Obsah (5)

§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-6578 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. T., E. T. ja V. T. hagi J. T. ja D. T.

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A., E. ja V. T.id on J. ja D. T.i lapsed (tl 17-19). Viru Maakohtu 19.11.2018.a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-7484 piiras kohus osaliselt J. T. ja D. T.i hooldusõigust tütarde suhtes, jättes nad ilma õigusest otsustada laste elu- ja viibimiskoha määramise ning hariduse ja tervisega seotud küsimustes ning jättis nad täielikult ilma varahooldusõigusest. Laste eestkostjaks kuni nende täisealiseks saamiseni määrati S. K. (tl 9-14). 5.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses (

§ 96

2. lause)

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). 6. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes

§ 102lg 2 toodud asjaoludel võib kohus välja mõista miinimumist väiksema elatise.

1. Hagejad paluvad elatise välja mõista alates 01.05.2019.a. J. T.lt A.kle 150 eurot kuus, E.le ja V.le igaühele 100 eurot kuus; kokku 350 eurot. D. T.ilt A.le 150 eurot kuus, E.le ja V.le igaühele 100 eurot kuus; kokku 350 eurot. Hagejad arvestavad, et vanemad ei ole eelduslikult suutelised tasuma elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Kostjad leiavad, et nende majanduslik olukord ei võimalda tasuda elatist nõutud määras. Pärast täitemenetluses kinnipeetavate maksete maha arvamist jääb mõlemal kostjal järgi 430 eurot kuus.
2. J. T. töötab alates 19.02.2019.a. xxx xx AS-s ja tema töötasu oli märtsis 2019 554, 90 eurot (neto) + puhkusetasu 85, 76 (neto) ; aprillis 2019 töötasu 510, 83 eurot (neto) (tl 29-33) 3 D. T. töötab alates 02.01.2019.a. xxx xxx xxx OÜ-s ja tema töötasu (bruto) oli jaanuaris 540 eurot, veebruaris 1 167, 01 eurot, märtsis 1 167, 01 eurot ja aprillis 907, 68 eurot (tl 34). J. T. esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvad kinnipidamised täiteasjades 095/2008/5430 (Viru Maakohtu lahend kriminaalasjas 1-05-1940) 33, 35 eurot ja 066/2009/1039 (Viru Maakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-08-85053) 79, 17 eurot ja 85, 76 eurot (tl 40). Kohus märgib, et kinnipidamised täitemenetlustes ei ole

§ 102lg 2 mõttes mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks.

Kohus rõhutab, et hagejad on nõuet esitades arvestanud kostjate majanduslikku olukorda ja ülalpidamisvõimet. Kostjate vastutustundetut eluviisi (vargused, narkootikumid) ja sellest tulenevaid kohustusi ei saa kohtu hinnangul pidada põhjuseks, mida hagejad peaksid arvestama elatisenõude esitamisel. Tegelikkusele mittevastavad on kostjate väited nagu oleks nende eluviis pärast hooldusõiguse piiramist ja varahooldusõiguse äravõtmist muutunud või vanemad sellest mingisugused järeldused endale teinud. Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel on J. T. 01.08.018.a. süüdi tunnistatud väärteoasjas nr 4-183080 NPALS § 15 1 lg 1 järgi ja 29.05.2018.a. kriminaalasjas nr 1-18-4537 KarS 199 lg 2 p 9 järgi; D. T. süüdi tunnistatud 01.08.2018.a. otsusega väärteoasjas nr 4-18-3082 NPALS § 15 1 lg 1 järgi ja 19.02.2019.a kriminaalasjas nr 1-19-822 KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises. Käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole kohtule esitatud ka avaldust vanemate hooldusõiguse taastamiseks, mille esitamise kavatsusest märkisid kostjad oma kirjalikus vastuses hagile ja mille tõttu pidasid vajalikuks menetluse peatada käesolevas tsiviilasjas. Kohus leidis 22.05.2019.a. kirjas, et TsMS § 356 lg 1 toodud alust menetluse peatamiseks käesoleval juhul ei ole (tl 42).

1. Kostjate kuusissetulek kahe peale kokku on ca 1600-1700 eurot. Arvestades, et hagejad on kostjate ühised lapsed, kelle ülalpidamiseks on kohustatud panustama mõlemad kostjad olenemata hooldusõiguse kuuluvusest, siis 700 eurot kostjatelt kokku kolme lapse ülalpidamiseks on mõistlik arvestades nii laste vajadusi kui kostjate ülalpidamisvõimet. Kohus rõhutab ka seda, et ülalpidamiskohustuse täitmine laste ees on prioriteetne kostjate muude kohustuste ees. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetlus kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda. Hagejate menetluskulu on õigusabikulu 130 eurot nõustamise ja hagiavalduse koostamise eest (kokku 2 tundi 10 minutit arvestades tunnihinda 60 eurot; tl 7-8) Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hagejate menetluskulude katteks 130 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4