← Eesti

1-18-10497/13

Obsah (6)§ 306§ 7§ 309§ 189§ 175§ 181

1-18-10497 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2019, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-10497 (18244000062) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtui

§ 306

, § 309 lg 1, 2, § 311-312, § 314, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2kohus otsustas: Prokurör Süüdistatav Mõista Dmitri Jakubovitš süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi õigeks. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 510 eurot, sh tasu 425 eurot ja käibemaks 85 eurot. Menetluskulud (kaitsjatasu 90 eurot + 510 eurot, kokku 600 eurot ning 36 eurot kannatanu sõidukulude hüvitis) jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest ehk hiljemalt 22.07.

  1. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ehk hiljemalt 12.07.
  2. Kohtuotsus jõustub 15 päeva möödumisel alates kohtuotsuse kuulutamisest ehk 23.07.2019 juhul kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni. Menetluskulude kindlaksmääramise osas on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. 1

(9)1-18-10497 SÜÜDISTUS
  1. Dmitri Jakubovitš süüdistatakse selles, et tema 25.01.2018 kella 06.40 paiku S S kui valdaja tahte vastaselt sisenes S S elukohta ehk elamiseks kasutatavasse ruumi aadressil xxx lukustamata ukse kaudu. Seega süüdistatakse Dmitri Jakubovitšit KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o valdaja tahte vastaselt ruumi ebaseaduslikus tungimises, kui see on toimepandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. POOLTE SEISUKOHAD
  2. Prokurör viitas oma lõpukõnes, et antud asjas tegemist ei ole ilmselgete asjaoludega. Teada on, et kannatanu hinnangul 25.01.2018 hommikul oli tema korteris võõras inimene, sest ta kuulis uksepauku, tundis õhu liikumist ja riiete sahinat. Teistele ei olnud antud luba selles korteris viibida. Kui ta kargas voodist, siis samal ajal kui ta liikus oma esikus, käib kinni vastaskorteri uks. Komplektis hilisema teadmisega, et vastaskorterist keegi ei välju ega akendest välja ei roni, kannatanu teeb järelduse, et see inimene, kes oli tema korteris on nüüd vastaskorteris, mis on eluliselt usutav versioon. Tunnistaja ütleb, et tema korteris ehk kannatanu vastaskorteris oli süüdistatav, kelle kohta tunnistaja teadis, et ta tuleb ja kelle kohta tunnistaja lõplik versioon on, et ta tuli korterisse ja tunnistajat see ei häirinud, sest ta teadis, et süüdistatav tuleb. Palju taandub tunnistaja ütluste usaldusväärsusele. Jah, tunnistaja on kohtus asju segamini ajanud. Samale küsimusele vastas ta erinevalt, siis ütles, et oli segadusse aetud. Viimane versioon oli, et süüdistatav tuli korterisse ise ja ei tahtnud, et ust avataks. Tunnistaja arvas, et keegi võis minna temale järgi, edasi ei süvenenud sellesse. Tunnistaja on kriminaalkorras karistatud isik. Tema varasemad karistused narkootikumide tarvitamise eest viitavad, et ta võis olla tuttav süüdistatavaga. See, et ta oli varem karistatud aga ei tähenda, et talle saab vajadusel ütlused nö suhu panna. Tunnistaja taust on, et mingid asjad oli 2012.a, siis oli „tühi maa“ ja siis tulevad karistused pisivarguste eest veebruaris
  3. Mingit kasu sellest, et politsei teda tunnistajana kaasab ja küsitleb tunnistaja ei saa. Miski ei takistanud tal öelda, et oli kodus aga ust ei avanud. Süüdistatav ütles, et käis prokuratuuris koos tunnistajaga. Ei välista, et see võis nii olla ja see ei ole keelatud. Seadus lubab tunnistajat, kannatanut istungiks ette valmistada. Kui toimub menetlustoiming, ülekuulamine, siis see pidi olema hiljem ka kaitsjale esitatud. Kui isik muudab eeluurimises oma ütlusi, siis prokurör võib menetluse lõpetada. Toimikus sellist protokolli ei ole. Küsimus on, miks süüdistatav saadab tunnistajat prokuratuuri, kas seetõttu, et tunnistaja