Obsah (16)
§ 178§ 633§ 187§ 124§ 129§ 436§ 230§ 231§ 232§ 445§ 459§ 173§ 174§ 162§ 163§ 177VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-18-16869 18. veebruar 2019, Narva Kohtuasi D O (O), L O (O) hagi S O (O)
§ 178lg 1 ja 2).
Vastavalt
§ 633
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
§ 187
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED D O ja L O (hagejad) esitasid S O (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis seadusega ettenähtud miinimumsummas alates hagi esitamise päevast ehk alates 08.11.
- Hagiavalduse kohaselt on kummalegi lapsele ühes kuus tehtavad kulutused toidule 180 eurot (6 eurot päev), eluasemekulud 70 eurot, sõidukulud 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, ravi 25 eurot, riided ja jalanõud kokku 80 eurot, huvid 35 eurot, mänguasjad 25 eurot, koolikulud 50 eurot, ning muud vältimatud püsikulutused 15 eurot. Kostjal ja laste emal I O alates
- a oktoobrist kooselu enam ei ole ning poolte vahelisi suhteid on lõpetatud. I O koos lastega elab kostjalt eraldi, üürib korterit. Kostja ei osuta lastele ülalpidamist. Kostja sissetulek moodustab 1 300 eurot -1 500 eurot ja võimaldab tal anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja ei osuta lastele ülalpidamist ilma mõjuva põhjuseta. Laste ema töötab ja saab kindla sissetuleku, vaid ei saa kõiki laste kulusid katta üksi. Praeguseks katab osa laste kuludest laste ema vanaema. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise avalduse. Kohus
- novembri
- a määrusega (tl 10-11) võttis hagi menetlusse.
- novembri
- a määrusega (tl 13-14) hagi tagamise korras kohustas kohus kostjat tasuma D O elatist igakuise elatusrahana summas 150 eurot alates
- novembrist 2018 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning L O elatist igakuise elatusrahana summas 150 eurot alates
- novembrist 2018 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Samuti kohustas kohus kostjat määruses märgitud elatis kandma I O pangakontole nr XXX igakuiselt
- kuupäevaks. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. 2
(8)Tsiviilasi nr 2-18-16869 Vastavalt
§ 124
lg 1 esimesele lausele määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.
§ 129
lg 2 näeb ette, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Praeguses asjas paluvad hagejad mõista kostjalt välja kummale elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Nõutava elatise summa on
§ 129lg-st 2 lähtudes 4 500 € (250 € * 9 kuud * 2).
Kohus leiab, et hagihind on 4 500 €. KOSTJA VASTUVÄITED (tl 21-23) Kostja on nõus hagi nõudega elatise väljamõistmiseks, kuna elatise maksmine on tema vanemlik kohustus. Kostja on oma kohustust nõuetekohaselt täitnud kuni hagi esitamiseni. Kostja ei ole nõus elatise nõutud summaga. Kohus jätab otsusest välja kostja väited perioodi kohta kuni ajani, kui hagejad asusid kostjast eraldi elama. Oktoobris-novembris 2018 töötas kostja AS -is P OÜ. Tema keskmine töötasu moodustas tol ajal 640 eurot. Kostja palk järsult langes. Kostja abikaasa oli sellega väga ebarahul. Ta hakkas väljendama oma seisukoha abielulahutuse kohta. Selle põhjuseks oli nimelt tema enda ülalpidamise vähendamine, mis oli piiratud kostja poolt teenitava palgaga. 23.10.2018 sõitis kostja Tallinna komandeeringusse. Ning 25.10.2018 lahkus tema abikaasa koos lastega elukohast. Sellest sai kostja hiljem teada. Kostja arvab, et põhjendamatute abielulahutuse ja elatise sissenõudmise hagide esitamise põhjuseks on kostja oluline kaotus palgas. Hagejate esindaja märkis, et iga laps vajab 500 eurot kuus. Kostja arvab, et nimetatud arvud on ilmselgelt hagejate esindaja väljamõeldud. Ta ei esitanud kohtule oma palgaandmeid, millest lähtuvalt peab ta üksi lapsi (hagejaid) 1000 euroga kuus (ka ennast) ilma kostja abita ülal. Kostja väljendab oma arvamust lastele tehtavate kulude esitatud nimekirja kohta. Hagejate esindaja omandis on kahetoaline korter aadressil XXX, kuhu on hagejaid sisse registreeritud. Kuid hagiavalduses on tema poolt märgitud teise kahetoalise korteri aadress. Seejuures lisab ta eluasemekulude summale 70 eurot iga lapse kohta. Selle summaga ei ole kostja nõus. Samas ei nõustu kostja transpordikulutustega (20 eurot). Kool ja lasteaed on vaid mõne sammu kaugusel ega vaja täiendavaid kulutusi transpordile. Samuti ei ole kostja nõus hagis märgitud „huvid“, ,,meelelahutus“ ja „muud2 tehtavate kulutustega, mis moodustavad 150 eurot kuus. Ühtegi märgitud punkti ei ole hageja põhjendanud. Kostjal on lisaks kahele hagejale veel üks laps - poeg M O 2002. a., kellele ta maksab ülalpidamist tema emaga kokkuleppel 195 eurot kuus. Kostja leiab, et hagis ei ole esitatud temalt nõutava summa vajadust kinnitavaid tõendeid. 3
