← Eesti

2-17-17046/39

Obsah (19)§ 178§ 633§ 187§ 123§ 134§ 125§ 132§ 129§ 436§ 230§ 231§ 232§ 445§ 459§ 173§ 162§ 174§ 177§ 190

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-17-17046 14. märts 2019, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalise

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE EELNEV KÄIK A V (hageja) esitas

  1. novembril 2017 Viru Maakohtule hagi M F (kostja) vastu põlvnemise (isaduse) tuvastamise ja elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse
  2. novembri 2017 määrusega (tl 11). Kostja võttis põlvnemise (isaduse) tuvastamise nõude osas hagi õigeks. Hageja esitas
  3. jaanuaril 2018 kohtule teate, et
  4. detsembril 2017 võttis kostja isaduse omaks ning on kantud lapse isana lapse andmetesse rahvastikuregistris. Viru Maakohus
  5. jaanuari 2018 määrusega (tl 31), mis jõustus
  6. veebruaril 2018, jättis A V hagi M F vastu isaduse tuvastamise nõudes läbi vaatamata. Isaduse tuvastamise nõude läbivaatamisega seotud menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Elatise nõude osas menetlus jätkas. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt

§ 123

võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

§ 134

lg 1 esimene lause sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagi põlvnemise (isaduse) tuvastamise ja elatise nõudes sai esitatud 14.11.

  1. Hageja nõudeks on põlvnemise (isaduse) tuvastamine ja elatise väljamõistmine miinimummääras, mis oli
  2. a-l 235 €.

§ 125

kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Vastavalt

§ 132

lg-le 1 mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti.