valetas või sunnib tunnistajat muutma oma ütlused. Tunnistaja ei saa mingit kasu sellest, et ta valetaks, et süüdistatav oli tema aadressil. Kui tunnistaja oleks tahtnud ennast sellest menetlusest distantseeruma, siis kõige lihtsam versioon oleks, et olin kodus lastega ja ust lahti ei teinud. Süüdistatav möönis, et oli kasiinos, aga ei ole tõendeid selle kohta, millal ta kasiinost lahkus. Oleks võimalik uurida videosalvestised, aga uurija jättis seda tegemata. Võimalik, et mingi hetkeni oli kasiinos, see on lahti kuni kella 7-ni hommikul ja siis võimalik, et läks viima last kooli. Süüdistatava ema kinnitas versiooni, et isa viib last kooli. Seda võib teha süüdistatava ema ise või tema vend, aga see on pigem erand. Kuupäevaselt ei osanud süüdistatava ema midagi öelda. Süüdistatava ema ütlused ei tõenda, et ta viis 25.01.2018 hommikul last kooli. Kannatanu ütles, et see oli tema jaoks ootamatu ja ehmatuse koht. Kui enamus lööks sellisele juhtumile käega, siis tema pöördus politseisse. Välistamise meetodil jõuame, et kui tunnistaja rääkis, et süüdistatav oli tema korteris ja kannatanu korterist tunnistaja korterisse keegi läks üle, siis süüdistus on tõendatud. 2
(9)1-18-10497 Tuvastamata on kuidas süüdistatav pääses trepikotta. Tunnistaja möönis, et trepikoja uks võis lahti olla, kuigi ei pruukinud lahti olla. Selle asjaolu tuvastamata jätmine ei välista süüdistuse põhjendatust. Jakubovitš on praeguseks oma karistuse ära kandnud, siis see kuritegu oli toime pandud katseajal, aga kuna karistus on ära kantud, siis liidetavat karistust KarS § 65 lg 2 mõistes ei ole. Ka peale seda juhtumit ei olnud Jakubovitšile uusi kahtlustusi teistes kriminaalasjades esitatud. Karistusregistrist nähtub narkosõltuvus, vähemalt mingil hetkel. Trahvid on tasumata. Ei saa püstitada versiooni, et tegemist ei ole tõsise kuriteoga, perspektiivis on näha, et rahalisi karistusi ta ei täida. Vanglakaristus – teo olemusest, ajavahemikust lähtudes, teo toimepanemise ajast kuni tänaseni, kui ta pole uusi kuritegusid toime pannud, siis puudub alus saata ta reaalselt karistuse kandmisele. Saab kohaldada karistusest vabastamist koos käitumiskontrolliga. Prokurör palus karistuseks mõista 2 kuud vangistust katseajaga 1 aasta käitumiskontrolliga, lg 1 käitumiskontrolli nõuetega. Välja mõista menetluskulud, lubada tasumine ositi.
  1. Kaitsja arvates süüdistus ei ole põhjendatud ning süüdistatav tuleb õigeks mõista. Tunnistaja K on ebausaldusväärne tunnistaja. Miks mõned asjaolud jäid varem ilmumata, nt et süüdistatav iga hommik viib last kooli, siis süüdistatav on lähtunud, et tunnistaja rõõnab teda. Süüdistatav käis tunnistajaga prokurör Listov’i juures. Listov kinnitas, et K ja süüdistatav käisid tema juures, aga peale vestlust prokuröriga jäi tunnistaja selle juurde, et see oli süüdistatav. Ka kohtus jäi K selle juurde, et süüdistatav käis tema juures. K ütlused on täis vastuolusid – kas välisuks oli avatud või mitte, kas ta avas ukse ja lasi sisse või süüdistatav astus korterisse ise, kas koputati 10-20 min peale tulekut või koheselt peale Jakubovitši tulekut. Need vastuolud on seda laadi, et usaldust nende vastu ei ole. Tunnistaja ütlused on vastuolus ka kannatanu ütlustega. Kannatanu ütles, et abikaasa jalutas koeraga õues, ta ei näinud kedagi sisenemas trepikotta ega kedagi suitsetamas. Tunnistaja aga ei näinud koeraga jalutavat kannatanu abikaasat. Tegemist on põhjendatud kahtlusega, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Tema ütluste järgi iga päev viib ta last kooli. 25.01.2018 oli argipäev, ka sel päeval pidi ta viima oma last kooli. Ema kinnitas, et nii see oli, et iga päev viis oma last kooli, erandeid sellest ei olnud. Võimalik, et tunnistaja ise käis kannatanu korteris, ka karistusregistri väljavõtted viitavad, et tunnistaja ise võis seal korteris käia, ta on süstemaatiline varas. Jakubovitš on aga süüdi mõistetud joobes juhtimise ja narkootikumide eest. Jakubovitši süü ei ole tõendatud.
