-1 järgi vangistus 6 kuud
lg.1, lg.3 alusel katseaeg 1 aasta 6 kuud; 2) 26.05.2016.a Pärnu Maakohtu otsusega
-1 järgi 7 kuud vangistust,
lg.2 alusel vangistus 1 aasta 1 kuu,
alusel asendatud üldkasuliku tööga 390 tundi tähtajaga 10 kuud; 3) 26.09.2016.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg.2 alusel 30 päevamäära, s.o. 300 eurot,
MS § 238 lg.2 alusel vangistus 30 päeva,
Harju süüdistus
järgi 1 Maakohtu määrusega vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 20.10.2017; Väärteokorras üks kehtiv karistus; Kaitsja Kohtuistungi aeg Tõkend - elukohast lahkumise keeld. vandeadvokaat Karl Saavo, Advokaadibüroo Karl Saavo, Riia tn 4 Tartu linn 51004, telefon 5072790, epost: karl.saavo@gmail.com 25., 27.märts 2019, 01.aprill 2019 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Artur Lember
Tõkend- elukohast lahkumise keeld, mille sisuks on kohustus mitte lahkuda oma elukohast Pärnu linn Mai tn 8-3 ilma menetleja loata lauemaks kui kolmeks ööpäevaks, Artur Lemberi suhtes jätta muutmata karistuse kandmisele ilmumiseni. Tõkend tühistada karistuse kandmisele ilmumisel. Karistuse kandmise algust Artur Lemberi puhul arvestada alates tema saabumisest karistust kandma. Kohtuotsuse täitmisele pööramisel saadab kohus Artur Lemberile KrMS § 414 lg.1 alusel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Isiku määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist või vahistamist vangla taotluse alusel. Kriminaalmenetluse kulud: Artur Lemberi kriminaalasjas menetluskulud on: 1) sundraha 810 eurot; 2) riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses menetluses kokku 401,76 eurot, kohtumenetluses 847,20 eurot. Kokku riigi õigusabi tasu ja kulud 1248,96 eurot. Kokku on Artur Lemberi eurot 96 senti) eurot. menetluskulud 2058,96 (kaks tuhat viiskümmend kaheksa KrMS § 180 lg.1, lg.3 alusel määrata Artur Lemberi hüvitatavaks menetluskulude summaks 2058,96 eurot ja mõista Artur Lemberilt välja (kaks tuhat viiskümmend kaheksa eurot 96 senti) eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. Menetluskulud riigi tuludesse tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole. Tasumiseks vajalikud rekvisiidid on kajastatud eraldi dokumendis, mis antakse kätte koos kohtuotsusega. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. 2 Asitõendid - CD-plaat (2 tk), millel pardakaamera salvestised videofailidega, KrMS § 126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja toimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 22. aprillil 2019.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 23.01.2019.a. saabus kohtule menetlemiseks üldmenetluses Artur Lemberi süüasi
14.02.2019 saabus kohtule süüdistusakt Artur Lemberi süüdistuses
Kohus määrusega 20.01.2019 ühendas kriminaalasjad ühiseks menetlemiseks. Kohus arutas üldmenetluse korras Artur Lemberile esitatud järgmist süüdistust: Artur Lemberit (LEMBER) süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt korduvalt karistatud (viimati 26.09.2016.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega 1-16-8181
´1 järgi), millised karistused ei ole kustunud, juhtis tahtlikult uuesti, s o süstemaatiliselt, 10.07.2018 kella 14:51 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas JõgevaPõltsamaa tee 18. kilomeetril suunaga Jõgeva poole mootorsõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti ületas ta lubatud sõidukiirust, juhtides sõidukit kiirusega 124 +/- 8
Artur Lemberit (LEMBER) süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt (viimati 26.09.2016.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega 1-16-8181
´1 järgi), millised karistused ei ole kustunud, juhtis tahtlikult uuesti, s o süstemaatiliselt, 29.11.2018 kella 22:04 ajal Pärnu linnas Uus Sauga 45 juures mootorsõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. 3 Sellega Artur Lember pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, s o
Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas anti Artur Lember kohtu alla määrusega 13.02.2019 temale esitatud süüdistuses
Kohus määrusega 20.02.2019 ühendas selle kriminaalasjaga Artur Lemberi süüdistuse sama kvalifikatsiooni järgi kriminaalasjas nr . 1-191255. Kohus pidas asja arutamiseks eelistungi KrMS § 2651 korras ja kohtuistungi 25.27.märtsil. Artur Lember tunnistas ennast süüdi temale esitatud süüdistuses 10.07.2018 aset leidnud teos, 29.11.2018 aset leidnud teos ta ennast süüdi ei tunnistanud. Kaitsja kaitseaktis ei vaidlustanud süüdistust 10.07.2018 episoodis. Süüdistuse teises episoodi kohta leidis kaitsja, et ei ole välistatud, et sõidukit tegelikult juhtinud isik jõudis sõidukist väljuda ja teda ei ole tuvastatud. Kohtulikus vaidluses oli kaitsja seisukohal, et 10.juulil aset leidnud episood on tõendatud, Pärnus toimunud episoodi puhul tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks kui need ei ole ümber lükatud. Prokurör toetas esitatud süüdistust. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära tunnistajad ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et Artur Lember tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
§ järgi ja tema süü esitatud süüdistuses mõlemas episoodis on tõendamist leidnud. On leidnud tõendamist, et Artur Lember 10.juulil 2018.a juhtis sõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga 8xxxxxxx kella 14.51 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas JõgevaPõltsamaa tee 81.kilomeetril, kus ta ületas sõiduki juhtimisel lubatud sõidukiirust. Tema juhitud sõiduki kiirus oli 124 +/- 8
järgi ehk mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata esmalt Pärnu Maakohtu otsusega 02.02.2016.a, tegu toime pandud 29.01.2016 (tl.48-49), seejärel Pärnu Maakohtu otsusega 26.05.2016.a., tegu toime pandud 13.02.2016 (tl.50-51) ja kolmandal korral Harju Maakohtu otsusega 26.09.2016.a, tegu toime pandud 25.09.2016 (tl.52, 44-47). Liiklusseaduse § 94 lg.1 näeb ette, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Nende tõenditega on tõendatud, et Artur Lember on varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, seega on ta etteheidetava teo pannud toime süstemaatiliselt. Sellega Artur Lember pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, s o
Artur Lemberi tegevus mootorsõiduki juhtimisel 29.11.2018 süüdistuses kirjeldatud ja kohtu poolt tuvastatud viisil on tõendatud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: 1)sündmuse toimumise aega ja kohta – 29.11.2018 kella 22.07 paiku – tõendab sissekanne teenistuslehel (tl.28-30), millel fikseeritud (tl.29, märgistatud kanne), et 29.11.2018 kell 22:07 Artur Lember juhtis sõiduautot 893 TJV, sõitis Uus – Sauga 45 ette, isik oli peatamisel hüpanud tagumisele istmele ning ei tunnista sõidufakti. Isik kõrvaldatud juhtimiselt ja koostatud väärteoprotokoll. 2)väärteoprotokoll 004910 (tl.31) koostatud Artur Lemberi kohta, et tema 29.11.2018 kell 22.04 Pärnu linnas Uus- Sauga tänavalt liikus Uus- Sauga 45 ette sõidukiga Ford Galaxy xxxxxxxx mille omanik xxxxxxxxx juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles 10.07.218 politseiametniku xxxxxxxx poolt juhtimiselt 5 kõrvaldatud. Artur Lember on kirjutanud protokollile omakäeliselt: Mina seda autot ei juhtinud, juhtis sõber, kes jooksu pani mingil põhjusel. 3)sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl.32), millega on Artur Lember kõrvaldatud mootorsõiduki Ford Galaxy xxxxxxx juhtimiselt 29.11.2018, kuna puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Kõrvaldatud juhtimiselt kuni vastava juhtimisõigust tõendava dokumendi omandamiseni. 4)väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl.33) 13.12.2018, millega lõpetatud menetlus väärteoasjas nr. 2670,18,004910, kuna väärteomenetluse käigus on selgunud, et teos on kuriteotunnused. 