Obsah (5)

§ 132§ 23§ 29§ 116§ 70

Väärteoasi nr 4-19-2448 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 5. juuni 2019. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2448 Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Ra

§ 132p 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

4.

§ 23

alusel mõista välja Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku Remo Raugme kasuks 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.03.
2. a koostati Remo Raugme suhtes väärteoprotokoll. Väärteokirjelduse kohaselt küttis Remo Raugme 15.08.
3. a ajavahemikus kell 20.15 kuni 21.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx asuvalt maaüksuselt ühe metskitse (soku), omamata selleks jahiluba. Kirjeldatud teoga rikkus Remo Raugme jahiseaduse (JahiS) § 35 lg 1 p 1 ja pani toime JahiS §-s 50 sätestatud väärteo.
4. Keskkonnainspektsiooni 12.04.
5. a otsusega karistati Remo Raugmet JahiS §-s 50 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.
6. Menetlusalune isik Remo Raugme esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetlusaluse isiku õigusabikulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuses on menetlusalune isik leidnud, et ta ei ole talle inkrimineeritavat väärtegu toime pannud ning kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas tegutsenud väärteomenetluse norme oluliselt rikkudes. Menetlusalune isik põhjendab oma seisukohti järgmiselt. Menetlusalusele isikul edastati kohtuvälise menetleja 12.04.

1. a otsus samal kuupäeval e-postiga. Üldmenetluse otsus on kokku 4-l leheküljel ning selle on füüsiliselt allkirjastanud otsuse koostaja xxxxxxxxxxxxxxxxja. Menetlusaluse isiku hinnangul ei ole tavapärane, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole digitaalselt allkirjastatud. Lisaks märgib menetlusalune isik, et kõne all oleva otsuse koostaja sotsiaalmeediakonto kohaselt viibis isik vähemalt ajavahemikul 03.04-13.04.
2. a välisriigis, mistõttu ei ole menetlusaluse isiku hinnangul eluliselt usutav, et ametnikul oli võimalik füüsiliselt otsus võimalik koostada ning allkirjastada. Samas möönab menetlusalune isik, et sotsiaalmeedia postitused ei pruugi olla piisav tõendiallikas. Lisaks leiab menetlusalune isiku, et kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluse otsuses välja toodud väited ja järeldused on ebaõiged ning otsitud. Menetlusalune isik osundab, et käesolevas väärteoasjas on esimeseks menetlustoiminguks sündmuskoha vaatluse teostamine Hirvemetsa maaüksusel. Protokoll menetlustoimingu läbiviimise kohta on koostatud 20.08.
3. a ning sellel puuduvad vaatluse juures viibinud isikute allkirjad. Menetlusalune isik on veendunud, et sündmuskoha vaatluse läbiviimise ning sellele järgnenud menetlustoimingutega rikuti olulisel määral tema õigusi. Menetlusaluse isiku hinnangul teostas kohtuväline menetleja temale kuuluval Hirvemetsa maaüksusel läbiotsimist, mitte aga sündmuskoha vaatlust. Menetlusalusele isikule jagati kohtuvälise menetleja poolt korraldusi. Keskkonnainspektorid sisenesid hoonesse ning asusid seal teostama läbiotsimist - avasid kinniseid kappe jne. Läbiotsimine on lubatav menetleja määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Lisaks ei tutvustanud keskkonnainspektorid menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi enne tema ülekuulamist menetlusaluse isikuna. Ülekuulamine on protokolli kohaselt toimunud 16.08.
4. a kell 00.30 kuni 01.
5. 2 Menetlusalune isik osundab, et väärteoprotokolli kohaselt on väidetava väärteo toimepanemise koht xxxxxxxxxxxaaüksus, mis asub xxxxxxxxxx maaüksusest ligikaudu 11,5 km kaugusel. Samas ei ole väärteoasja materjalide pinnalt võimalik tuvastada, mille alusel on kohtuväline menetleja jõudnud järeldusele, et metskits kütiti menetlusaluse isiku (või kellegi teise poolt) Kamaramaa maaüksusel. Menetlusaluse isiku hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks ei ole kohtuväline menetleja väidetava väärteo toimepanemise kohta soovinud sündmuskohana vaadelda, sh fotografeerida. Samas on põhjalik läbiotsimine teostatud Hirvemetsa kinnistul asuvas kõrvalhoones. Menetlusalune isik avaldas keskkonnainspektoritele koheselt metskitse küttinud isiku, s.o xxxxxxxxxx ning inspektorid käisid samal ööl, s.o 16.08.
6. a kontrollimas xxxxxxxxxxx elukohta. xxxxxxxxxx kinnitas metskitse küttimist ning esitas keskkonnainspektoritele ka vastava jahiloa, mida aga pole lisatud väärteoasja materjalide juurde. Menetlusalusele isikule teadaolevalt fotografeerisid keskkonnainspektorid xxxxxxxxxxi märgasid jahiriideid ning jahipüssi, millel oli rauas tühi hülss, kuid fotomaterjali ei ole samuti väärteoasja toimikus. xxxxxxxxxl kuulati väärteoasjas tunnistajana üle alles 07.09.
7. a. Kokkuvõtlikult leiab menetlusalune isiku, et käesolevalt on kujunenud olukord, kus väärteo toimepanemist üritatakse iga hinnaga inkrimineerida Remo Raugmele. Menetlusalune isik viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-4-
9. Kohus nõudis

