← Eesti

1-17-1371/33

Obsah (8)§ 1432§ 145§ 187§ 182§ 64§ 65§ 68§ 871

Kriminaalasi nr 1-17-1371 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1371 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 1432

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust,

§ 145

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 187

lg 1 - § 25 lg - § 26 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja

§ 182

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Raimo Marksele liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati 1/3 võrra. Raimo Marksele mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 27.06.2016.a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 7 kuud 26 päeva vangistust, võrra. Raimo Marksele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks 11.11.

  1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.11.
  2. a ja lõppeb 07.07.
  3. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Raimo Markse suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab Raimo Markse suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör leiab, et Raimo Markse suhtes on täidetud formaalsed alused käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kuna Raimo Marksel puudub aga vabanemise korral kindel elukoht, siis tuleb karistusjärgne käitumiskontroll Raimo Markse suhtes jätta kohaldamata. Süüdimõistetu Raimo Markse leiab, et tema suhtes ei ole vaja karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Raimo Markse ja prokuröri, leiab, et Raimo Markse suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
  5. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused Raimo Markse suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega.

§ 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud

  1. peatüki 1., 2.,
  2. ja
  3. jaos või
  4. peatüki
  5. jaos või
  6. peatüki
  7. ja
  8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistust.

Harju Maakohtu 14.03.2017. a otsusega tunnistati Raimo Markse süüdi

§ 1432

lg 2, § 145 lg 1, § 187 lg 1 - § 25 lg - § 26 lg 1 ja § 182 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati 1/3 võrra. Raimo Marksele mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 27.06.2016.a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra. Raimo Marksele mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust (s.o vähemalt kaheaastane vangistus). Raimo Markse kannab liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest, mis on sätestatud nii 9. peatükki 7. jaos kui ka 11. peatüki 2. jaos, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (

§ 871lg 2).

Raimo Marksel saab mõistetud karistus kantud 07.07.2019. a. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul Raimo Markse suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise 2 asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 Raimo Markse on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Nimelt mõisteti Harju Maakohtu 27.06.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1371 Raimo Marksele

§ 182

(alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele) ja § 1821 lg 1 (alaealisele alkoholi müümine ja ostmine) järgi karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata tingimusel, et Raimo Markse ei pane 8-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Vaatamata antud võimalusele kanda karistust vabaduses, pani Raimo Markse katseajal toime uued ja veelgi raskemad kuriteod (astus alaealisega korduvalt suguühendusse, kuritarvitades tema usaldust ja mõjuvõimu, aga pani toime ka alaealise suhtes muu sugulise iseloomuga teo). Raimo Markse kannab esmakordselt reaalselt täitmisele pööratud vangistust. 3.2 Vangistuse ajal Raimo Markse on töötanud vangla majandustöödel ning aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Uus suund. Lisaks puuduvad Raimo Marksel kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 Raimo Marksel puudub vabanemise korral elukoht. Raimo Markse selgituste kohaselt moodustavad tema lähivõrgustiku ema koos elukaaslasega, vend ja vanaema. Materjalidest nähtuvalt vabanemise korral Raimo Markse soovis elama asuma oma ema juurde aadressilexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.03.2019. a edastas üürileandja aga e-kirja, mille kohaselt ei soovi ta Raimo Markse elama asumist tema poolt üüritavale pinnale. Seega puudub vabanemise korral Raimo Marksel kindel elukoht. 4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Raimo Markse suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik ja seda ainuüksi põhjusel, et vabanemise korral puudub Raimo Marksel kindel elukoht. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korral tuleb kohtul vastavalt

§ 871lg-le 1 ja § 75 lg 1 p-le 1 määrata kindlaks alaline elukoht.

Raimo Marksel puudub aga vabanemisjärgselt kindel elukoht. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.