5)tunnistaja xxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et ta oli patrullis koosxxxxxxxxxxxxxxxxa Pärnus Uus-Sauga piirkonnas. Liiklus oli hõre, vastutulev punane sõiduk oli aeglase sõidustiiliga, sõiduki numbri panemisel andmebaasi oli näha, et keegi on selle juhtimiselt kõrvaldatud. Patrull otsustas sõidukile järgi minna, politseisõiduk pöörati ringi ja sõideti punasele sõidukile järele. Punane sõiduk ees kiirendas, pööras garaažide vahele. Kui politseisõiduk pööras ka garaažide vahele, nägi tunnistaja veel punast sõidukit sõitmas, seejärel pani punane sõiduk piduritulesid, jäi seisma. Tunnistaja, kes oli politseiauto roolis, pani täistuled peale, et seda garaažidevahet võimalikult laialt valgustada. Kui tunnistaja ja tema paarimees punase sõiduki juurde läks, ei olnud selle juhiistmel kedagi. Autos oli üks isik, kes istus tagaistmel. See oli tänane süüdistatav Artur Lember. Isik ütles, et auto roolis oli tema sõber, keda ta välja ei anna. Telefoninumbrit ta ei teadvat. Tunnistaja sõnul keegi auto juurest ei lahkunud ei vasakule ega paremale, auto uksi ei avatud. Kohapeal ei selgunudki, miks see sõber siis autost ära läks. Autovõtmeid süütelukus ei olnud ja ka Lemberi taskus ei olnud. Politseinikud punast autot läbi ei otsinud. Tunnistaja sõnul selleks, et autol pidurituled põlema läheksid, peab keegi vajutama pidurit. Kogu tegevus seoses punase Fordiga jäädvustati politseiauto pardakaameraga. 6)Asitõendi vaatlusprotokoll (tl.35), milles kirjeldatud Lääne prefektuuri patrullsõiduki pardakaamera salvestise 29.11.2018 (salvestiselt nähtuv kuupäev ja kellaaeg ei vasta tegelikkusele) kopeerimist CD-R plaadile, plaadile kantud kirje 18267001174 29.11.2018 A.Lember, plaadil kaks videofaili. 7)kohus vaatles pardakaamera salvestisi (tl.34), millelt esimesel videofailil (alguskellaaeg 04:02:07) näha politseiauto kohtumine vastutuleva punase autoga 04:03:53, salvestis lõpeb kell 04:03:58; teine salvestis algab kell 04:04:00 politseisõiduki ümberpööramisega, 04:04:13 on nähtav eesliikuv sõiduk, pööratakse garaažide vahele, 04:04:20 põlevad eesliikunud sõiduki pidurituled, alates 04:04:22 on kogu garaažidevaheline ala täistulede valgel nähtav. Videosalvestiselt nähtub, et punane Ford Galaxy on seisma jäänud 21.garaažiukse ees. 8)Tunnistaja Sulev Saks on A.Lemberi töökaaslane olnud, nüüd pole Lemberit enam tükil ajal näinud. Tunnistaja andis ütlusi, et tema kodumaja hoovis pargitakse mõnesid xxxxxxxs tööautosid, kuna seal on ruumi. Tunnistaja hoones on ka tööruum, kus hoitakse selle firma töövahendeid ja ka autode võtmeid. Seal on hoitud ka autot xxxxxxx. Tunnistaja teab, et Lemberil juhtimisõigust ei ole, tunnistaja ütleb, et ta ei ole näinud Lemberit firma autoga minemas või tulemas. Firmas on kord, et igas brigaadis on keegi juhilubadega inimene, juhtima peab lubadega inimene. Autojuhina pole kedagi vormistatud. Firmas ei kohustata kedagi lubadeta sõitma. 9)Artur Lember andis ütlusi, et tol 29.11.2018 õhtul seisis auto xxxxxxx tema elukoha maja ees Papiniidu tänavas. Tuli üks Lemberi sõber, kellel oli vaja sõita Saugasse. Sõber istus rooli ja sõideti sinnapoole. Lember istus auto tagaistmele, ta korrastas seal oma asju. Politseiauto tuli vastu, „ei arvanud, et ta kinni peab, kuna sõidustiil oli normaalne, kiirendasime, keerasime garaažide vahele, mulle jäi ka arusaamatuks, miks ta välja hüppas ja plehku pistis.