arvetel on hageja märkinud viivisena 0,05% päevas. Kohtule esitatud hagis on hageja sama perioodi eest arvestanud viivist vastavalt kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg
8. alates 01.01.201831.10.2018 on hageja arvestanud viivist vastavalt KrtS § 42 lg 1, so 0,022% päevas. Hageja palub välja mõista kostjalt välja mõista viivise kogusummas 1100,98 eurot. Hageja on täpse viivise arvestuse hagis välja toonud (tl. 5-6). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud 20.12.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 1100,98 eurot on põhjendatud osaliselt. Kuigi kostjad on olnud viivituses arvete tasumisega ning hageja on esitanud viivisenõude vastavalt seadusele, leiab kohus, et ei ole põhjendatud nõuda ajavahemiku 01.02.2015– 31.12.2017 eest viivist suuremas määras, kui oli märgitud arvetele. Kohus leiab, et see on vastuolus hea usu põhimõttega. Seega lähtub kohus arvetele märgitud viivisemäärast.
9. Kohus rahuldab hagi viivise osas alljärgnevalt: perioodi 01.02.2015–31.12.2017 eest kuulub väljamõistmisele viivis 0,05% päevas, kogusummas 775,34 eurot (70,12+63,19+59,57+16,85+ 16,46+16,08+15,69+15,29+14,91+32,56+47,67+49,88+81,65+49,53+42,10+15,71+11,82+ 11,44+11,05+10,66+10,28+9,88+9,50+9,11+8,72+9,56+9,11+8,67+8,22+7,79+7,34+6,89+6,46 +6,01+5,57), millele lisandub viivis 0,022% päevas alates 01.01.2018 kuni 20.12.2018 summas 14,14 eurot (2,25+2,05+1,87+1,68+1,48+1,29+1,10+0,90+0,70+ 0,51+0,31), kokku 789,48 eurot.

§ 367

kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 6 täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt

§ 367, VÕS § 113 lg1, § 94.

21. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus perioodi jaanuar 2015-oktoober 2018 eest summas 2661,74 eurot, sh põhivõlgnevus 1872,26 eurot ja viivised seisuga 20.12.2018 kogusummas 789,48 eurot, samuti viivis alates 21.12.2018 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus peab vajalikuks kostjate seaduslikule esindajale M. L.le selgitada, et PKS § 127 tulenevalt lasub temal kui laste varahooldust omaval isikul kohustus laste vara heaperemehelikult valitseda, sh hoolitseda selle eest, et lastele kuuluval, pärandina saadud korteriomandil lasuv võlgnevus oleks õigeaegselt tasutud. Menetluskulud 22.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1, kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, ca 90% ulatuses, siis jätab kohus 90% hageja menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 23. Hageja esindaja esitas 29.05.2019 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot, õigusabikulud seoses hagiavalduse koostamisega, ettevalmistusega kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemisega kogusummas 360 eurot ning transpordikuluga 38,47 eurot, kokku 698,47 eurot. Hageja esindaja tunnitasu moodustab 120 eurot (ilma käibemaksuta), mis on mõistliku suurusega. Hageja esindaja ajakulu: 2 tundi hagiavalduse koostamisele (6,5 lk) ja 1 tund 22.05.2019 kohtuistungiks ettevalmistumisele ja kohtuistungil osalemisele. Nimetatud kuludele lisanduvad sõiduga seotud transpordikulud marsruudil Tallinn-Jõhvi-Tallinn summas 38,47 eurot. Hageja esindaja palus kostjatelt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 4.

Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud summas 698,47 on põhjendatud ning jätab need 90% ulatuses, so summas 628,62 eurot, solidaarselt kostjate kanda. Rahuldamata osas jätab kohus hageja menetluskulud hageja enda kanda.

§ 177

lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 7 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 628,62 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (628,62 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2. Kostjate seaduslik esindaja kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud, kohtuistungile ei ilmunud, seega eeldab kohus, et menetluskulusid kostjate seaduslikul esindajal ei tekkinud. Kohus jätab kostjate menetluskulud, juhul kui nad olid tekkinud, täies ulatuses kostjate endi kanda. 26.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 27. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 8