← Eesti

2-17-8299/42

Obsah (5)§ 177§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-8299 Tsiviilasi Akt

) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt

§ 177

lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Tsiviilasja toimikust ja Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud 26.05.2017 riigilõivu hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel kokku 1 050 eurot (tlk 68) ja 29.05.2017 täiendavat riigilõivu hagiavalduse esitamisel 100 eurot (tlk 75). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 1 150 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
  2. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 1 266 eurot, millele lisanduvad istungil osalemisega seotud õigusabikulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 10.01.2018 kliendi kohtuasjaga seonduvate materjalide läbitöötamiseks, õiguslikuks analüüsiks 3 tundi, 17.01.2018 Harju Maakohtu 18.01.2018 kohtuistungiks kliendi esinduse 2 ettevalmistamiseks 2,2 tundi, 18.01.2018 kohtuistungil osalemiseks 0,17 tundi, 05.02.2018 Harju Maakohtu 05.02.2018 kohtuotsusega tutvumiseks ja analüüsiks 0,5 tundi, 04.03.2018 HJ ja Partnerid OÜ apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja analüüsiks 0,4 tundi, 26.03.2018 Tallinna Ringkonnakohtule kliendi apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks, dokumendi lõplikuks redigeerimiseks 3 tundi (tlk 161-162), 03.09.2018 Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2018 kohtuistungiks kliendi esinduse ettevalmistamiseks 2 tundi, 03.09.2018 kohtuistungil osalemiseks 0,17 tundi.
  3. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Hageja menetluskulude nimekirja alusel on hageja esindajal 10.01.2018 ja 17.01.2018 kliendi kohtuasjaga seonduvate materjalide läbitöötamiseks, õiguslikuks analüüsiks ja Harju Maakohtu 18.01.2018 kohtuistungiks kliendi esinduse ettevalmistamiseks kulunud kokku 5,2 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja 10.01.2018 ja 17.01.2018 toiminguid saab pidada põhjendatuks üksnes 3,2 tunni ulatuses, võttes arvesse antud tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide arvu ja sisu ning, et ajaks, mil hageja esindaja võttis, oli asjas eelmenetlus lõppenud. Kohtu hinnangul on ülejäänud hageja esindaja toimingud põhjendatud, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 9,44 tunni ulatuses.
  4. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et hageja esindaja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
  5. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 114 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 114 eurot (koos käibemaksuga) on 9,44 tundi, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 1 076,16 eurot (koos käibemaksuga).
  6. Hageja on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid summas 2 226,16 eurot, millest 1 076,16 eurot on kohtuvälised kulud ja 1 150 eurot riigilõiv. 13.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 3 14.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. 15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.