“ Artur Lemberi sõnul kui sõber välja hüppas, siis auto veeres edasi, Lember arvas, et auto sõidab võssa, vajutas ise pidurile ja auto jäi seisma. Lember annab 14:26:27 kirjelduse, kuidas tema tagaistmelt liikus ettepoole ja vajutas pidurit: hüppas tagaistmelt püsti, kahe esiistme vahelt 6 vajutas pidurit, ulatus jalaga vajutama, ta hoidis roolist kinni ja rool lukustus. Autol võtmeid siis ees ei olnud. Artur Lember ei tea selle sõbra nime, kel oli vaja sõita. Tegelikult ei olegi see sõber, on tuttav, kelle nime ei tea, telefoni ka ei tea. Sõber hüppas autost välja ja jooksis auto ees ära. Järgmisel päeval Lember läks võtmeid otsima ja leidis need garaažide vahelt maast auto tagant. Neist uuritud tõenditest tuleneb, et Artur Lemberi brigaadi vastutusel olev sõiduk Ford Galaxy xxxxxxx sõitis 29.11.2018 kella 22 paiku Pärnu linnas Uus- Sauga tänaval, sõiduk liikus politseiautole vastu, seejärel politseiauto selle järel ja eesliikuv sõiduk on politseiauto pardakaamera ja politseiautos istuva tunnistaja Leigeri vaateväljas ja näha on Ford Galaxy tagumiste piduritulede süttimine, sõiduki peatumisel Uus Sauga 45 juures viibis sõidukis üks isik- Artur Lember. Neist olemasolevatest ja tõendatud faktilistest asjaoludest saab otseselt tuleneda üksainus järeldus- et sõidukit juhtis Artur Lember. Süüdistatava Artur Lemberi väide on, et tema ei juhtinud mootorsõidukit, sõidukit juhtis isik, kes lahkus sellest enne sõiduki peatumist, võttes kaasa sõiduki võtme. Selle isiku nime ja muid andmeid Artur Lember ei tea. Seega esitab Artur Lember asjaolu, mis ei ole tõendatud. Süüdistatav ei pea süü puudumist tõendama. Küll tuleks aga süüdistataval, kes esitab versiooni oma süü välistamise kohta (ehk alibi), esitada asjaolud, mis võimaldavad seda versiooni kontrollida. Artur Lember selliseid kontrollimist võimaldavaid asjaolusid ei esita: ta ei tea sõidukit juhtinud isiku nime ega muid andmeid. Kohus leiab, et süüdistatava versioon sõidukit juhtinud tundmatust isikust ei lükka ümber ega sea ka kahtluse alla tõendatud faktilistest asjaoludest tulenevat otsest järeldust- et sõidukit juhtis Lember. Kui sõidukis olnuks lisaks Artur Lemberile veel mõni isik, siis pidanuks ta sõidukis olema ka siis kui politseipatrull sõidukit kontrollis. Tunnistaja xxxxxxx ütlused tõendavad- ei olnud kedagi peale Lemberi. Sama kinnitab ka A.Lember ise. Pardakaamera salvestiselt nähtub ja tunnistaja Leigeri ütlused tõendavad, et sõidukist ei lahkunud keegi. Hüpoteetilises olukorras, kus punase Ford Galaxy roolis oli tuvastamata isik, pidanuks ta lahkuma sõidukist ajal, mil sõiduk ei olnud politseiauto pardakaamera ja tunnistaja Leigeri vaateväljas, s.o. enne seda kui süttisid Ford Galaxy pidurituled. Kui pidurit vajutas tagaistmelt ettesirutunud Artur Lember, siis pidi juht olema sõidukist lahkunud enne seda ehk garaažide vahel varem kui 21.garaažiukse kohal. Sellisel juhul pidanuks sõidukist eemalduv juht olema politseiauto tulede valgel nähtav. Ei ole nähtav. Lisaks sellele: et sõiduk läbiks (tasasel maal) arvestatava vahemaa ilma juhita roolis ja süütevõtmeta süütelukus, peab olema tegemist tehnilise anomaaliaga. Ehk siis selline olukord on eluliselt ebausutav. Kohus on seisukohal, et tehniliselt anomaalne ja eluliselt ebausutav olukord ei ole kõrvaldamata kahtlus, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis 3-1-1-8-10 (p.8) öelnud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud kaitseversioonet sõiduki 893 TJV roolis oli 29.11.2018 kella 22.04 ajal tundmatu isik, kes autost lahkus - ei ole sellise kvaliteediga kahtlus, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Tunnistaja V.Merilo teatas kohtuistungile mitteilmumisest (tl.21), prokurör loobus tunnistajast. Artur Lemberil juhtimisõiguse puudumist ja varasemat karistamist selle eest on kohus käsitlenud eespool. Kohus kõigi tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et Artur Lemberi poolt mootorsõiduki juhtimine 29.11.2018 kella 22:04 ajal Pärnu linnas Uus Sauga 45 juures 7 juhtimisõigust omamata ja olukorras, kus ta on varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, rikkudes süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg.1 nõuet, on tõendamist leidnud. Sellega Artur Lember pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, s o
Kohus, olles kaalunud Artur Lemberile etteheidetava teo kvalifikatsiooni, leiab, et süütegu on kvalifitseeritud õigesti. Kohus leiab, et Artur Lember on teo toime pannud kavatsetult
2 tähenduses.