(8)Tsiviilasi nr 2-18-16869 Vanem peab täitma lapse ülalpidamiskohustust proportsionaalselt temal oleva võimega. Kahjuks ei võimalda kostjal olevad võimalused anda lastele hagejate esindaja poolt nõutavat ülalpidamist. Eestis töötatud kolme kuu eest sai kostja 1 819,68 eurot, mis moodustab keskmiselt 606,56 eurot kuus. Detsembris 2018 vahetas kostja töökoha ning loodab palga tõusule. Kuna kostja on juba pikemat aega maksnud elatist vanema poja M ülalpidamiseks 195 euro ulatuses siis on ta nõus maksma elatist samas ulatuses poegade L ja D ülalpidamiseks. Kompromissina pakkus kostja maksta laste ülalpidamiseks igakuiselt l95 eurot igale lapsele alates 01.01.
- HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA (tl 36) Hagejad ei ole nõus kostja kompromissi ettepanekuga. Kostja ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja majanduslik olukord ei saa ainuke põhjus olla elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Riigikohus on 24.10.
- a otsuses tsiviilasjas nr 3-21-118-12 asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Elatise nõude lahendamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Kostja on terve isik. Eeltoodu kinnitab, et kostjal on võimalik teenida sissetulekut sellises ulatuses, mis võimaldab tal maksta lastele elatist miinimummääras. Hageja leiab, et seetõttu ei ole kostja ebapiisav sissetulek käsitletav mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 tähenduses ning sel alusel ei saa elatist vähendada. Kostja ei tõendanud enda halba majanduslikku olukorda. Vastavalt kostja esitatud palgatõendile on kostja sissetulek piisav lastele elatise tasumiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Samuti hagejad leiavad, et palgatõend iseennast ei kajasta täielikult kostja varalist olukorda. Nt kostja omandis on kinnisvara, mis kinnitab, et kostja majanduslik olukord ei ole niivõrd halb nagu ta väidab. Hagejad on seisukohal, et kostja peab praegusel juhul tõendama, et esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses, mis ei võimalda tal maksta lastele elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja ei esitanud kohtule tõendit, mille alusel on võimalik tuvastada, et tal on olemas mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 tähenduses. Asjaolu, et kostja ülalpidamisel on lisaks alaealine laps, kelle kasuks maksab ta elatis, ühtlasi ei tähenda, et kui kostjalt mõistakse välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras hagejate kasuks, saab kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja ei võta omaks hagejate märgitud keskmised igakuised kulud. Kostja leiab, et hagejad ei põhjendanud ega tõendanud igakuiseid kulusid. Hageja arvab, et kuna ta nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras, siis ei pea hagejad oma kulud dokumentaalselt tõendama ning põhjalikult põhjendama. Ülaltoodu alusel Hagejad leiavad, et tuleb hagi rahuldada. KIRJALIK MENETLUS 4
(8)Tsiviilasi nr 2-18-16869 Kuna mõlemad pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus
- jaanuari
- a määrusega (tl 39-40) vaadata tsiviilasi läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku esitada täiendavad selgitused ja tõendid. Mõlemad pooled esitasid täiendavad tõendid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 436
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
§ 230
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 231
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
§ 232lg 1 kohaselt.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud
§ 232
lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Hagejate nõudeks on mõista kostjalt välja elatise seadusega ettenähtud miinimummääras igale hagejale, mis
- aastal moodustas 250 €,
- aastal 270 €, alates hagi esitamise päevast, milleks on 8.11.
