Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (
Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (
Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Hageja nõuab kostjalt F E OÜ (nõue loovutatud hagejale 20.04.2017) ja kostja vahel 03.06.2015 laenulepingu nr 6812, 13.06.2015 laenulepingu nr 7106 ja 01.07.2015 laenulepingu nr 7671 alusel 1 900,33 euro (põhivõlgnevus 990 eurot, intress 694,39 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja 11.06.2018 seisuga viivis 175,94 eurot) ning edasiulatuva viivise (võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt 990 eurot kuni põhivõla tasumiseni) väljamõistmist. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a intressinõudes 496,36 eurot ületavas osas. 01.07.2015 laenulepingu nr 7671 intressinõue kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Osas, milles hagi ei 2
a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju esile toonud, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, s.o mitte üle põhivõla summa. Kuivõrd sissenõutavaks muutunud viivise summa on 175,94 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist mitte rohkem kui 814,06 eurot. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (
Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 90% ulatuses, peab kohus juhindudes
lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 950 eurot), leiab et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 225 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 90 eurot). Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena väljatöötatud standardset vormi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni, seisukohtade põhjendatust, reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad kostjal menetluskulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 283,50 eurot (s.o 315-st eurost 90%).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.