Obsah (4)

§ 100§ 101§ 113§ 82

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-16960 Tsiviilasi V F

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, muuhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on hagejale võlgnevuse tasunud 04.12.2018, kuid kohtu hinnangul on kostja viivitanud enda rahaliste kohustuse täitmisega, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt selle eest viivist.

§ 82

lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohtu hinnangul ei tulene broneerimislepingust kohustuse täitmise aega.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul muutus kohustus sissenõutavaks 24.08.2018, kui hageja esitas kostjale kirjaliku tõendi laenu mittesaamise kohta ning nõudis broneerimistasu tagastamist. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 03.09.2018. Seega pärast 10 päeva möödumist kohustuse sissenõutavaks muutumisest 24.08.2018. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 82

lõikest 3 tulenev mõistlikult vajalik aeg kohustuse täitmiseks, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist alates 03.09.

1. Kuivõrd kostja tasus hagejale broneerimistasu 1000 eurot 04.12.2018, siis on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 03.09.2018-03.12.2018 eest.
2. Kõigest eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et kostja viivitas enda rahalise kohustuse täitmisega, mistõttu on hageja viivisenõue põhjendatud ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista seadusjärgne viivis ajavahemiku 03.09.2018-03.12.2018 eest summas 20,24 eurot. Menetluskulude jaotus
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on 12.12.2018 põhinõudest loobunud, kuivõrd kostja tasus broneerimistasu 1000 eurot 04.12.2018 hageja pangakontole. Seega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 5 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. 5 Hageja menetluskulud on kokku summas 500 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 200 eurot ja õigusabikuludest summas 300 eurot. Kostja pole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 300 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 3 tundi ja õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot käibemaksuta järgnevalt: 1) 28.10.2018 dokumentidega tutvumine, hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtusse 2 tundi; 2) 11.12.2018 kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 40 minutit; 3) 16.12.2018 menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. Kooskõlas Riigikohtu 3-2-1-77-14 punktiga 12 ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega tuleb hageja 16.12.2018 kulusid vähendada 20 minuti võrra. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu 20 minuti võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 2 tunni ja 40 minuti ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tunnis vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 266,66 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 466,66 eurot (riigilõiv ja õigusabikulud). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik