Obsah (4)

§ 149§ 76§ 100§ 142

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 402 lõike 2 tähenduses. Lisaks käendusele, seati laenulepingutest tulenevate laenude tagastamise ja intresside tasumise kohustuse täitmise tagamiseks hüpoteegid. 3. Vastavalt KAVS § 10 lg-le 1, peab krediidiandjana tegutsemiseks olema tegevusluba, mis hagejal puudub ning seetõttu ei tohtinud hageja ka vastavaid lepinguid sõlmida. Kostja 2 hinnangul on ilma tegevusloata tehtud tehingud tühised. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Kostja hinnangul ei eksisteeri põhivõlgnikul tehingulist kohustust hageja ees tulenevalt tehingute tühisusest, mistõttu ei pea ka pankrotivõlgnik täitma käenduslepingutest tulenevaid kohustusi. Veel enam, hageja laenulepingutest tulenevad nõuded on hüpoteekidega tagatud. Hagejal on võimalik realiseerida nõuete tagamiseks seatud hüpoteeke. Kuigi käesolevas asjas ei ole kostja võlgnik, palub kostja, arvestada analoogia korras kostja vastuväiteid kui käendaja vastuväiteid

§ 149lg 1 ja 5 tähenduses. Juhul, kui kohus seda ei tee, palub kostja kohtul ex officio korras tuvastada tehingute tühisus Ts

ÜS § 87 alusel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

1. Harju Maakohus rahuldas hagi 23.08.2018 kohtuotsusega ning tunnustas hageja nõuet OÜ R-Play (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena summas 435 550,95 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1946,25 eurot.
2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi on kohtule esitatud 13.04.2018, seega tähtaegselt. Maakohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et 12.12.2017 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku OÜ R-Play pankroti (tl 7); hageja esitas 04.01.2018 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 435 550,95 eurot (tl 10, 11); hageja nõudele esitas võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul 13.02.2018 täies ulatuses vastuväite kostja Hüpoteeklaen AS (tl 8); laenulepingutes märgitud laenusummad on üle antud laenusaajale ning on tagastamata laenuandjale.
3. Maakohus leidis, et hageja ja XX vahel sõlmitud laenulepingutega ning hageja ja OÜ RPlay (pankrotis) vahel sõlmitud käenduslepingutega on tõendatud OÜ R-Play (pankrotis) võlaõiguslik kohustus. Kohus juhindus asjas

§ 76

lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

1. Maakohus leidis, et kostja vastuväited on põhjendamata. Kostja viide KAVS § 10 lg-s 1 sätestatud nõudele, et krediidiandjana tegutsemiseks peab olema tegevusluba, ei ole vaidlusaluses laenusuhtes kohane. Nimetatud seadust kohaldatakse § 2 kohaselt Eestis asutatud ja tegutsevale krediidiandjale ja -vahendajale, samuti välisriigi krediidiandjale ja vahendajale ning tema Eestis asuvale filiaalile, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames annab või vahendab Eestis tarbijale krediiti. Vastavalt äriregistri andmetele (tlk 24) ja hageja
2. a ja
3. a majandusaasta aruandele (tlk 55) on hageja põhitegevusalaks muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused, mille alla kuuluvad tegevusaladena tööstusliku või ärikinnisvara haldus ja põllumajandusmaa, metsa jms kinnisvara haldus. Kostja on väitnud, et äriühing võib äriseadustiku (ÄS) § 4 lg 1 kohaselt märkida tegevusalaks ükskõik mida, mis ei ole seadusega keelatud, kuid ei ole tõendanud, et hageja tegutseks krediidiandjana. Seega ei saa hageja olla ka KAVS § 5 lg 3 mõttes hüpoteekkrediidiandjaks. Maakohtu hinnangul puudus alus tuvastada tehingute tühisust. 3 Hagejal puudus kohustus laenulepingu sõlmimiseks taotleda vastavat luba, kuna ta ei tegutse krediidiandjana. Seega ei ole laenulepingud seadusega vastuolus.
4. Kostja on ka osundanud, et laenulepingutest tulenevad nõuded on põhivõlgniku vastu hüpoteekidega tagatud. Maakohus leidis, et hageja on oma nõude

§ 142

lg 1 ja 145 lg 1 alusel õigustatud esitama käendaja vastu.

§ 149

lg 5 järgi võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulatamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvelt. Tulenevalt PankrS § 93, on nõuete esitamine ajaliselt piiratud ning esile ei toodud selliseid asjaolusid, mis kinnitaksid võlanõude täitmist asja sisulise arutamise ajaks põhivõlgniku poolt. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Kostja esitas 24.09.2018 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
2. Hageja on laenude väljastamisel tarbijale käitunud kui krediidiandja KAVS § 5 lg 1 ja 5 tähenduses. Äriühingu põhitegevusala märkimine äriregistris ei oma õiguslikku tähendust ja sellest ei saa tõsikindlalt järeldada, et äriühing just selles konkreetses valdkonnas ka faktiliselt tegutseks. Äriühing võib sinna sisuliselt märkida ükskõik mida, mis ei ole seadusega keelatud (ÄS § 4 lg 1). Hageja on vääralt järeldanud, et kuna hageja ei paku avalikul turul tarbijakrediiti ega kohustu krediiti tarbijatele andma, ei ole ta krediidiandja KAVS § 5 lg 1 tähenduses.
3. Kostja hinnangul ei eksisteeri põhivõlgnikul tehingulist kohustust hageja ees tulenevalt tehingute tühisusest, mistõttu ei pea ka võlgnik täitma käendatavaid kohustusi. Kostja tugines

§ 149

lg-tele 1 ja 5 ning palus, et kostja vastuväiteid arvestataks analoogia korras kui käendaja vastuväiteid. Alternatiivselt palus kostja kohtul tuvastada tehingute tühisus TsÜS § 87 alusel, kuid maakohus pole kostja vastuväiteid üldse käsitlenud.