  2. Süüdistatav D.Jakubovitš eitas oma süüd ja osutas, et tunnistajal Kl (kes osutab Jakubovitš’ile kui tema korteris viibinud isikule) on kasu valeütluste andmisest, ta tahab viia kahtlustust enda juurest eemale. Ei ole seda kuritegu toime pannud. Kuriteokoosseis
  3. KarS § 266 lg 2 p 1 puhul tegemist on formaalse vältava süüteoga, mis algab kaitstud alale sisenemisega ja lõpeb sealt väljumisega. Objektiivseteks tunnusteks on valdaja tahte vastaselt võõrasse elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseaduslik tungimine või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseaduslik täitmata jätmine. Eluruumi mõiste sisustamisel tuleb lähtuda sellest, kas seda kasutatakse faktiliselt üksikisiku või isikute hulga (perekonna) elamiseks või on see ruum selleks mõeldud. Antud koosseisuga kaitstav õigushüve on avalik kord, aga ka isikute õigus privaatsusele ja kodu puutumatusele (PS § 26, 33) 3
(9)1-18-10497 KOHTU SEISUKOHT
  1. Tuleb nõustuda nii prokuröri kui kaitsja seisukohaga, et antud asjas tegemist ei ole ilmselgete asjaoludega. Uuritud tõendite pinnalt tuvastab kohus siiski järgmist. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud
  2. Pooled ei vaielnud selle üle, et süüdistuses märgitud korteri puhul tegemist on elamiseks kasutatava ruumiga. Vaidlust ei olnud ka selles, et süüdistuses märgitud ajal sellesse korterisse tungiti sisse. Üksikasjalikumalt nähtub see kannatanu ütlustest.
  3. Kannatanu S S ütluste järgi 25.01.2018 elas ta aadressil xxx. Hommikul oli oma elukohas, korter asub esimesel korrusel. Kella poole seitsme ajal korteri uks oli kinni, aga ei olnud lukustatud, sest igal hommikul jalutab abikaasa koeraga, aga see rauduks lukustub väga valjult, siis abikaasa püüdis teda mitte üles äratada ja ust mitte lukustada. Oli suures toas voodis. Selles korteris puudub uks suure toa ja esiku vahel, seetõttu kuulis kuidas abikaasa läks välja. Siis tundis, et näkku puhus külma õhku. Seejuures kuulis esikus riiete sahinat. Ei mäleta, kas küsis sõnaliselt, kes esikus on. Tõusis voodist ja jooksis koridori. See on väga lähedal, mõned sammud. Uks oli siis ikka veel lahti. Kui keeras ennast esiku suunas, siis läks uks kinni.
  4. Kannatanu abikaasa jäi tunnistajana üle kuulamata, keegi pooltest pole seda taotlenud. Samas keegi ei seadnud kannatanu S ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla, sh kaitsja avaldas, et ei kahtle kannatanu ütlustes, mis on järjepidevad ning ei ole põhjust kahtlustada teda valeütluste andmises. Kohus nõustub sellega, et kannatanu ütlused on järjepidevad, üksikasjalikud ja puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses.
  5. Seega kannatanu S ütluste alusel tuvastab kohus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 25.01.2018 kella 6.40 paiku toimus ebaseaduslik ja valdaja tahte vastane sissetungimine kannatanu kasutatavasse eluruumi – tema elukohana kasutatud xxx korterisse.
  6. Antud asjas taandus vaidlus poolte vahel sellele, kes oli selleks kannatanu korterisse sisse tunginud isikuks. Süüdistusversiooni järgi oli see süüdistatav Dmitri Jakubovitš. Kaitseversiooni järgi aga viibis Jakobovitš süüdistuses märgitud ajal hoopis teises kohas ning pole seda kuritegu toime pannud.
  7. Kannatanu S sissetungijat ära tunda ei osanud, sest pole teda näinud. Kannatanu ütluste järgi kui ta tegi välisukse lahti, siis vastaskorteri nr 1 uks pandi kinni. Korter nr 1 asubki kohe vastas. Šokiseisundis püüdis ta avada ust, koputas, ust lahti ei teinud, siis tuli oma korterisse tagasi. Hüüdis pojale, et helista isale. Jätkas korteri nr 1 uksele koputamist, tugevasti. Korteri nr 1 ust ei avatud. Siis tuli kohale abikaasa, kellele poeg helistas. Palus pojal panna ennast riidesse ja vaadata väljast, et korteri nr 1 aknast keegi välja ei hüppaks. Siis abikaasa läks bussile tööle. Kannatanu pojaga jäid ootama politseid. Veel mitmel korral käisid korteri nr 1 uksele koputamas. Keegi ust ei avanud. Politsei jõudis kohale kiiresti, kell 10 oli kannatanu juba tööl. Politseid oodates, jälgis korteri nr 1 ust.