- Samuti nõuavad hagejad kohustada kostjat kandma elatis nende ema pangakontole igakuiselt
- kuupäevaks. Kostja ei ole elatise suurusega nõus, on täitnud hagejate ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt. Kostjal on lisaks üks laps, kelle ülalpidamiseks maksab ta 195 € elatisena. Kostja on nõus ka iga hageja ülalpidamiseks maksma 195 € elatisena. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Kohus tuvastas hageja D O sünnitõendiga (tl 6), et ta on sündinud XXX ja et kostja on tema isa. Hageja L O sünnitunnistusega (tl 7), et ta on sündinud XXX ja et kostja on tema isa. 5
(8)Tsiviilasi nr 2-18-16869 PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejate vanemad elavad alates
- a oktoobrist lahus ning et hagejad elavad ema juures. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülalpidama mõlemad vanemad. Aastal 2018 oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 500 eurot, pool sellest moodustab 250 eurot. Alates 2019 on kuupalga alammääraks 540 eurot, pool sellest moodustab 270 eurot. Asja materjalide kohaselt (tl 29, 30, 53, 55, 57, 60, 64, 69 pöördel) kandis kostja hagejate seadusliku esindajale
- a oktoobris 90 €, elatisena
- a novembris ja detsembris ning
- a jaanuaris igakord 300 €.
- aastal aga kahe lapse peale pidi olema tasutud igakuiselt kokku 500 €,
- aastal kokku 540 € kuus. Seega ei täida kostja laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja lastel on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist. Kostja ei maksa elatist ka kompromissina pakutud ulatuses ehk 195 € ühe lapse kohta. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kostja väidab, et hagejate esindaja ei esitanud andmeid oma töötasu suuruse kohta, mis võimaldab tal üksi lapsi ülal pidada summas 1 000 € kuus. Vanemate ülalpidamiskohustuse rahaline ulatus võib sõltuvalt vanema varalisest seisundist erineda. Kostja väidab, et hageja ei tõendanud, et ühele lapsele kuluks igas kuus elatise kahekordne miinimummäär (s.o
- aastal 500 eurot ühe lapse ja 1000 eurot kahe lapse kohta ning
- aastal 540 eurot ühe lapse ja 1 080 eurot kahe lapse kohta). Samuti kostja on arvamusel, et hagejate esitatud kulutuste suurus on ülepaisutatud ja nimetab konkreetseid kulutusi, mille suurusega ta nõus ei ole. Muuhulgas väidab kostja, et hagejaid on sisse registreeritud ühes korteris, kuid hagiavalduses märgiti teise elukoha aadress, seejuures lisatud eluasemekulud iga lapse kohta 70 €. Kostja ei ole selle rahasummaga nõus. Kohus tegi hagejate esindajale ettepaneku (tl 39-40) esitada tõendid oma sissetulekute kohta ja selgitada mis vahenditest ta lapsi ülal peab. Samuti tegi kohus hagejate esindajale ettepaneku selgitada vaidlusaluste kulutuste vajadust ja suurust. Vastavalt hagejate esindaja esitatud pangakonto filtreeritud väljavõttele (tl 59) sai ta tasu I OÜ-lt ajavahemikul 01.09.2018-25.01.2019 kokku summas 2 164,46 €, mis teeb kuus keskmiselt 309 € kuus. Seega iga hageja ja hagejate esindaja osa on 103 € kuus. Hagejate esindaja ei pidanud vajalikuks selgitada kohtule mis vahenditest ta lapsi ülal peab ja katab ülejäänud väidetavad kulutused. Kohus leiab, et tõendatud sissetuleku korral, kui iga pereliikme osa on 103 €, ei ole usutav, et ühele lapsele kuluks igas kuus elatise kahekordne miinimummäär (s.o
- aastal 500 eurot ühe lapse ja 1000 eurot kahe lapse kohta ning
- aastal 540 eurot ühe lapse ja 1080 eurot kahe lapse kohta). 6
(8)Tsiviilasi nr 2-18-16869 Hagejate esindaja ei selgitanud ka vaidlusaluste kulutuste vajadust ja suurust.