§ 116alusel Keskkonnainspektsioonilt välja väärteotoimiku.

1. 09.05.
2. a määrusega võttis kohus Remo Raugme kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta.
3. Kohtuväline menetleja esitas 22.05.
4. a kirjaliku seisukoha, milles võtab Remo Raugme kaebus Keskkonnainspektsiooni otsusele väärteoasjas nr 940018000667 omaks ja nõustub väärteomenetluse lõpetamisega

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuväline menetleja märgib, et menetlusaluse isiku tõstatatud kahtlus üldmenetluse otsuse koostanud ametniku viibimise osas Eesti Vabariigis on põhjendamatu. Kohtuväline menetleja kinnitab, et ametnik oli 12.04.2019. a tööl ning töösuhe temaga ei olnud peatatud. xxxxxxxxxxxxxxxxxx allkirjastas otsuse füüsiliselt, mis on Keskkonnainspektsiooni praktikas tavapärane. Menetlusaluse isiku soovil aga edastatakse dokument digitaalselt allkirjastatuna viimase poolt märgitud e-posti aadressile. Kohtuväline menetleja osundab

§ 70lg-le 1.

Lisaks nähtub kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast, et kohtuväline menetleja ei teostanud ööl vastu 16.08.

1. a xxxxxxxxxx kinnistul läbiotsimist. 15.08.
2. a õhtul sai Keskkonnainspektsioon informatsiooni võimaliku ebaseadusliku jahipidamise kohta, mille võis toime panna Remo Raugme. Saadud informatsiooni kontrollimiseks läksid keskkonnainspektorid xxxxxxxxxa kinnistule ning avaldasid soovi heita pilk seal asuvasse kõrvalhoonesse. Kõrvalhoones avastati värskelt kütitud metskitse rümp ning seetõttu teostati kõrvalhoones ka vaatlus, eesmärgiga koguda väärteoasja lahendamiseks vajalikke andmeid. Vaatluse käigus võeti asitõendina ära metskitse rümp. Seega ei läinud keskkonnainspektorid xxxxxxxxxx kinnistule eesmärgiga leida sealt mingi kindel objekt. Kohtuvälise menetleja leiab, et tegelikkusele ei vasta ka menetlusaluse isiku esitatud väide, et talle ei tutvustatud enne ülekuulamist tema õigusi ja kohustusi. Ülekuulamise protokollis on vastaval real (õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta) menetlusaluse isiku allkiri, millega ta kinnitab temale õiguste ja kohustuste tutvustamist. Väärteotoimik sisaldab nii xxxxxxxxxxi kui ka keskkonnainspektori ütlusi selle kohta, et xxxxxxxxxxxx kontrolliti suuruluki küttimise loa olemasolu ning et loal oli tehtud märge metskitse (soku) küttimise kohta 15.08.
3. a. Tulenevalt asjaolust, et vaidlust ei ole selles, 3 kas luba oli maha kantud või mitte, ei oma fotod xxxxxxxxxxx jahitulirelvad käesolevas väärteoasjas tõendamisväärtust. Kohtuväline menetleja tõdeb, et kuigi väärteoasjas kogutud tõendites on palju asjaolusid, mis viitavad, et Remo Raugme võis talle etteheidetud süüteo toime panna, puuduvad toimikus ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et Remo Raugme 15.08.
4. a õhtul tulistas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maaüksusel metskitse (sokku). Kohtuväline menetleja viitab in dubio pro reo põhimõttele ja leiab, et kuivõrd käesolevas väärteoasjas ei ole võimalik täiendavaid tõendeid Remo Raugme süü koht koguda ja olemasolevaid kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada, võtab Keskkonnainspektsioon kaebuse omaks.
5. 27.05.
6. a kirjaga edastas kohus kohtuvälise menetleja 22.05.
7. a kirjaliku seisukoha menetlusalusele isikule ning palus viimasel esitada omapoolne kirjalik seisukoht Keskkonnainspektsiooni 22.05.
8. a seisukohale. Kohus märkis, et menetluskulude olemasolul tuleb samaks ajaks esitada ka menetluskulude nimekiri.
9. 31.05.
10. a esitas menetlusalune isik kirjaliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Menetlusalune isik leiab, et kuna tema ning kohtuväline menetleja taotlevad väärteomenetluse lõpetamist samal alusel, palub menetlusalune isik juhindudes