  8. Ka selles osas jäid kannatu poeg ja abikaasa, kellele S oma ütlustes viitab, tunnistajatena üle kuulamata, keegi pooltest pole seda taotlenud. Samas ka selles osas puudub alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, need on samamoodi järjepidevad ja üksikasjalikud ning kohus tuvastab nende alusel, et sissetungimine kannatanu korteri esikusse oli ajaliselt minimaalne ja võis kesta mõned sekundid. Sellele osutab kannatanu kiire reageerimise viis. Ta tundis, et näkku puhus külma õhku (kannatanu oli suures toas, ust suure toa ja esiku vahel ei ole ning külm õhk trepikojast läkski läbi esiku suurde tuppa, kus oli kannatanu), siis kuulis kannatanu riiete sahinat, millest kannatanu 4
(9)1-18-10497 tõusis voodist ja jooksis koridori. Kui keeras ennast esiku suunas läks korteri välisuks kinni ja kui kannatanu tegi selle lahti, siis vastaskorteri nr 1 uks pandi kinni. Kannatanu ütlused osutavad, et viivitamatult peale kannatanu korteri esikus viibimist ja kannatanu korterist lahkumist peitis sissetungija ennast vastaspool asuvasse korterisse nr
  2. Antud asja võtmeküsimuseks ongi, kas selleks isikuks oli süüdistatav või mitte.
  3. Süüdistusversioon rajaneb selles osas ainult ühele tõendile – tunnistaja V K ütlustele. Prokuröri esitatud dokumentaalne tõend – Xxx OÜ 8.02.2018 vastus nõudekirjale tõendab vaid seda, et süüdistatav D.Jakubovitš on xxx kasiino kliendina registreeritud ja 24.01.2018 sisenes ta kasiinosse viimane kord kell 22.17 ja 25.01.2018 esimene kord kell 13.
  4. Kliendi lahkumise aega ei registreerita (II kd tl 1-3). Seega, millal süüdistatav lahkus 24.01.2018 hilisõhtul või 25.01.2018 varahommikul ei ole teada.
  5. Kannatanu S selgitas, et korteris nr 1 elas 25.01.2018 seisuga tütarlaps V (K) kolme lapsega. Süüdistatav ja kaitsja viitasidki, et tema (K) võiski käia kannatanu korteris. Kuna kannatanu sissetungijat ei näinud, ühtegi tema tunnust ja üldse mingit kirjeldust pole andnud, ei saagi seda välistada. K elab vastaskorteris, samas trepikojas, kannatanu elulaad, st et hommikuti jalutab kannatanu abikaasa koeraga ja siis ei lukusta korteri ust, võis olla talle teada, avastamise korral on tal olemas garanteeritud varjupaik, kuhu ta võib ennast peita, s.o tema enda vastaspool asuv korter. Ehk tegemist on tõesti elujõulise kaitseversiooniga. Seega ebaselgeks jääb, kas kannatanu korteris on käinud süüdistatav Jakubovitš, tunnistaja K (või nad mõlemad) või hoopis keegi tuvastamata kolmas isik. Et see oli just süüdistatav Jakubovitš, selle kohta küllaldased ja usaldusväärsed tõendid puuduvad.
  6. Süüdistatav ise eitab, et 25.01.2018 oleks ta käinud tunnistaja K juures (aga see on ainuke, mis seob teda esitatud süüdistusega ja kannatanu korterisse tungimisega) ning Jakubovitš’i korteris nr 1 viibimist kinnitavad vaid tunnistaja K ütlused, mis aga ei ole kohtu arvates usaldusväärsed.
  7. Tunnistaja K ütluste järgi 25.01.2018 elas ta, nagu praegugi elab, xxx korteris. Hommikul oli kodus. Kella 6-7 vahel ärkas üles, läks suitsetama trepikoja ette, õue. Tol päeval hommikul nägi D.Jakubovitš’it, ta tuli tema juurde, see oli kella 7 ajal, täpsemalt ei oska öelda. Helistas tunnistajale ja ta avas oma korteri ukse. Ei pidanud oma korterist väljuma, et teha trepikoja ust lahti, Jakubovitš ütles, et trepikoja uks oli lahti. Tuli niisama kohvi juua, jõid kohvi. Tol hommikul koputati tema korteri uksele, korduvalt. Ei saanud aru, kes koputab. Sel ajal oli Jakubovitš tema korteris, köögis. Kui uksele koputati oli lapsega toas, lapsel oli palavik. Ust ei avanud, sest oli haige lapse voodi juures. Kaua koputamine kestis ei oska öelda, oli hõivatud teiste asjadega. Jakubovitš oli siis köögis.