§ 129

lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 2

(9)Tsiviilasi nr 2-17-17046 Lähtudes eeltoodust, käesoleva tsiviilasja hagihind on 5 615 € (3 500 + 235 x 9). ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt kostja on hageja isa ja peab andma temale ülalpidamist. Kostja oma kohustust ei täita. Hageja nõuab elatise väljamõistmist igakuiselt summas 235 €, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole nõutud elatise suurusega nõus (tl 37), kuna hageja jätab arvesse võtmata riikliku toetuse, mida hagejale makstakse. Kostja on arvamusel, et hageja poolt nõutavat elatisraha summat tuleb vähendada hagejale riigi poolt makstava poole toetusesumma võrra (2017.a – 50 €, alates 2018.a – 55 €) ning seega on elatisraha suurus, mida kostja peab hagejale maksma kuni 31.12.2017.a - 210 eurot, alates 01.01.2018a. – 222,50 eurot. Kostja pakkus kompromissina, et kostja kohustub maksma hagejale elatusraha alates 14.11.2017.a kuni 31.12.2017.a igakuiste maksetena 210 eurot (kokku 329 eurot), alates 01.01.2018.a kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiste maksetena 222,50 eurot või mitte vähem kui pool kehtivast minimaalpalgast kuus, millest on maha arvatud pool hagejale igakuiselt makstavast riiklikust toetusest. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja teatas kohtule (tl 41), et ei ole nõus kostja kompromissettepanekuga. Arvestades, et igale lapsele on riigi poolt ettenähtud igakuine toetus, siis juhul, kui seadusandja oleks toetuse maksmist käsitlenud viisil, nagu seda teeb kostja, oleks see ka seaduses sätestatud. Seetõtu kostja kompromissettepanek ei põhine seadusel. Samuti hageja on arvamusel (tl 57), et kuna kostja on teovõimeline täisealine isik (34.a), siis puudub hagejal kahtlus, et kostja on võimeline elatist teenima ulatuses, mis tagaks nii hageja ülalpidamise seaduses sätestatud miinimummääras kui ka kostja enda ülalpidamise selleks minimaalselt vajalikus ulatuses. Hageja on viidanud Riigikohtu praktikale, mis käsitleb millistel juhtudel saab elatise suurus olla seadusega ettenähtud miinimummäärast, samuti peretoetuste arvestamist. Hageja on seisukohal, et asjas ei ole tuvastanud asjaolusid, mida saaks pidada PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks, mis võiksid anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sellistele asjaoludele tuginenud. KOHTUISTUNG 13. augustil 2018 toimunud kohtuistungil (tl 60-61) jäi hageja oma nõuete ja põhjenduste juurde. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja jäi oma vastuväidete ja nende põhjenduste ning pakutud kompromissi juurde. Kostja seletas, et tal on uus elukaaslane, kes 2018. a aprillis sai kostja abikaasaks, ning ootab last. Kostjal on haridus 8 klassi, eriala ei ole. Kostja teeb auto- ja traktorite remonditööd juba viis aastat. Kostjal ei ole töövõimet tuvastatud. Küsimusele miks kostja ei saa keskharidust saada, ei osanud kostja vastata peale seda, et niigi on hea. Kuna kostja perre varsti peab tulema laps, töö leidmine kuskil mujal kui Eestis on raskendatav. Kuna kostjal on juba tekkinud elatisevõlgnevus, palus ta selle tasumise ajatada 1 aastaks ja 6 kuuks. Hageja ei nõustunud ei kompromissiga ega elatise võlgnevuse tasumise ajatamisega. 3
(9)Tsiviilasi nr 2-17-17046 Kohus määras kostjale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks tema varalise seisundi kohta. EDASINE MENETLUS Peale kostja esitatud tõendite ja kohtu poolt erinevatest registritest saadud andmete saamist esitas hageja oma arvamuse ja taotluse tõendite kogumiseks (tl 86-87). Kostja on esitanud oma seisukoha hageja arvamuse ja taotluse kohta (tl 99). Hiljem kostja teatas (tl 133, 134), et tal on 15.10.2018 sündinud laps ning kostja leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka selle lapse ülalpidamisekuludega. Kuna mõlemad pooled nõustusid edaspidi asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus
  1. veebruari 2019 määrusega (tl 141) pooltele tähtajad avalduste, seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning teatas lahendi teatavaks tegemise aja.
  2. märtsi 2019 määrusega lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg oli muudetud. Hageja on seisukohal (tl 160), et kostja vastuväited e ole põhjendatud. Kostja on töövõimeline keskmise vanusega mees. Kostja peab andma oma lastele ülalpidamist vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt on kostja 5 sõiduki omanik. Kostja sissetulek, mis on ilmselt osaliselt varjatud, on piisav, et anda hea ülalpidamine V F loodud perekonnale. V F ei tööta. V F sissetulek on töötutoetus ja peretoetus, kuid tema pangakonto XXX käive 4 kuu eest on praktiliselt 5 000 eurot, s.o 1 250 eurot kuus. V F kuuluvad kolm korterit, tema pangakontost tasutakse mööbli ostud, restorani külastused, ostud alkoholipoes, laenud, 2 korteriga seotud majandamiskulud, kaetakse sõidukite kasutamisega seotud kulud (kütus, kindlustus), tehakse ostud ehituskaupluses. Kusjuures V F pangakonto väljavõtte kohaselt on kulud toidu ostule minimaalsed. See tähendab, et toit 3-liikmelisele perekonnale ostetakse sularaha eest. Seega kostjal on sissetulekud, mis enamasti ei liigu kostja konto(de) kaudu, kuid on piisavad V F loodud perekonna ülalpidamiseks. Eeltoodust lähtudes on kostjal olemas sissetulek ja vara, mille arvelt ta suudab anda ka hagejale ülalpidamist seadusega sätestatud miinimummääras. Kohtumenetluse ajal hakkas kostja maksma hagejale ülalpidamist summas 250 eurot kuus, mis ka tõendab kostja võimalusi hagejale ülalpidamise andmiseks. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras, mis on 2019.a. 270 eurot kuus. Tuleb ka märkida, et Riigikohus on oma otsustes pidevalt seletab, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu
  3. veebruari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13;
  5. veebruari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 216-118651, p 10;
  7. oktoobri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb kasutada Riigikohtu eelnimetatud seletusi. Seega, isegi kostja väike palk ei ole põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära (hageja aga leiab, et asjast on tuvastatav, et kostjal „ametlik palk“ ei ole ainuke kostja sissetulek). Samuti võib kostja anda hagejale ülalpidamist oma sõidukite müümisest saadud raha arvelt. Seega peab kostja maksma hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja on seisukohal, et kostja 15.10.2018 sündinud lapse olemasolu ei anna samuti alust väljamõistetava elatise vähendamiseks. Kostja ongi väitnud, et hagejale elatisraha määramisel tuleb arvestada ka selle lapse ülalpidamiskuludega. Kuid kostja ei toonud esile, millised on kostja iga lapse vajadused ja tema võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Seega kostja ei ole esitanud oma väite juures ühtegi asjaolu, mis annaks põhjust elatise määramisel arvestada teiste lapse olemasolu. Ainult asjaolu, et kostjal on teine laps, ei anna alust elatise vähendamiseks hagejale alla seadusega sätestatud määra. 4
(9)Tsiviilasi nr 2-17-17046 Asjas kogutud tõendite kohaselt lapse ema, V F, omandis on 3 korterit, mistõttu see laps on materiaalselt hästi kindlustatud. Lisaks tuleb märkida, et on tegemist oma perekonna planeerimise küsimusega. Kostja võttis isaduse hageja suhtes omaks 21.12.
  1. Teine kostja laps sündis 15.10.
  2. Seega teise lapse eostamisel teadis kostja, et ta peab andma ülalpidamist hagejale ning pidi kooskõlastama oma eluplaanid oma rahaliste võimalustega. Hageja ei pea olema, võrreldes teiste lastega, vähem materiaalselt kindlustatud põhjusel, et tema isa varjab oma sissetulekuid ja eostab teisi lapsi. Lisaks märgib hageja, et hagejale peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad). Antud juhul hagejale peretoetuste saamise fakti juures ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks. Hageja palub kohtul hagi rahuldada täielikult. Kostja leiab (tl 147), et antud juhul on olemas Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestatud alus vähendada elatisraha suurust alla seadusega sätestatud piirmäära: - tuleb arvestada hagejale riigi poolt makstavate toetustega; - kostjal on veel üks alaealine laps, kellele kostja on kohustatud tagama elatise ja kes, arvestades kostja igakuulist sissetulekut, võib saada vähem kindlustatud kui kostjalt mõistetakse hageja jaoks välja elatisraha perekonnaseadusega sätestatud suuruses. Kostja esitab kohtule pangaväljavõtte, mis kinnitab osalise elatisraha maksmist hagejale kostja poolt alates hagi esitamise momendist kuni käesoleva ajani. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja elatise seadusega ettenähtud miinimummääras alates hagi esitamise päevast (14.11.2017) kuni hageja täisealiseks saamiseni XXX. Samuti nõuab hageja määrata, et kostja maksab elatusraha iga kalendrikuu eest ette. Kostja ei ole elatise suurusega nõus, palub see vähendada poole peretoetuse suuruse võrra. Samuti palub kostja arvestada, et temal on lisaks üks laps. Kostja väidab, et täitnud hageja 5

