Obsah (5)

§ 177§ 142§ 407§ 138§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15834 Tsiviilasi

§ 177lg 4).

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Asjaolud ja kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. AG Mining Investments OÜ esitas 23.10.2018 hagi Vea Group Srl ja M V vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 09.10.2014 võlatunnistuse, mille kohaselt kohustusid kostjad solidaarselt hagejale tasuma 30 000 000 Suurbritannia naela (GBP). Võlatunnistuses lepiti kokku, et mistahes vaidlused seoses võlatunnistusega alluvad Harju Maakohtule ja kohaldamisele kuulub Eesti õigus. Võlatunnistuses märgitud võlgnevuse tasumise tähtpäev oli 18.11.2014 ning kumbki kostja pole tasunud võlgnevust. Kohus võttis hagi 02.11.2017 menetlusse, milles ühtlasi andis tähtaja kohtule menetlusdokumentide tõlke edastamiseks, et kohus saaks menetlusdokumendid (hagiavaldus ja hagi menetlusse võtmise määrus) kätte toimetada EL määruse 1393/2007 kohaselt. Tõlked edastati kohtule 10.11.

1. Kohus proovis menetlusdokumente kätte toimetada mõlemale kostjale EL määruse 1393/2007 kohaselt, kuid see ebaõnnestus. Itaalia pädevast ametkonnast saadud informatsiooni alusel ei asu Vea Group Srl aadressil Via S.Nicola N.7 Bronte (CT), 95034 Itaalia ning sellel aadressil tegutseb teine ettevõte nimega Disano Group. Samuti ei ela ega viibi M V enam aadressil XXX ning menetlusdokumentide kättetoimetamisel selgus, et ta on asunud elama väljaspool Itaaliat, võimalik, et kuskile Ida-Euroopas. Eeltoodust tulenevalt kohustas kohus hagejat 21.03.2018 esitama kostjate kohta täiendavad andmed võimaliku elu-, töö-, või asukoha kohta. 09.05.2018 esitas hageja vastuse kohtu 21.03.2018 päringule, milles teatas, et vaatamata pingutustele ei suutnud hageja leida täiendavaid andmed kostjate elu-, töö-, või asukoha kohta. Muu hulgas on hageja sõnul püüdnud ta andmeid koguda Itaalia kohaliku advokaadi abil ning endise kostja II äripartneri abil, kuid tulemuseta. Hageja palus eeltoodust tulenevalt menetlusdokumendid kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 2 Kohus juhtis 28.06.2018 hageja tähelepanu asjaolule, et käesoleval juhul ei pruugi tagaseljaotsus olla tunnustatav ega täidetav teises liikmesriigis, kui menetlusdokumentide kättetoimetamine toimub fiktiivselt, st väljaandes Ametlikud Teadaanded. 18.07.2018 edastas hageja kohtule teate, et soovib menetlusdokumentide kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ning lisaks avaldas hageja kostja II Facebook ja LinkedIn profiili andmed ning e-posti XXX. Kohus edastas 04.09.2018 menetlusdokumendid e-postile XXX, kuid selle kontakti kaudu pole õnnestunud samuti menetlusdokumente kätte toimetada. Ühtlasi edastas Harju Maakohus hageja poolt avaldatud kostja II Facebook’i profiilile 18.09.2018 teate käesoleva menetluse ning menetlusdokumentide kohta. Kohtul pole ka kostja II Facebook’i profiili abil õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. Sotsiaalvõrgustiku LinkedIn kaudu ei saanud kohus infot edastada, sest kohtul pole endal vastavas keskkonnas profiili. Kohtul ei ole õnnestunud tuvastatud kontaktide kaudu kostjatega saada kontakti ega menetlusdokumente kätte toimetada. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest lahendis nr 3-2-1-179-14 ja hageja taotlusest toimetas kohus menetlusdokumendid kostjatele kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastav teade avaldati 08.11.
2. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest lahendis nr 3-2-1-179-14 ja hageja taotlusest teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse, kuid märgib selgitavalt, et käesoleval juhul ei pruugi tagaseljaotsus olla tunnustatav ega täidetav teises liikmesriigis, kuivõrd menetlusdokumentide kättetoimetamine on toimunud fiktiivselt, st väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 3400 eurot, lepingulise esindaja kulud 1480,80 eurot (sh käibemaks) ja asja läbivaatamise kulud 270,54 eurot (sh käibemaks).

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palunud välja mõista teiste kulude hulgas lepingulise esindaja kulu summas 1480,80 eurot (sh käibemaks). Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud toimingutele 9,6 h. Kohus leiab, et vastav ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märgitud ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamise ja esitamise osas pidada kokku 4 h, mitte 7,1 h (08.01.2019 taotluse lk 2, punktid 1)-2)) nagu hageja on taotlenud. Samuti ei saa põhjendatuks lugeda 0,5 h, mis on kulunud tõlke esitamisele (08.01.2019 taotluse lk 2, punkt 3). Tõlke esitamine kohtule ei eelda õigusteadmiste rakendamist ega 3 märkimisväärset ajalist kulu. Kokku vähendab kohus hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu mahtu 3,6 h. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud määraks tuleb lugeda 120 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 144 eurot). Sellist tunnitasu on põhjendatuks lugenud ka Riigikohus lahendites nr 3-2-1-93-13 ja nr 3-2-1-115-13. Hageja on selgitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega oma muud võimalust käibemaksu tagasi arvestada tekkinud kuludelt. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud toimingute mahuks 6 h. Seega kujuneb hageja lepingulise esindaja põhjendatud tasuks 864 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud osas rahuldab kohus hageja nõuded menetluskulude väljamõistmiseks. Kokku kujuneb hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 4534,54 eurot (sh käibemaks). Hageja on lisaks palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulude summalt viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus rahuldab vastava hageja taotluse

§ 177lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4