  8. Kohtu arvates tunnistaja K ütlused on ebaloogilised, eluliselt mitteusutavad ja vastuolulised. K ise kinnitas, et sõprussuhteid Jakubovitš’iga tal ei ole, nad on juhututtavad (Jakubovitš tunnistab, et tunneb Kt, aga eitab suhtlemist temaga). Samas juhututtava Jakubovitš’i soov tulla varahommikul tema juurde kohvi juua ei üllata Kt kuidagi, mis ei ole eluliselt usutav. Seda veel rohkem olukorras, kus K edasiste ütluste järgi üks tema lastest oli haige, tal oli palavik, nii, et mõni päev hiljem, kui ta sai juhuslikult kannatanuga kokku, siis kannatanu küsimusele, miks ta (K) ust lahti ei teinud, viitaski tunnistaja sellele, et istus haige lapsega. Üldiselt teada on, et juhututtavad ei käi varahommikuti külas kohvi joomas ja seda vähem võib eeldada sellist külalislahkust haige lapsega ema puhul.
  9. Hiljem oma ütlustes annab K veel ühe seletuse, miks ei teinud ust lahti, nimelt Jakubovitš palus teda ust mitte avada. Ei küsinud Jakubovitš’ilt, miks ei tohi ust avada. Jakubovitš oli tema juures umbes 1-2 tundi, täpselt ei mäleta. Ka need tunnistaja ütlused ei ole kohtu arvates 5
(9)1-18-10497 usaldusväärsed. Kohus on eelpool juba märkinud, et ebausutav on vähetuttava poolt varahommikul haige lapsega ema juurde kohvile tulek. Usutav ei ole ka see, et selline varahommikune kohv võis kesta 1-2 tundi. Usutav ei ole ka see, et ootamatu vähetuttava külalise palvele mitte vastata tungivale koputamisele vastu tema korteri ust, mis algas just peale Jakubovitš’i korterisse astumist, reageerib tunnistaja ükskõikselt, see ei tekita temas küsimusi, ta ei reageeri sellele ning korduv ja tungiv koputamine ei sega teda ega tema haiget last. K ütluste ebausaldusväärsusele osutab ka asjaolu, et hilisemal kokkusaamisel naabrinaisega (kannatanuga) ei räägi tunnistaja, et tema juures oli külas vähetuttav isik (s.t Jakubovitš), kes palus ust mitte avada, vaid räägib ainult oma palavikuga lapsest.
  1. Ka teistes olulistes osades on K ütlused vastuolulised ja ei riimu teiste tõenditega. Nii ütles ta, et kui läks suitsetama oli trepikoja uks kinni. Kui inimene siseneb trepikotta, siis juhtub erinevalt, uks võib sulguda, võib ka mitte. Siis ütles, et sissekäiku võis siis saada vabalt, uks oli avatud, sest oli talv, magnetlukk külmub ära. Edasi aga ütles, et kui tuli tagasi trepikotta, siis ei mäleta, kas pani ukse kinni. Siis täpsustas, et trepikoja uks oli lahti, jalaga lükkas lund eest ära. Ei teinud Jakubovitšile lahti ei oma korteri ust ega trepikoja ust. Varem ütles et tegi ukse lahti, sest ajas segamini. Kannatanu ütluste järgi on aga välistatud võimalus, et trepikoja uks võis jääda lahtiseks. Tema ütluste järgi trepikoja välisuks käib lahti magnetvõtmega. See sulgeb automaatselt. Ei juhtu kunagi, et trepikoja uks oleks lahti, naabrid jälgivad, et see oleks alati kinni.
  2. K ütles ka, et suitsu tehes õues naabrit koeraga ei näinud. Need ütlused on otseses vastuolus kannatanu ütlustega. Kannatanu S ütluste järgi kui abikaasa tagasi tuli, siis küsis, mis juhtus ning ta ütles, et oli kogu aeg trepikoja ees ja nägi ka trepikoja ust. Kui hiljem rääkisid, ütles, et peale tema väljumist keegi ei sisenenud trepikotta. Arusaamatuks jääb kuidas K võis mitte märgata koeraga jalutavat kannatanu abikaasat.
  3. Kannatanul Sl puudub alus tunnistaja K laimamiseks. S ütluste järgi V lapsed mängisid koeraga. Rohkem ei tea temast midagi. See näitab, et kannatanu ja tunnistaja vahel ei olnud konflikte vms, mille tõttu kannatanu võiks anda valesid ütlused. Sama kinnitas ka K S suhtes. Samuti süüdistatava ja tunnistaja K enda ütlustest nähtuvalt ei ole nende vahel tihedaid suhted. K ütluste järgi nad ei ole sõbrad, lihtsalt suhtlevad omavahel. Süüdistatava ütluste järgi tunneb ta K’t ja on varem selles korteris käinud, sest kandis karistust tema vennaga koos, see oli oktoobrikuus