- a novembris avaldatud uurimuse kohaselt (vt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE poolt välja töötatud materjal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“, kättesaadav veebiaadressil http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) oli aastail 2010 – 2012 keskmine ülalpidamiskulu ühele lapsele 280 eurot kuus. Uurimuse p 7.3 kohaselt tuleks
- a seisuga arvestatud keskmist väärtust korrigeerida vastava perioodi tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Statistikaameti kodulehekülje andmetel on perioodil 2012 (IV kvartal) – 2018 (IV kvartal) toimunud tarbijahinnaindeksi muutus 9,6 %. Seega on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud ümmardatult 27 euro võrra ning
- a IV kvartali seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 307 eurot (280+27), mis oli
- aastal 193 euro võrra vähem kui miinimumelatis. Perioodil 2012 (jaanuar) – 2019 (jaanuar) toimunud tarbijahinnaindeksi muutus 12,1 %. Seega on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud ümmardatult 34 euro võrra ning
- a jaanuari seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 314 eurot (280+34), mis
- a jaanuaris oli 226 euro võrra vähem kui miinimumelatis. Samuti on osa laste vajadustest ilmselt kaetud peretoetusega, mis saab hagejate esindaja summas 110 € igakuiselt (tl 52-58). Kostja viitab täiendavalt sellele, et tal on veel üks laps – poeg M O, sünniaasta XXX (tl 26), kelle ülalpidamiseks tasub ta igakuiselt 195 € lapse emaga kokkuleppel (tl 28). Kostja on nõus maksma elatist samas ulatuses (195 €) hagejate ülalpidamiseks. Hagejad kostja ettepanekuga nõus ei ole. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt esitatud tõenditele (tl 25) on perioodi 01.10.2018-30.11.2018 eest kostjale tööandja välja maksnud kokku 1 279,68 € ehk keskmiselt 640 € kuus.
- a detsembri eest (tl 63) on kostjale välja makstud 520,01 €. Vaatamata tõendatud sissetuleku suurusele, laenumaksete tasumisele, lisaks ühele lapsele 195 euro suuruse elatise maksmisele on kostja nõus igale hagejale tasuma elatist summas 195 €. Sellest teeb kohus järelduse, et kostjal on veel sissetulekuid, millest ta saab ülal nimetatud kulutused kanda. Samas ei saa laenu tasumine olla aluseks elatise suuruse vähendamiseks. Kui laen võeti väidetavalt pere huvides, saavad laste vanemad jagada oma kohustusi kokkuleppel või eraldi menetluses. Arvestades kostja valmidust tasuda igakuiselt 195 euro suurust elatist hagejate ülalpidamiseks, samuti asjaolu, et hagejate esindaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et laste ülalpidamisel tema igakuised kulutused elatise miinimummääraga võrduvad, leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt välja kummalegi hagejale elatis 195 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tulenevalt hagejate soovist ja
§ 445
lg 1 sätestatust, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Elatis tuleb tasuda iga kuu 15.kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. 7
(8)Tsiviilasi nr 2-18-16869 Kohus selgitab pooltele, et
§ 459
lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kõik otsuses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. MENETLUSKULUD
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 174
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Vastavalt
§ 163
lg-le kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti vaidluse sisu ning olemust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
§ 177
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 8
(8)