(9)Tsiviilasi nr 2-17-17046 ülalpidamiskohustust alates hagi esitamisest. Samas palub kostja ajatada 1 aastaks ja 6 kuuks tekkinud elatisevõlgnevuse tasumist. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Kohus tuvastas hageja A V sünnitunnistusega (tl 6), et ta on sündinud XXX. Hageja sünni tõendi (tl 29) kohaselt kostja on tema isa. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja vanemad elavad lahus ning et hageja elab ema juures. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülalpidama mõlemad vanemad. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Aastal 2017 oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 470 eurot, pool sellest moodustab 235 eurot. Aastal 2018 oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 500 eurot, pool sellest moodustab 250 eurot. Alates 2019 on kuupalga alammääraks 540 eurot, pool sellest moodustab 270 eurot. Asja materjalide kohaselt (tl 135, 149) kandis kostja hagejale 2018. a novembris, detsembris ja 2019. a jaanuaris elatisena igakord 250 €. 2019. a veebruaris kandis kostja hagejale elatisena 270 €. Seega ei ole asjakohased kostja väited, et alates hagi esitamisest täitis ta hageja ülalpidamiskohustust, mistõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Sotsiaalkindlustusameti 20.07.2018 teatisest (tl 52) tulenevalt hageja eest makstakse peretoetust alates 06.07.2004. Alates 01.01.2018 on peretoetuse summa 55 eurot kuus. 6
(9)Tsiviilasi nr 2-17-17046 Vastavalt esitatud tõenditele kostja sissetulekute kohta kostja palk OÜ-s A oli
  1. a-l (tl 19, 20, 121) kokku 4 352,22 €, mis on keskmiselt 362,70 € kuus. Kostja palk OÜ-s A oli 01.01.2018-31.10.2018 (tl 75, 76, 121, 148) kokku (neto) 4 791,08 €, mis on 479,11 € kuus. Sotsiaalkindlustusameti 20.07.2018 teatise (tl 52) kohaselt kostjale ei maksta toetusi ega pensioni. Maanteeameti registri andmete (tl 66-67) kohaselt kostjale kuuluvad 3 sõidukit. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 27.04.2018 (tl 63) kostja on registreerinud abielu V F (endine perekonnanimi K). Narva Linnakantselei 07.01.2019 dokumendi (tl 125) kohaselt M F ja V F 13.02.
  2. a esitatud abiellumisavalduses on abikaasad valinud varasuhteks ühisvara. Maanteeameti registri andmete (tl 68-69) kohaselt V F nimele on peale
  3. a aprilli registreeritud 2 sõidukit. Seega V F nimele registreeritud sõidukid on abikaasade F ühisvara. Kinnistusraamatus kandeid kostja kohta ei ole (tl 65). Seisuga 15.09.2018 V F nimele oli kinnistusraamatus registreeritud 3 kinnistu (tl 93), kuid nad olid omandatud enne kostjaga abielu sõlmimist, seega ei kuulu abikaasade ühisvarasse. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et kostja abikaasa pangakonto (77-80) käive 4 kuu eest on peaaegu 5000 eurot, s.o 1250 eurot kuus. V F pangakontost tasutakse mööbli ostud, restorani külastused, ostud alkoholipoes, laenud, 2 korteriga seotud majandamiskulud, kaetakse sõidukite kasutamisega seotud kulud (kütus, kindlustus), tehakse ostud ehituskaupluses. V F ei tööta. V F sissetulek on töötutoetus ja peretoetus. See annab alust väita, et kostja perekonna sissetulek on hea. Kostja põhjendab elatise suurusega mittenõustumist sellega, et hageja saab peretoetust, mille arvelt osaliselt kantakse tema kulud, samuti sellega, et kostjal on 15.10.2018 sündinud veel üks laps kellele ta peab andma ülalpidamist. Kohus arvestab asjaoluga, et alates
  4. a novembrist hakkas kostja tasuma hagejale elatist seadusega ettenähtud miinimummääras, v.a.
  5. a jaanuaris (tl 135, 149), seega kostja perre lapse sondimine ei ole asjaoluks, mis annaks alust elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Samuti ei ole alust peretoetusega arvestada. Kohus leiab kõigest ülaltoodust kogumis lähtudes, et kostjal on sissetulek ja piisav vara selleks, et täita mõlema lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatis kindlas summas alates 14.11.2017 kuni 31.12.2017 kokku 368,11 € (133,11 €
  6. a novembri 17 päeva eest + detsembri eest);
  7. a eest 2500 € (250 x 12 - 500) ning alates 01.01.2019 kuni 14.03.2019 kokku 141,94 € (
  8. a jaanuar + veebruar + märtsi 14 päeva - 520). Kokku elatise summa ajavahemiku 14.11.2017-14.03.2019 eest on 3010,05 €. Alates 15.03.2019 mõistab kohus elatis välja seadusega ettenähtud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kui kostja tasus elatise ka
  9. a märtsis, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada. Kostja palus ajatada tekkinud elatise võlgnevuse tasumist 1 aastaks ja 6 kuuks. 7
(9)Tsiviilasi nr 2-17-17046