  4. See näitab, et ei kannatanul S’l ega süüdistataval Jakubovitš’il ei ole alust tunnistaja K kahjuks valeütluste andmiseks.
  5. Süüdistatav ja kaitsja osutasid ka sellele, et neile teadaolevalt on tunnistaja K varem karistatud ja ta pani toime varguse. Karistusregistrist nähtuvalt V K on karistatud Viru Maakohtu 15.11.2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ehk süstemaatilise varguse eest. Samuti tal on 10 kehtivat väärteokaristust, sh korduvalt NPALS § 151 lg 1 ja KarS § 218 lg 1 järgi ehk narkootikumide tarvitamise ja pisivarguste eest (II kd tl 25-27). Prokuratuuri infosüsteemi (PRIS) järgi uusi kriminaalasju, kus Kle oleks esitatud kahtlustus, ei ole (II kd tl 29-36).
  6. Tunnistaja varasemad karistused ja kalduvus narkootikumide tarvitamisele ei välista iseenesest tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kuritegu, mille eest K’t karistati, pani ta toime 13.11.2018 ehk ca 10 kuud peale antud kuriteo sündmust, nii et neid ei saa kuidagi siduda omavahel ja need ei avalda otsest mõju tunnistaja ütluste usaldusväärsuse hindamisele. Samas juba kohtu poolt varem tuvastatud vastuolud tunnistaja K ütlustes ja vastuolud teiste tõenditega on niivõrd ulatuslikud ja sügavad, et kohus peab K ütlused tervikuna ebausaldusväärseteks ja jätab need täies mahus tõendikogumist välja.
  7. Kohtu veendumust, et K ütlused on tõendina ebausaldusväärsed, süvendab asjaolu, millest tunnistaja ise rääkis ülekuulamisel ja mida sisuliselt kinnitasid ka prokurör ja kaitsja oma 6
(9)1-18-10497 seletustes. Nimelt, vastates süüdistatava küsimustele kinnitas K, et on käinud süüdistatavaga koos prokuratuuris, sest soovis muuta oma varasemad ütlused, aga peale vestlust prokuröriga otsustas seda mitte teha (istungiprotokolli lk 9).
  1. Ilma tunnistaja K ütlusteta aga ei ole D.Jakubovitš’i suhtes ühtegi süüdistatavat tõendit. Et süüdistus on põhjendamata kinnitab ka süüdistatava esitatud kaitseversioon.
  2. Süüdistatava kaitseversiooni järgi ei käinud ta kannatanu korteris ega viibinud peale seda tunnistaja K korteris. Süüdistatava ütluste järgi 25.01.2018 ei käinud ta tunnistajal Kl külas. See on välistatud, sest iga päev kell 7 viib süüdistatav oma tütart bussijaama, et ta läheks kooli. Tütar õpib xxx koolis. Viib teda Jõhvi bussijaama bussile nr xxx. Buss väljub kell 7.
  3. Tütar elab temaga (süüdistatavaga) koos. Iga päev teeb nii. Ei helistanud ega suhelnud tunnistajaga.
  4. Kohtu arvates leidis kaitseversioon kinnitust osaliselt.
  5. Süüdistatava ütlused ei jäänud paljasõnalisteks. Süüdistatav osutas, et tema ema Z J näeb, et ta iga päev viib last kooli. Kaitsja taotlusel tunnistajana üle kuulatud Z J (D.Jakubovitš’iga koos elav tema ema) kinnitas, et pojal on olemas tütar A, ta õpib xxx koolis. Koolis käib ta nii, et autoga viiakse ta bussijaama ja siis bussiga nr xxx läheb kooli. Hommikul viib last bussijaama poeg. Buss väljub kell 7.25, kell 7.10 sõidavad nad kodust välja. Ka jaanuaris 2018 see oli nii, see alati toimub nii. Kui poeg on haige, siis võib aidata veel üks poeg. Kui Dmitri Jakubovitš kandis karistust, siis tunnistaja ise viis tema tütart kooli. Kes 25.01.2018 on last kooli viinud ei tea. Mõnikord on juhtunud, et Dmitri kodus ei ööbi, aga ka siis kiirustab ta koju, sest tütar tahab, et just isa viiks teda kooli.
  6. Kuigi Dmitri Jakubovitš ja Z J ütlused eraldivõetuna ega koostoimes ei võimalda tuvastada, kus kohas viibis süüdistatav 25.01.2018 varahommikul kella 6.40 ajal, on need piisavad, et tuvastada kõrvaldamata kahtlus D.Jakubovitš’i süüdiolekus, mis tuleb tõlgendada tema kasuks (