1. Hageja väljastas tarbijakrediiti ning KAVS § 10 lg 1 järgi peab turul tegutsemise eelduseks olema vastava tegevusloa olemasolu. Seega on ilma tegevusloata laenude väljastamised kui tehingud tühised. Seaduse sõnastus viitab selgelt imperatiivse normi olemusele. Seega vaid tegevusluba omavate krediidiandjate ja -vahendajate suhtes võib eeldada, et krediidiandjate ja -vahendajate ja krediidisaajate huvid on piisavalt kaitstud. Tegevusloata isikud tuleb krediiditurul välistada. Kostja hinnangul hageja teadis või pidi teadma, et temapoolne krediidi väljastamine tarbijale eeldab loa olemasolu. Samuti võib tehingute sõlmimise asjaolusid arvestades eeldada, et krediidisaaja pidi olema teadlik, et temale laenu väljastamine eeldab loa olemasolu. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Kostja on seisukohal, et kuna hagejal puudus krediidiandja tegevusluba, siis on XX-ga sõlmitud lepingud tühised. Kolleegium märgib, et KAVS § 5 lg 1 kohaselt on krediidiandja 4 käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kelle majandus- või kutsetegevuseks on tarbijale krediidi andmine. Vastavalt KAVS § 10 lg-le 1 peab krediidiandjana tegutsemiseks olema tegevusluba. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et hageja tegutseks krediidiandjana KAVS § 5 lg 1 tähenduses. Erialakirjanduses on selgitatud, et majandus- või kutsetegevuse subjektiks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik, kes tegutseb turul plaanipäraselt, et saavutada mingeid majanduslikke eesmärke (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 10). Kolleegium leiab, et mõne laenulepingu sõlmimine ei tõenda, et laenuandmine oleks hageja majandustegevus. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis kinnitaksid, et hageja tegutseb püsivalt laenuandjana. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja tegutseb krediidiandjana KAVS § 5 lg 1 tähenduses, mistõttu ei kerki ka küsimust tehingute tühisusest kostja viidatud alusel. Sellest tulenevalt ei pidanud maakohus võtma ka seisukohta, et kas tegevusloa vajaduse korral tooks tegevusloa puudumine kaasa hageja ja XX vahel sõlmitud tehingute tühisuse TsÜS § 87 alusel.
5. Kostja on esitanud hageja nõudele ka

§ 149

lg-st 5 tuleneva vastuväite.

§ 149

lg 5 sätestab, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. 17. Hageja leiab, et kostja ei saa

§-st 149 tulenevaid vastuväiteid esitada. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga. Riigikohus on 23.10.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-07 (p 21) märkinud, et nõudele vastu vaieldes ja kostjana menetluses osaledes on võlausaldajal nõudele vastuväiteid esitades samad õigused, mis võlgnikul, keda esindab haldur. Riigikohus on 02.11.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11 (p 11) selgitanud, et nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Seega ei kehti nõude tunnustamise hagi menetlemisel tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel on võlausaldajal õigus esitada ka võlgnikule kuuluvaid vastuväiteid, siis on võlausaldajal õigus esitada PankrS § 149 lg-s 5 sätestatud vastuväidet. 18. Tsiviilasjas ei ole hüpoteekidega seonduvat küsimust sisuliselt arutatud ning maakohus ei ole

§ 149lg-ga 5 seonduvaga sisulist seisukohta võtnud. Maakohus on ainult viidanud, et Pankr

S §-st 93 tulenevalt on nõuete esitamine ajaliselt piiratud. Kostja on menetluses väitnud, et hageja nõuded on hüpoteekidega tagatud ning hageja on seisukohal, et kostja ei saa seda vastuväidet esitada. Pooled ei ole oma seisukohtades hüpoteekidega seotud asjaolusid põhjalikumalt esile toonud. Kolleegium on seisukohal, et PankrS § 93 lg-st 1 tulenev võlausaldaja kohustus teatada kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, ei võta nõudele vastu vaidlevalt isikult õigust kasutada

§ 149lg 5 sätestatud vastuväidet. 19. Ts

MS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 351 lg-st 1 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus 5 ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

1. Maakohus ei ole selgitanud välja hüpoteekidega seonduvaid poolte faktilisi ja õiguslikke väiteid ning nende väidetega seonduvaid tõendeid. Samuti ei ole maakohus hüpoteekidega seonduva vastuväite osas võtnud sisulist seisukohta. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata, mis võis kaasa tuua ebaõige otsuse. Samuti on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kuna maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
2. Kostja on 03.06.2019 menetlusdokumendis toonud uue väitena esile, et käenduslepingud on tühised heade kommetega vastuolu tõttu, kuna käendajaks oli põhivõlgniku lähikondne, käendaja ei saanud isiklikku kasu, tehingute tegemisel oli põhivõlgnik maksejõuetu ning eelnimetatud asjaolud olid hagejale teada. Lisaks on kostja esile toonud, et 28.11.2017 tehingu sõlmimisega on kahjustatud võlausaldajate huve, mistõttu on tehing TsÜS § 86 lg 2 alusel tühine. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei toonud neid asjaolusid ja väiteid esile juba maakohtus. Kolleegiumi hinnangul ei olnud kostjal nende maakohtus esiletoomiseks takistusi. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel viidatud väited tähelepanuta. Menetluskulude jaotus
3. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 6