lg.2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtu hinnangul seisnes kavatsetus A.Lemberi puhul mõlema episoodi juures selles, et süütekoosseisu asjaolud olid Artur Lemberil olemas ja temale teada juba enne sõidukit juhtima asumist- talle oli teada nii see, et juhtimisõigust tal ei ole, kui ka see, et ta on varasemalt korduvalt samaliigilise teo eest kohtu poolt karistatud. Seetõttu oli juba sõidukit juhtima asumise hetkel olemas kavatsus need süüteokoosseisu asjaolud realiseerida. Asjas uuritud tõendid kinnitavad, et Artur Lember on teadlik, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, ta pole kunagi teinud eksameid juhtimisõiguse saamiseks. Artur Lemberil juhtimisõiguse puudumisele on korduvalt andnud hinnangu erinevad kohtudtunnistanud ta süüdi
Sellele vaatamata on ta istunud tema käsutuses oleva mootorsõiduki rooli korduvalt, sealhulgas asunud sõidukit juhtima väga pikal teekonnalPärnust Ida- Virumaale Kauksisse. Selline on kavatsetud läbimõeldud tegevus. Artur Lember tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses ja mõista karistus. Artur Lemberi käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUSE KOHALDAMINE Artur Lember tuleb süüdi tunnistada
järgi ja mõista karistus vastavalt süüdistatava süüle, mille hulgas kohus arvestab ka toime pandud kuriteo raskust, laadi ja vastavalt võimalusele teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus Artur Lemberi käitumises ei tuvastanud. Karistamise aluseks on süü
Karistuse valikul arvestatakse. 1)kergendavaidraskendavaid asjaolusid 2)võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest 3)õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör taotles karistuseks mõista vangistuse 1 aasta. Prokuröri hinnangul on süüdistatava süü väga suur. 8 Artur Lemberi ja tema kaitsja rõhutasid, et süüdistatav kahetseb juhtunut. Tõendamist on leidnud üks episood. Kaitsja hinnangul on isik käitunud kergemeelselt ja mõistetav karistus tuleks asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et Artur Lemberi süü toimepandud teos on suur. Ta on realiseerinud kaks süüteoepisoodi, olles varem korduvalt kohtu poolt samaliigilise teo eest karistatud, s.h kandnud reaalset vangistust. Artur Lember on esmalt (Pärnu Maakohtu poolt 02.02.2016) karistatud 6kuulise vangistusega tingimuslikut, katseajal pani ta toime uue samaliigilise süüteo. Seejärel (Pärnu Maakohtu poolt 26.05.2016) karistati teda 7-kuulise vangistusega, karistused liideti, asendati üldkasuliku tööga. Enne karistuse ärakandmist pani ta toime uue samaliigilise süüteo, mille eest karistati reaalse vangistusega (Harju Maakohtu poolt 26.09.2016). Kõigil varasematel kordadel on karistatavaks teoks olnud üks süüteoepisood. Käesoleval juhtumil on kohtul karistus mõista neljandat korda samaliigilise süüteo toime pannud Artur Lemberile, seekord siis kahe süüteoepisoodi eest. Seetõttu hindab kohus süü suureks. Lisaks paljudele korduvustele ja kahele episoodile on tegemist olukorraga, kus juhtimisõiguseta Artur Lember rikkus Liiklusseaduse muidki sätteid- juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis suurelt ületab lubatud määra- 116 kilomeetrit tunnis teel, kus suurim lubatud kiirus 90 km tunnis. A.Lemberi juhitavas autos oli viis kaasreisijat- see tähendab kõrget ohuriski kõigile sõitjatele. Kohus ei pea õigustatuks A.Lemberi etteheiteid teemal, et tal polegi võimalik Eestis juhtimisõigust omandada. Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata ei ole objektiivselt juhtunud loodusõnnetus, mida isikul endal ei ole võimalik vältida. Selleliigilise süüteo toimepanemine on välditav oma elu ja tööd vastavalt korraldades. Asjas uuritud tõenditest selgub aga, et A.Lember on oma töö korraldanud pigem nii, et tema käsutuses on tööandjale kuuluv sõiduk, ta vastutab selle sõiduki kasutamise eest, otsustab, kas ja kellele lubada sõidukit sõitmiseks. Artur Lember nimetas seda ise „võtsin vastutuse“. Sellises olukorras tulebki Artur Lemberil kanda vastutust tema poolt toime pandud rikkumiste eest. Puutuvalt A.Lemberi poolt avaldatud kahetsusse märgib kohus, et kohtuistungil vastates kohtu küsimusele teise episoodi kohta A.Lember vääratas sõnakasutusega ja avaldas „kahjuks istusin korra rooli veel jah“ (tl.99 14:43:11), kuid hiljem siiski jääb eitama teise episoodi toimepanemist. See viitab, et läbitunnetatud hukkamõistvat hinnangut A.Lember oma käitumisele ei anna. Artur Lemberil on kaks alaealist last, kellest registrisse on kantud ka ühe lapse isana. Võrreldes A.Lemberi ütlusi tema sissetuleku kohta (1200 eurot kuus- tl. 97 pöördel) Maksu- ja Tolliametis kajastatud andmetega (tl.64- 1751 eurot aastas, s.t. 146 eurot kuus), selgub, et suurem osa tema sissetulekust ametlikes andmetes ei kajastu. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt iseloomustatakse Artur Lemberit (tl.57) positiivselt. Iseloomustuses märgitud n.ö. nõrk koht „ei pruugi ära tunda riskiolukorda“ kujutab kohtu hinnangul Artur Lemberi puhul teadlikku ja tahtlikku seaduserikkumist käsitletavate süütegude näol, kuna riskid- juhtimisõiguse puudumine ja varasem karistatus- on talle kestvalt teada. Varasem kehtiv väärteokaristus on mõistetud teiseliigilise süüteo eest. Varasematest karistustest nähtub, et n.ö. viimase võimaluse andmine (asendamine üldkasuliku tööga) enne reaalse vangistuse mõistmist ei ole olnud tulemuslik. Seetõttu on õigustamatu sama valik sel korral. Varasemad korduvad karistused samaliigilise teo eest ei võimalda ka rahalise karistuse mõistmist. Karistuse mõistmisel arvestabki kohus kõiki asjaolusid: nii seda, et süüteod on toime pandud täie teadmisega, kavatsetult, kui ka seda, et tegemist ei ole hetkeemotsiooni ajel toime pandud juhusüüteoga. Kohus hindab
9 Kõiki neid asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks minna tagasi kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse juurde või asendada karistus üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et Artus Lemberile tuleb valida karistuseks vangistus, mis tuleb reaalselt ära kanda. Vangistuse kestuse üle otsustades võtab kohus arvesse juba varasemalt kohtute poolt antud hinnanguid karistuse kestuse kohta, süütegude korduvust ja seekordset kaht karistatavat episoodi. Karistused peavad olema võrreldavad, näiteks ka varasemalt temale mõistetud karistusega, mistõttu kohus mõistab käesolevas asjas käsitletava süüteo eest karistuseks 1 aasta vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld on varasemalt kohaldatud (tl.59), seda keeldu on A.Lember rikkunud ja muutnud oma elukoha menetlejalt eelnevalt nõusolekut küsimata. Tõkend jääb muutmata. Kohtuotsuse täitmisele pööramisel saadetakse süüdimõistetule KrMS § 414 lg.1 alusel teatis vanglasse ilmumise kohta. Asitõendite suhtes võetavad meetmed Asjas on asitõendiks kaks CD plaati, mis on kohtuistungil vaadeldud ja kohtule üle antud. Prokuröri poolt on tehtud ettepanek jätta CD plaadid kriminaalasja toimiku juurde. Tegemist on kuriteojäljega asjaga (KrMS § 126 lg.3 p.1), mis võetakse kriminaaltoimikusse. Menetluskulude jaotus Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kogusummas 401,76 eurot (tl 61-62; 69-71; 73-74). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 847,20 eurot (tl 101-103). Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 1248,96 eurot. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2019.a) määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 540 eurot. Seega on sundraha suuruseks 810 eurot. Menetluskulud kokku on 2058,96 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõiste Artur Lemberilt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude maksmise määramist KrMS § 180 lg.3 järgi ositi. Olukorras, kus A.Lemberile on karistus mõistetud üheaastase reaalse vangistusena, on A.Lemberile soodsam taotleda menetluskulude tasumise ajatamist perioodiks, mil ta on vangistuse ära kandnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 10 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.