§ 7lg 3).

Täiendavaid tõendeid antud asjas ei ole võimalik koguda. Keegi pooltest ei taotlenud süüdistatava alaealise tütre A tunnistajana ülekuulamist ning puudub reaalne tõenäosus, et ta suudab meenutada ligi 1,5-aasta tagused sündmused, ehk kas isa viis teda tavalise argipäeva hommikul bussijaama või mitte, seda enam, et tegemist pidi olema reasündmusega, mis ei paistnud millegagi erilisega silma. D.Jakubovitš’i ja Z J ütluste järgi toimis ta sedasi argipäeviti iga päev ehk iga päev viis last kooli minekuks bussijaama. Täiendavate tõendite hankimine ja ühe või teise poole kasuks suurema selguse loomine on antud olukorras võimatu. Kõrvaldamata põhjendatud kahtlus tuleb aga tõlgendada süüdistatava kasuks.

  1. Seega, kes oli see isik, kes 25.01.2018 kella 6.40 ajal käis kannatanu korteri esikus ja pärast varjas ennast vastaskorteris nr 1 jääb antud asjas välja selgitamata. Tunnistaja K ütlused, mida kohus on varem tunnistanud tervikuna ebausaldusväärseteks, ei kõlba süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks ning kannatanu S ütluste alusel saab tuvastada vaid sissetungimise fakti, kuid mitte sissetungija isikut.
  2. Kohus ei nõustu prokuröriga, et K’l ei ole põhjust süüdistatava Jakubovitš’i rõõnamiseks ja mingit kasu sellest, et politsei teda tunnistajana kaasab ja küsitleb tunnistaja ei saa ning miski ei takistanud K’l öelda, et oli kodus aga ust ei avanud. Selliselt toimides tekkiks kohtuvälisel menetlejal kuriteokahtlus K enda suhtes. Selles mõttes tähelepanuväärt ja loogiline on süüdistatava ja kaitsja vastuväide, et K saab kasu süüdistatavale osutamisest, sest sellega viiakse kahtlustus temast endast eemale. Kaitsja osutab õigesti, et puudub alus arvata, et politsei nö pani tunnistajale mingid sõnad suhu, kui aga kannatanu osutab, et keegi sisenes tunnistaja korterisse, tunnistaja ja lapsed elavad selles korteris, tekib küsimus, kes see siis oli ehk siis võiski kuriteokahtlus langeda 7