§ 132p-st 3 tühistada kohtuvälise menetleja 12.04.2019.

a otsus väärteoasjas nr 940018000667 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetlusaluse isiku menetluskulud seisnevad õigusabikulude kandmises. Advokaadibüroo Valge & Uiga on Remo Raugmele esitanud arve nr 149, milline on tasutud. Töötunni hind on 120 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabi osutamine 10 töötunni ulatuses on seisnenud järgnevas. Kaitsja kulutas väärteoasja materjalidega tutvumiseks 2,5 töötundi ning toimiku materjalide analüüsimine ja konsultatsioonid kliendiga 2 töötundi. Toimiku materjalidest tulenevalt oli kaitsja arvates hädavajalik isiklikult tutvuda väidetava väärteo toimepanemise kohaga ning sellega piirneva ümbruskonnaga. Kaitsja käis 05.05.

1. a nii xxxxxxxxxx kui ka xxxxxxxxxx maaüksusel. Kaitsja tutvus piirkonnaga laiemalt, kuivõrd väärteoasjas on isikud andnud ütlusi, et püssipauku kuuldi hoopis mujal jne. Kokku kulutas kaitsja aega sündmuskohaga tutvumiseks 1,5 töötundi. Kaitsja ei arvesta nimetatud aja sisse sõiduaega Tartust sihtkohta ja tagasi. Kaebuse koostamise ettevalmistamise ja koostamise peale kulus aega 3 töötundi. Kohtuvälise menetleja 22.05.
2. a seisukohaga tutvumiseks kulus aega 0,5 töötundi ning kaitsja 31.05.
3. a seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 töötundi. Kaitsja hinnangul on tegemist olnud hädavajaliku ajakuluga antud väärteoasjas kaitseülesannete täitmisel. Advokaadibüroo töötunni hind on pigem Eesti Vabariigi keskmine või sellest pisut madalam. Remo Raugme ei ole käibemaksukohuslane ning seega tuleb õigusabikulud kohtuväliselt menetlejalt (riigilt) välja mõista tervikuna, s.o kogusummas 1440 eurot (koos käibemaksuga). KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus Remo Raugme suhtes lõpetada.
5. Kaebuses on Remo Raugme taotlenud otsuse tühistamist põhjusel, et Remo Raugme ei talle inkrimineeritavat väärtegu toime pannud ning kohtuväline menetleja on väärteoasjas oluliselt rikkunud väärteomenetluse norme. 4 Kohtuväline menetleja leiab kohtule 22.05.
6. a esitatud kirjalikus seisukohas, et kuigi väärteoasjas kogutud tõendites on asjaolusid, mis viitavad, et Remo Raugme võis talle etteheidetud süüteo toime panna, puuduvad väärteo toimikus ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et Remo Raugme 15.08.
7. a õhtul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maaüksusel tulistas metskitse (sokku). Kohtuväline menetleja osundab KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttele, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
8. Riigikohtu praktika kohaselt olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes

§-st 2 ja KrMS §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-21-16). Käesolevas väärteoasjas heideti menetlusalusele isikule ette seda, et ta rikkus JahiS § 35 lg 1 p 2 nõudeid ja pani sellega toime väärteo JahiS § 50 järgi. Kohtumenetluses taotleb kohtuväline menetleja väärteoasja menetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Sellest taotlusest nähtub ühemõtteliselt, et väärteomenetluse käigus on kohtuväline menetleja loobunud menetlusalusele isikule Remo Raugmele süüksarvatud tegu talle ette heitmast, mistõttu juhindudes

§-st 2, KrMS §-st 301,

§ 132p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1, tühistab kohus Keskkonnainspektsiooni 12.04.2019.

a otsuse väärteoasjas nr 940018000667 ja lõpetab väärteomenetluse Remo Raugme teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Menetluskulu Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral muuhulgas

§ 29

lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab käesoleva otsusega väärteomenetluse Remo Raugme suhtes, tuleb hüvitada mõistliku suurusega tasu. Siinkohal hindab kohus väärteoasja keerukust, mahukust ja aega, mis on kulunud toimingutele. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas kaitsja väärteoasja materjalidega tutvumiseks 2,5 töötundi ning toimiku materjalide analüüsimine ja konsultatsioonid kliendiga 2 töötundi. Toimiku materjalidest tulenevalt oli kaitsja arvates hädavajalik isiklikult tutvuda väidetava väärteo toimepanemise kohaga ning sellega piirneva ümbruskonnaga. Kaitsja käis 05.05.

1. a nii xxxxxxxxx, kui ka xxxxxxxxxx maaüksusel. Kaitsja tutvus piirkonnaga laiemalt, kuivõrd väärteoasjas on isikud andnud ütlusi, et püssipauku kuuldi hoopis mujal jne. Kokku kulutas kaitsja aega sündmuskohaga tutvumiseks 1,5 töötundi. Kaitsja ei arvesta nimetatud aja sisse sõiduaega Tartust sihtkohta ja tagasi. Kaebuse koostamise ettevalmistamise ja koostamise peale kulus aega 3 töötundi. Kohtuvälise menetleja 22.05.
2. a seisukohaga tutvumiseks kulus aega 0,5 töötundi ning kaitsja 31.05.
3. a seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 töötundi. Kokku on tasutud Advokaadibüroole Valge & Uiga õigusabikulude eest 1440 eurot (koos käibemaksuga). Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks kaitsja ühe töötunni maksumust, s.o 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei saa pidada aga mõistlikuks aega, mis on kaitsjal kulunud väärteoasja materjalidega tutvumiseks, toimiku materjalide analüüsimisele, konsultatsioonile kliendiga ning kaebuse koostamiseks, kohtuvälise menetleja seisukohaga tutvumiseks ning 5 lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks, samuti sündmuskohaga tutvumiseks s.o kokku 10 töötundi. Kohus ei pea põhjendatud toiminguks kohtumenetluse eelselt sündmuskohaga tutvumist ja ajakulu sellele 1,5 töötundi, seda vajadust ei tingi kaevatavas otsuses kajastatud asjaolud, ka kaebuses ei ole esitatud mingeid asjaolusid ega väiteid, mille esitamine oleks võimalik üksnes sündmuskohal käies. Väärteoasja materjaliga tutvumise, analüüsimise, kaebuse koostamise (2,5+2+3=7,5 tundi) aeg on kohtu hinnangul ebamõistlikult pikk ja see ei saa ületada 6,5 tundi. Siinkohal arvestab kohus, et väärteoasja materjalid ei ole mahukad, samuti ei ole tegemist keerulise väärteoasjaga. Arvestada tuleb sedagi, et kohtuvälise menetleja otsus oli tehtud vaid ühe isiku suhtes. Mõistliku aja hindamisel tuleb arvestada ka kaebuse sisu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud hüvitada Remo Raugme kaitsjale makstud tasu 7,5 töötunni õigusteenuse osutamise eest. Võttes arvesse kaitsja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta), tuleb Remo Raugmele hüvitada 1080 eurot. Nimetatud summa hulka on arvestatud käibemaks, kuna Remo Raugme ei ole käibemaksukohuslane. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6