§ 445

lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Tulenevalt kostja taotlusest ja

§ 445

lg 1 esimeses lauses sätestatust, peab kohus põhjendatuks ajatada elatise võlgnevuse tasumist 1 aastaks ja 6 kuuks. Kohus arvestab, et kostjal on 15.10.2018 sündinud laps, tema abikaasa seoses sellega ei tööta. Kohus leiab, et elatise võlgnevuse tasumise ajatamine ei riku ka hageja huve kuna igakuiselt ta saab jooksvat elatist, millele lisandub osa elatise võlgnevusest. Seega elatise võlgnevusest kokku summas 3010,05 € peab kostja igakuiselt lisaks jooksvale elatisele tasuma vähemalt 167,23 € kuus (3010,05 : 18) elatise võlgnevuse kustutamiseks. Kohus selgitab pooltele, et

§ 459

lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kõik otsuses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Viru Maakohus

  1. jaanuari 2018 määrusega (tl 31), mis jõustus
  2. veebruaril 2018, jättis A V hagi M F vastu isaduse tuvastamise nõudes läbi vaatamata. Isaduse tuvastamise nõude läbivaatamisega seotud menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja lähtuvalt

§ 162

lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Viru Maakohus 19.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-14467 määras alaealisele lapsele A V esindaja riigi õigusabi korras. Esindajaks nimetati vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Advokaadibüroost Narlex. Advokaat esitas 18.02.2019 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Viru Maakohus 11.03.2019 määrusega määras Advokaadibüroo Narlex vandeadvokaadi abile Aleksei Forstimanile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 545 eurot (lisandub käibemaks 109 eurot) ja riigi õigusabi kulude hüvitise suuruseks 7 eurot (käibemaks ei lisandu). 8

(9)Tsiviilasi nr 2-17-17046

§ 190

lg 3 esimese lause kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus peab õiglaseks vabastada kostjat hageja riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kostjal on 15.10.2018 sündinud laps, abikaasa ei tööta. Kostjalt on väljamõistetud elatis hageja ülalpidamiseks ja on juba tekkinud võlgnevus. Kohus leiab, et kostjalt hageja riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmine paneb kostjat raskesse majanduslikku olukorda. Hageja riigi õigusabi tasu ja kulud jätab kohus riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2019 kohtuotsusega. 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.