(9)1-18-10497 Kle endale. Seega põhjendatud ja usutav on kaitse versioon, et Kl ei jäänud muud üle kui öelda, et keegi oli tal külas ja see isik sisenes korterisse.
  1. Viimane ei tähenda aga, et kohus tuvastab kannatanu korterisse tungimist tunnistaja K poolt. Tõendid selle kohta samuti puuduvad. Samas, kuigi antud asjas ei uurita K seost esitatud süüdistusega (ta on tunnistaja rollis, süüdistust temale esitatud ei ole), tuleb nõustuda, et antud olukorras, kus ta ei osutataks kellelegi teisele isikule ja olles üksi oma korteris (kui jätta lapsed kõrvale), pidanuks kahtlustus langema otse temale ja võis teha temast mitte tunnistaja, vaid kahtlustatava. See ongi reaalne motiiv, miks K võis osutada Jakubovitš’ile, kuigi teda tema korteris ei olnud. Siinkohal aga tuleb märkida, et uuritud tõendite alusel ei saa kohus tuvastada ka vastupidist ehk seda, et süüdistatavat Jakubovitš’it K korteris ei olnud. Ehk nagu kohus on varem märkinud, antud asjas ei ole tegemist ilmselgete asjaoludega ning ka uuritud tõendid ei too rohkem selgust sisse, vähemalt selles osas, kes tungis kannatanu korterisse. Seega välja selgitamata jääb ka see, kes üldse oli 25.01.2018 kella 6.40 ajal tunnistaja K korteris, sh kas ta ise oli sel ajal oma korteris. Igal juhul, kõrvaldamata kahtlust, sh võimalust, et süüdistatav siiski võis olla tunnistaja K korteris, ei või kohus tõlgendada süüdistatava kahjuks ja süüdimõistvat kohtuotsust sellele rajada ei või.
  2. Kuigi varem D.Jakubovitš oli karistatud varguse eest (viimati Viru Maakohtu 8.08.2013 otsusega, nagu see nähtub viimasest Harju Maakohtu 2.08.2016 kohtuotsusest, karistusregistris seda karistust ei ole), tema viimane karistus oli mitte varavastase kuriteo eest, vaid sõiduki joobes juhtimise eest (II kd tl 4-6; karistus pöörati täitmisele Viru Maakohtu 1.02.2018 määrusega – II kd, tl 7-11; karistus on kantud II kd tl 12), mis ei iseloomusta teda kuidagi positiivselt, kuid ei seondu oma laadilt esitatud süüdistusega, et kohus, näiteks, saaks tuvastada antud asjas äratuntava käitumismustri kontekstis D.Jakubovitš’i varasemate kuritegudega.
  3. Seega tõendatud ei ole, et süüdistuses kirjeldatud teo pani toime D.Jakubovitš. Uuritud tõendid on ebapiisavad süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks, sest esineb põhjendatud kõrvaldamata kahtlus, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

§ 309

lg 2 kohaselt kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. Järelikult D.Jakubovitš tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. MENETLUSKULUD 37. Vastavalt

§ 189

lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 175

lg 1 p 2 ja 4 kohaselt on menetluskuluks kannatanule makstavad hüvitised ning määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 38. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjale makstud järgmised summad: kohtueelses menetluses kaitsjatasu 90 eurot (II kd tl 13-14), kohtumenetluses 510 eurot (I kd tl 18). Kannatanule on 5.07.2019 määrusega välja makstud tema sõidukulude hüvitis 36 eurot. 39.

§ 181

lg 1 järgi õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid (mida antud asjas ei esine). Seetõttu menetluskulud, s.o kaitsjatasu 600 eurot ja hüvitis kannatanule sõidukulude eest 36 eurot jäävad Eesti Vabariigi kanda. 40. Asitõendeid asjas ei ole. Hagi ei olnud esitatud. Tõkend ei olnud kohaldatud. 8

(9)1-18-10497 (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.